Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-146175
Kohtuasi
B2 Impact OÜ hagi A.B vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.02.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
B2 Impact OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marie Tsine
11542046),
Kostja A.B (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.02.2025 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.B (kostja) vastu 3650,65 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale 18.12.2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Maksekäsuosakond lõpetas 29.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 17.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 2978,72 eurot, intressi 493,59 eurot, viivise 497,69 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus keeldus 17.02.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse kohaselt tuli hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.
3.2.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
3.3.Maakohus tuvastas, et kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 13.07.2015– 21.07.2024 TTT, Pärnu linn ja 03.11.2006–12.07.2015 JJJ5, Pärnu linn. Kostja lisa-aadress on alates 30.07.2015 JJJ, Pärnu linn. Kostja kehtiva elukoha andmed rahvastikuregistris puudusid. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et rahvastikuregistri andmetel on aadress TTT, Pärnu linn kehtetu. Võlgniku tütar kinnitas 17.01.2025, et aadress JJJ, Pärnu on kehtetu, võlgnik elab Venemaal, kontakte ei tea. Kinnistusraamatu andmetel ei oma kostja Eestis kinnisvara ning äriregistri andmetel ei ole kostjal seoseid ühegi äriühinguga. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostjal kehtiv elamisluba 05.07.2023–05.07.2028. Maakohus leidis, et kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kuid nendest saab järeldada, et kostja alaline elukoht (harilik viibimiskoht) rahvusvahelise kohtualluvuse määramise tähenduses asub Vene Föderatsioonis.
3.4.Maakohus asus seisukohale, et eelneva tõttu tuleb lähtuda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingus õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) sätestatust, mille kohaselt allub antud hagi kostja elukohajärgsele, s.o mõnele Vene Föderatsiooni kohtule. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 ps 1 on sätestatud, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. TsMS § 79 lg 1 näeb ette, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis leidis maakohus, et hagi ei allu Eesti kohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi Pärnu Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.1.Määruskaebuse kohaselt oli hagiavalduses märgitud kostja elukohaks TTT, Pärnu linn, mis oli ka kostja märgitud elukohaks poolevahelises lepingus. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja elukoht ei ole Eestis. Isegi kui oleks põhjendatud eeldus, et isik on Eestist lahkunud, siis tema uue elukoha kohta puuduvad igasugused andmed. Kuivõrd maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete järgi on kostjal kehtiv elamisluba 05.07.2023– 05.07.2028, siis on ka seetõttu põhjendamatu arvata, miks kostja elukoht ei peaks olema Eestis. Kostja elukoha hindamisel ei saa lähtuda kolmanda isiku paljasõnalistest ja tõendamata väitest, et kostja elab Venemaal. Käesoleval juhul tuleb lähtuda kostja viimasest teadaolevast elukohast TTT, Pärnu linn ja muud väited justkui kostja on Eestist lahkunud, ei ole asjakohased.
4.2.Asjaolu, et kostjale ei ole õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses dokumente kätte toimetada, ei anna alust asja mittemenetlemiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud maksekäsu 2
kiirmenetluse raames dokumente kätte toimetada, ning tema asukoht ei ole teada, siis soovib hageja toimetada menetlusdokumentide väljavõtted kostjale kätte avalikult väljaande Ametlike Teadaannete kaudu vastavalt TsMS § 317 lg-le 12.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on võimalik tuvastada, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis ja seetõttu allub asi Eesti-Vene õigusabilepingust tulenevalt Vene Föderatsiooni kohtule ning Eestis kostjat hageda ei saa.
8.Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse Eesti kohtule esitada. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kui ühes ja samas vaidluses on täidetud mitme õigusakti kohaldumise eeldused, peab kohus andma kõigepealt prioriteedi välislepingule, seejärel Euroopa Liidu määrusele ja kõige viimasena tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123. Kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, võis maakohtu määruse tegemise ajal kohaldamisele kuuluda Eesti-Vene õigusabileping (kaotas kehtivuse 18.03.2025), mille art 21 p 1 sätestas, et kui õigusleping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
9.Hageja on põhjendatult seadnud kahtluse alla, et asjaolust, et kostja tütre sõnul on kostja lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, ei ole võimalik tõsikindlalt teha järeldusi, et kostja on asunud elama Vene Föderatsiooni. Kohtule ei ole teada antud kostja väidetava uue elukoha aadressi Vene Föderatsioonis. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et Eesti kohtu alluvus võib olla välistatud vaid seetõttu, et kostja elukoha kohta käesoleval hetkel rahvastikuregistris andmed puuduvad. Praegusel juhul võib olla põhjendatud järeldada, et kostja tegelik elukoht ei ole teada. Teadmatus kostja tegelikust elukohast ei saa aga tuua kaasa võimatust tema vastu kohtusse pöörduda.
10.TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega, kui maakohus leiab, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata välislepingu või Euroopa Liidu määruste alusel, tuleb see kindlaks määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Seega ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik Eesti kohtualluvust põhjendusel, et füüsilise isiku elukoht ei ole teada.
3
11.Kui maakohtule pole teada kostja elukoht, siis tuleb kontrollida TsMS § 79 lg 2 kohaldamise eeldused.
12.Hageja on esitanud määruskaebuses taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Kolleegium juhib hageja tähelepanu TsMS § 413 lg-le 31, mille kohaselt võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja kohtukutse avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.
13.Maakohus on muuhulgas märkinud, et hageja esitatud hagiavaldus on puudustega. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
16.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.