Võlaõigus › Võõrandamislepingud

A.Õ. kasuks 136 788.75 (sada kolmkümmnend

kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 75 senti) kr .

ja

A.Õ. kasuks 8050

(kaheksa tuhat viiskümmend) krooni riigilõivu katteks ning õigusabi katteks 1000 (üks tuhat krooni).

ja S.O. ilt

133.90 (ükssada kolmkümmend kolm krooni 90 senti) menetluskulude katteks riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantav summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele

nr 10220034800017 SEB Ühispangas,

viitenumber 2800049874.

Kohtukulude jaotus

Mõista välja S.O. ilt Ü.K. kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 2000 (kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

lepingutele alla kirjutas. Lepingu kohaselt kuulus peale metsamaterjali realiseerimist koostamisele metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Detsembrist 2002 kuni veebruarini 2003 toimus metsa ülestöötamine ja väljavedamine OÜ X poolt renditud tehnikaga. OÜ X ja V. O realiseeris kinnistutelt mahavõetud metsa 11.02.2003. 11.02.2003 Ü.K. ja OÜ X (esindaja V. O) vahel sõlmitud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 230201 kohaselt müüs Ü. K OÜ-le X 319,878 tm metsamaterjali summas 83 664.65 krooni, Õ.K. ja OÜ X vahel sõlmitud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 230202 kohaselt müüs Õ. K OÜ-le X 319,878 tm metsamaterjali summas 83 664.65 krooni ning A.Õ. ja OÜ X vahel sõlmitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 230203 kohaselt müüs A. Ö OÜ-le X 488,85 tm metsamaterjali summas 122 494.60 krooni. Pooltevaheliste kokkulepete kohaselt kohustus ostja tasuma ostetud metsamaterjali eest 10 päeva jooksul. OÜ X on tasunud metsamaterjali eest ettemaksuna Ü.K. 5000 krooni ja A. Ö 10 000 krooni ning jätnud ülejäänud summa tasumata. Hagejad palusid mõista kostjatelt solidaarselt välja neile tekitatud kahju 317 363.75 krooni, sellest Ü.K. 97 757.50 krooni (põhivõlg 81 164.65 krooni, viivis 16 592.85 krooni), Õ. K 97 757.50 krooni (põhivõlg 81 164.65 krooni, viivis 16 592.85 krooni) ja A. Ö 136 788.75 krooni (põhivõlg 112 494.60 krooni, viivis 24 294.15 krooni). Hagejad viitasid VÕS §-dele 94; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 213 lg 1, 2 ja ÄS § 187 lg 1, 2. Hagejad esitasid S. O vastutuse alusena ÄS § 187: S. O oli teadlik, et V. O sõlmis hagejatega lepingud ja kiitis heaks OÜ X vastutuse sõlmitud tehingute eest. OÜ X on hagejatele tekitanud tahtlikult kahju ja juhatuse liikmel tuleb vastutada oma isikliku varaga. V. O vastutus tuleneb asjaolust, et ta oli tegelik metsamaterjali realiseerija, tegeles ainuisikuliselt osaühingu raamatupidamisega, oli tegevjuht. Ta oli volitatud sõlmima ostu-müügilepinguid hagejatega ja seega vastutab nende eest. Kostjad rikkusid VÕS § 102 sätteid ning ei teatanud kohustuse täitmist takistavast asjaolust, siin võib olla tegemist VÕS § 104 järgi tahtlusega soovida õigusvastase tagajärje saabumist võlasuhtes. Tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi. Kostjate vastutuse aluseks on ka VÕS §-d 1043 ja 1054. Hagejatele on tekkinud kahju, kuna raha ei ole makstud õigeaegselt, raha väärtus on langenud ja nad on pidanud tegema raha kättesaamiseks kulutusi.

MAAKOHTU LAHEND

õigusabikulude katteks menetluskulude katteks 133.90 krooni.

A. Ö kasuks 1000 krooni ja Ü. K kasuks 4000 krooni ning Ü. K kasuks 154.40 krooni ning riigi tuludesse kohtukulude katteks

Otsuse kohaselt VÕS § 208 lg 1 ja pooltevahelistest lepingutest tuleneb, et ostuhinna tasumise kohustus lasub ostjal, s.o OÜ-l X . OÜ X seaduslik esindaja S. O ei vaidle tasumisekohustusele vastu, kuid väidab, et OÜ-l X ei ole selleks vahendeid. S. O kinnitab, et osakapitali ulatuses (40 000 krooni) on ta nõus hagejatele maksma ja selleks isiklikult pingutusi tegema. S. O oli OÜ X juhatuse liige. Volikirjaga volitas OÜ X V. O esindama teda ostumüügilepingu sõlmimisel. V. O töötas OÜ-s X projektijuhi ametikohal ja S. O juhataja ametikohal. Kostjate seletustest nähtub, et V. O tegi kõiki OÜ-s X vajaminevaid töid – pidas läbirääkimisi müüjatega, sõlmis lepinguid, korraldas tööd metsamaterjali ülestöötamisel, tegeles ostetud puidu realiseerimisega. Sama kinnitasid hagejad. Seega V. O tegutses õiguspäraselt OÜ X nimel. V. O oli võimalus käsutada OÜ X rahalisi vahendeid ja tal oli ülevaade OÜ X majanduslikust olukorrast. V. O andis hagejatele lubadusi raha maksta ning ei teatanud hagejatele, et OÜ-l X on makseraskused ja ei ole võimalik täita raha maksmise kohustust. Sellega rikkus V. O VÕS § 102, mille kohaselt võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Ka S. O tegeles OÜ X igapäevatöö korraldamisega – korraldas tehnika remonti, kütte hankimist jms. S. O oli samuti ülevaade OÜ X majanduslikust olukorrast. Ka tema ei teatanud hagejatele raha maksmist takistavatest makseraskustest, rikkudes sellega VÕS § 102 nõuet. Asjaolu, et V. O VÕS § 102 kohustust rikkudes ei teatanud hagejatele raha maksmist takistavatest asjaoludest, ei ole põhjuslikus seoses sellega, et hagejad ei ole raha saanud. Raha saamatajäämise põhjuseks on asjaolu, et OÜ-l X puudusid piisavad rahalised vahendid. V. O puudub hagejatega kohustisõiguslik suhe. V. O hagejatega lepinguid sõlmides, neile raha makstes ja lubadusi andes esindas volikirja alusel OÜ-t X ja täitis töölepingust tulenevaid kohustusi OÜ X ees, võttes õigusi ja kohustusi OÜ-le X . V. O käitumises võimaliku süüteokoosseisu olemasolu on uuritud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada V. O poolt süütegude toimepanemist hagejate või hagejate vara suhtes. Seetõttu puuduvad alused, millele tugineda hagejate nõuete rahuldamisel V. O vastu. OÜ X oli registrist kustutatud 29.09.2005 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Kohus elustas OÜ X registris, kuid märkis kohtuotsuses, et pärast ühingu registrist kustutamist ei ole ilmnenud ühingul vara olemasolu. Kohus otsustas viia läbi OÜ X likvideerimismenetluse, pannes likvideerija kohustused S. O ja kohustades teda muuhulgas nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded, vajadusel esitama pankrotiavalduse. Nende kohustuste täitmatajätmine võib olla aluseks S. O suhtes vastutuse rakendamisele ÄS § 187 alusel. Kohtule esitatud asjaolud – et S. O juhatuse liikmena jättis täitmata oma kohustused, ei kontrollinud V. O tegevust, aktsepteeris olukorda, et V. O esines kord projektijuhina, kord tegevdirektorina, tegeles raamatupidamisega, mistõttu on osaühing varatu – ei ole tõendatud. Tõendatud on küll, et V. O tegeles ettevõtte igapäevatöö korraldamisega, sh ka raamatupidamisdokumentidega ja finantsküsimustega, kuid sellest ei tulene, et S. O juhatuse liikmena oma kohustused täitmata jättis nii, et see viis hagejatel saada oleva raha saamatajäämiseni.

Tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ X majanduslik olukord on halb. Samas puuduvad usaldusväärsed kinnitused selle kohta, et OÜ-l X vara üldse puuduks või et puuduks võimalus näiteks debitoorsete võlgade sissenõudmiseks. Tõendiks OÜ-l X vara ja rahaliste võimaluste puudumise kohta saaks olla otsus äriühingu maksejõuetuks tunnistamise kohta. Juhatuse liikmele saaks kaasneda ÄS § 187 lg 2 tulenev vastutus ka tegude puhul, millega on põhjustatud äriühingu maksejõuetus. Selliseid asjaolusid esitatud ei ole. Seetõttu puudub alus väita, et OÜ X on võimetu täitma kohustust hagejate ees. OÜ X ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus hagejate ees kuulub OÜ-lt X VÕS §-de 208 lg 1 ja 213 lg 1 alusel väljamõistmisele, samuti kuuluvad väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel viivised. Õiguskaitsevahendina on kohaldatavad VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6. Kui OÜ X on võimetu kauba hinda täies ulatuses tasuma, saab rääkida hagejatele kahju tekkimisest ulatuses, mida OÜ X ei ole tasunud, ja esitada nõudeid kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik kindlaks määrata, missugune on hagejatele OÜ X poolt tasumata jääv summa, mida saaks käsitada kahjuna. S. O ja V. O vastutus saaks sellisel juhul olla lepinguväline. Hagejate ja OÜ X vahel on tegemist lepingulise suhtega ja lepingulise vastutusega ja võlaõigusseaduse sätted kahju õigusvastase tekitamise kohta kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 127 lg 3 kohaldamiseks aluseid ei ole.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

objektiivselt. Ühelgi tõendil pole ette kindlaks määratud jõudu. Kohus on arvestanud ainult kostjate ütlustega, mille kinnituseks pole ühtegi arvestatavat dokumenti. Arusaamatuks jääb, miks oli uuesti vaja luua OÜ X ja pole ka teada, mis on saanud S. O suhtes alustatud kriminaalmenetlusest nr 05760000166. S. ja V. O tegutsesid osaühingu nimel ja teadsid väga hästi osaühingu varalist seisu, vaatamata sellele võtsid nad kohustuse hagejate ees, kuigi täita seda ei kavatsenud. Puudus ka muu vara kohustuse täitmiseks. Seega on alusetu väita, et kostjad tegutsesid mittesüüliselt. Õige ei ole ka kohtu väide, et S. O pole jätnud juhatuse liikmena oma kohustusi täitmata nii, et see viis hagejatel ostu-müügilepingu alusel saadava raha saamata jäämiseni; S. O juhatuse liikmena pidi kontrollima osaühingu tegevust ja kuna oli enamuse ülesannetest andnud antud asjas V. O, siis pidi ka tema tööd kontrollima. Samas oli V. O õigus ainult ostu-müügilepingut sõlmida, mitte ei olnud talle delegeeritud kõik S. O kui tippjuhi ülesanded, tegemist on antud juhul tahtliku tegevusetusega S. O puhul. OÜ X , S. ja V. O on hagejatele otseselt kahju tekitanud ja tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 mõttes, sest raha oleks pidanud makstama juba rohkem kui kolm aastat tagasi ja seoses inflatsiooniga on raha väärtus oluliselt langenud. Varatult osaühingult raha väljamõistmisega on kohus teinud võimatuks selle raha saamise üldse. S. ja V. O olid lepingute sõlmimisel hagejatega väga hästi teadlikud makseraskustest, kuid neid sellest ei informeerinud. S. ja V. O on rikkunud nii VÕS § 102 kui § 104 ning nende puhul tuleks kohaldada VÕS § 127 lg 3. 3) Kohtu väide, et puuduvad tõendid ja usaldusväärsed kinnitused selle kohta, et OÜ-l X vara üldse puuduks või et puuduks võimalus näiteks debitoorsete võlgade sissenõudmiseks, on vastuolus nii kohtuotsuse enda kui asja tehioludega. Kohus elustas OÜ X registris, kuid märkis kohtuotsuses, et pärast ühingu registrist kustutamist ei ole ilmnenud ühingul vara olemasolu. See on kindel tõend OÜ X varatuse kohta. Asjaolu, et OÜ X oli ja on maksejõuetu, on tunnistanud ka kostjad ise. 4) Kohus on asja lahendanud ühekülgselt ja ilmselgelt hagejate kahjuks, kuna asja arutamise käigus oli selge OÜ X varatus ja maksejõuetus, S. ja V. O poolne kohustuste mittetäitmine ja nendepoolne kahju tekitamine hagejatele. Asja arutamise käigus on kindlaks tehtud, et kostjad ei kavatsenudki kogu raha hagejatele ära maksta. Hagejate esindaja tegi ka vastava avalduse politseile, kuid politsei kvalifitseeris teo hoopis vargusena ning ka see ei leidnud tõendamist. Menetluse alustamata jätmise määruse 25.01.2006 sai hagejate esindaja kätte alles 06.03.2006. Hagejad on arvamusel, et kostjad on toime pannud kelmuse ja seoses sellega ka tekitatud kahju. Uue avalduse esitamist hagejad kaaluvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

01.11.2002 sõlmis S. O OÜ X seadusliku esindajana töölepingu V.O. ga, kes asus tööle projektijuhina. V. O andis kohtumenetluses seletuse, mille kohaselt firma finantspoolega tegeles tema, ta oli firma tegevjuht, dokumentatsioon on tema käes, s. h kõik raamatupidamise dokumendid ja muud dokumendid (tl 69). Samuti väitis 27.09.2005 V. O, et firma on tegelikult likvideerimisel (tl 70). Ringkonnakohus leiab, et juhatuse liikmena S. O ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kui võttis projektijuhina tööle V.O. , kellelt oli Jõgeva Maakohtu 03.04.2002 otsusega ära võetud kaheks aastaks õigus töötada tippjuhina „Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse“ mõttes (tl 104). S. O kinnitas, et V. O tegeles osaühingu asjadega – „Veiko oli tegevjuht, mina firmaga ei tegelenud. O mina ei tegelenud. Mina olin lihtsalt juhatuse liige.“ (tl 69). S. O seletusega on tõendatud, et ta rikkus jämedalt temal lasunud hoolsuskohustust osaühingu ees ning selle rikkumise tõttu tekkis osaühingu võlausaldajatel kahju, seega on põhjendatud juhatuse liikme isiklik vastutus. Asjas kogutud tõendid S. O tegevuse koha välistavad vastuväite, et ta rikkus oma kohustusi tahtmatult. S. O ei ole esitanud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, mille alusel saaks S. O tegevust juhatuse liikmena pidada kooskõlas olevaks seadusest tuleneva äriühingu juhtorgani kohustuste tavapärase ulatusega. S. O on maakohtus esitanud vastuväite, et osaühing tegutses järgides seadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, ning äriühingu makseraskused tekkisid tavapärasest äririskist. V. O seletuse kohaselt kulus saadud raha renditraktori remontimisele, kuid kuna vahenditest ei piisanud ja traktor võeti ära, siis muutus äriühing maksejõuetuks (tl 69). Ringkonnakohus leiab, et S. O ei ole vastuväiteid tõendanud. Asjas puuduvad osaühingu raamatupidamist kajastavad dokumendid, rendilepingud, arved seadmete remontimise kohta ja muud dokumendid, mis kinnitaksid kostja S. O seletust. Asja materjalidest nähtub, et osaühingul puudus vara ja puudusid ka rahalised vahendid, asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejad pöördusid osaühingu ja S. ning V. O poole korduvalt oma nõuetega, kuid S. O ei teavitanud hagejaid osaühingu majanduslikust olukorrast. V. O väide maakohtu 27.09.2005 istungil, et osaühing on likvideerimisel, ei vasta tegelikkusele. Äriregistri väljavõtte kohaselt kustutati OÜ X registrist 29.09.2005 ÄS § 60 lg 2 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu (lk 77). Maakohtu taotlusel kanne taastati ja 22.12. 2005 Tartu Maakohtu otsusega määrati hagejate avalduse alusel OÜ X likvideerijaks S. O (tl 148). Asja materjalide kohaselt ei ole S. O sõltumata enda kinnitustest, et osaühing on juba pikemat aega maksejõuetu, alustanud pankrotimenetlust, asjas puuduvad andmed ka selle kohta, milliseid toiminguid on S. O sooritanud likvideerijaks olles. Ringkonnakohus leiab, et eelpooltoodud asjaolud tõendavad, et juhatuse liikmena S. O rikkus ÄS § 187 lg 1, kuna ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid korraliku ettevõtja hoolsusega, ning ÄS § 180 lg 51, jättes maksejõuetuse ilmnemisel kohtule esitamata pankrotiavalduse.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.