Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
28.04.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Kohtujurist
Triin Taada
Tsiviilasja number
2-17-4111
Tsiviilasi
Thomas Etvar Hõim hagi Xxxx vastu kohustamaks Xxxx esitama taotluse hageja isikuandmete eemaldamiseks maksehäireregistrist
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Thomas Etvar Hõim (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, asukoht Pärnu mnt 20, Tallinn; e-post: xxxx) Kostja: Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx; e-post: xxxx; xxxx) Kostja esindaja: Marjana Hiie (e-post: xxxx)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Hageja on 17.04.2017 esitanud seisukoha, et on hageja nimi maksehäirete registrist küll kõrvaldatud, kuid asjaolusid arvestades toimus see vaid peale hagiavalduse esitamist, mitte enne seda, ja üksnes põhjusel, et kostja vastu esitati nõue kohtu vahendusel. Kostja esitas vastuseks kohtu 21.04.2017 nõudele 25.04.2017 täiendava tõendina e-kirjad, millest nähtuvalt esitas kostja vastavasisulise taotluse 27.02.2017 ning maksehäireregister kinnitas edastatud taotluse kättesaamist 28.02.2017. Kostja esitas täiendava päringu maksehäireregistrisse, milles palus esitada kinnitus maksehäire kustutamise aja kohta. Maksehäireregister kinnitas, et maksehäire kustutati 27.02.2017 taotluse alusel 28.02.2017. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on 16.03.2017 esitanud kohtule hagiavalduse hageja isikuandmete eemaldamiseks maksehäireregistrist. Kostja esitatud maksehäireregistri kinnistuse kohaselt (tl 42) kustutati hageja andmed maksehäireregistrist 28.02.2017. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud juhul esineb alus jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja isikuandmed on Xxxx taotluse alusel juba enne hagiavalduse esitamist maksehäireregistrist eemaldatud. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene TsMS § 168 lõigetest 3–5 erisust üldpõhimõtesse, et hageja peab kandma menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel. Kostja on hageja nõude sisuliselt rahuldanud juba enne hagiavalduse esitamist ega andnud seega hagejale põhjust hagiavalduse esitamiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal puuduvad hageja poolt hüvitatavad menetluskulud ja puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et hagejal on hagi läbivaatamata jätmise korral õigus taotleda riigilõivu tagastamist kooskõlas TsMS sätetega. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.