Olev Mihkelson KÜ Katse 9 hagi Harjaks &Partner Õigusbüroo vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi
Kohtuistungi toimumise aeg
24.aprill 2017 (lihtmenetluses)
Hagihind
500 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Katse 9 (RK 80258333, asukoht: Katse 9-28 Kohtla-Järve 31023)
Hageja esindaja:
Lepinguline esindaja Jaanek Pahka
Kostja:
Harjaks&Partnerid Õigusbüroo OÜ (RK 12257036, asukoht: Keskväljak 1a Jõhvi) esindaja Svetlana Harjaks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Katse 9 hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Harjaks&Partnerid Õigusbüroo OÜ-lt (RK 12257036) KÜ Katse 9 kasuks võlgnevus 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
3.Jaotada seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusegaja välja mõista Harjaks&Partnerid Õigusbüroo OÜ-lt (RK 12257036 KÜ Katse 9 kasuks menetluskulud kogusummas 441 eurot (nelisada nelikümmend üks eurot), sh 1⁄2 riigilõivust 50 eurot ja 1/2 õigusabikuludest 386 eurot.
Välja mõista Harjaks&Partnerid Õigusbüroo OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(5)
ASJAOLUD
1.KÜ Katse 9 esitas Viru Maakohtule hagi Harjaks&Partnerid Õigusbüroo OÜ võlgnevuse ja lepingu täitmise nõudes.
vastu
2.Viru Maakohtu 20.oktoober 2016 määrusega jäeti hagi käiguta ja kohus määras hagejale tähtaja puuduste – hagieseme täpsustamise ja tõendite esitamiseks – 10 päeva.
3.31.10 2016 esitas hageja avalduse, milles täpsustas nõuet ja palus kohtul kohustada kostjat tagastama lepingu alusel kostjale tasutud 500 eurot seoses lepingu üles ütlemisega.
4.Kostja vaidles oma 29.11.2016 vastuses hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt pöördus hageja kostja poole palvega tegeleda korteri asukohaga: Katse 9-18 võlgnevuse probleemiga. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tutvuma hageja poolt esitatud dokumentidega, analüüsima neid ja koostama hagiavalduse ning esitama hagiavalduse kohtule. Kostja tutvus talle hageja poolt esitatud dokumentidega, tellis hageja põhikirja äriregistrist, saatis korteri endisele omanikule kirja, suhtles endise korteriomanikuga telefoni teel, suhtles telefoni teel hageja esindajaga ja palus hagejal saata täiendavad dokumendid. Hageja vastust kostja kirjale ei saatnud ning keeldus tasumast ka riigilõivu hagi esitamise eest.
5.Maakohus määras asjas kohtuistungi 11.01.2017 toimuvale kohtuistungile, milles kohustas pooli isiklikult kohtuistungile ilmuma ja hoiatas, et poolte esindajate ilmumata jätmisel võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. Kohus pidas kohtuistungit vajalikuks, et selgitada poolte vastuolulisi väiteid.
6.28.12.2016 esitas hageja arvamuse kostja vastuse suhtes, milles märkis, et hageja ei ole esitanud kostjale käibemaksu nõuet, kostja ei ole esitanud hagejale avaldust tööde tegemiseks. Hageja sai dokumentide nõudest teada oma raamatupidajalt, kostja esindaja käitus hageja esindajate suhtes lugupidamatult.
7.Kostja esindaja 11.01.2017 kohtuistungile ei ilmunud (tl 73).
8.Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks 06.03.2017 (tl 77), kuid hageja esindaja taotles asja arutamise edasi lükkamist ja kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 24.04.2017, milles kohustas poolte esindajaid isiklikult ilmuma kohtuistungile hoiatusega, et kohus võib teha asjas tagaseljaotsuse, kuid poole esindaja kohtuistungile ei ilmu.
9.15.03.2017 esitas hageja esindaja täpsustatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole õigusabi saamiseks. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja esitama kohtusse hagiavalduse korteriomaniku vastu, kes elab korteris asukohaga Katse 9-18. Kostja survest tingitult tuli hagejal tasuda kostjale 20.05.2016 500 eurot. 20.06.2016 ütles hageja kostjale lepingu üles ja palus tagastada 500 eurot, sest kostja ei asunud käsundit täitma ja tekitas sellega hagejale kahju.
10.24.04.2017 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtuistungi sekretär kostja seaduslikule esindajale, et selgitada, miks kostja ei ole kinnitatud menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja esindaja kinnitas, et on menetllusdokumendid kätte saanud ja ei tule kohtuistungile, sest tema tervislik seisund ei võimalda seda ja leiab, et asja arutamine on mõttetu. Kostja esindaja oli nõus, et asja arutatakse ilma kostja esindaja osavõtuta.
11.Sisuliselt vahetult enne kohtuistungit (kohtule ja vastaspoolele sai see teatavaks peale kohtuistungit) esitas kostja täiendava kirjaliku seisukoha, mille jäi varasema seisukoha juurde. 2(5)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuigi hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist, siis TsMS § 413 lg.3 tagaseljaotsuse tegemist ei võimalda, sest kostja esitas kohtule 11.01.2017 taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 64).
13.Maakohus, arvestades hagi eset ja hagis toodus asjaolusid, leiab, et asja saab menetleda TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid 20.mail 2016 käsunduslepingu, mille sisuks oli hagiavalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine (tl4-5, 67-68); 2) kostja esitas samal päeval kostjale arve 500 euro tasumiseks (tl 5); 3) hageja tasus arve 20.05.2016 (tl 16); 4) kostja ei ole hagiavaldust koostanud ja kohtusse esitanud.
15.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, ui selles on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja käsundisaajana pidi vastavalt lepingule osutama hagejale kui käsundiandjale õigusabi teenust, mille sisuks oli hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine. Kokku lepiti tasus summas 500 eurot, mille hageja on kostjale tasunud.
16.VÕS § 620 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vaidlust ei ole selle üle, et ca kuu aega peale käsunduslepingu sõlmimist said hageja ja kostja esindajad kokku ja nende vahel tekkis konflikt käsundi täitmise üle, mis päädis sellega, et hageja ütles kostjale lepingu 20.06.2016 üles (tl 7) ja nõudis 500 euro tagastamist.
17.Kostja on loetlenud käsundi täitmisel teostatud töödena äriregistrist hageja põhikirja tellimist, kirjavahetust endise korteriomanikuga, telefonikõnesid hageja esindajaga ja dokumentide nõuet hagejalt. Lisaks märkis kostja oma täiendavas vastuses, et kostja kulutas käsundi täitmisele 4,5 tundi, kus ühe tunni maksumus on 120 eurot. Sealhulgas kulus kostjal: 1) 120 minutit hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks, 2) 45 minutit kirjavahetuseks korteri endise omanikuga; 3(5)
3) 30 telefonikõneks korteri endise omanikuga; 4) 60 minutit hagiavalduse koostamiseks; 5) 15 minutit kirja koostamiseks raamatupidajale.
18.VÕS § 631 kohaselt võib kumbki pool käsunduslepingu üles öelda VÕS § 630 järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Maakohus leiab, et poolte konflikt 20.06.2016 päädis sellega, kus hagejal ei olnud enam soovi kostjaga käsundit jätkata ja oli alus VÕS 631 alusel käsunduslepingu üles ütlemiseks. Tulenevalt sellest, et käsundi sisuks oli hagiavalduse koostamine ja selle kohtusse esitamine ning see jäi kostja poolt täitmata, loeb kohus, et käsund on täitmata ja kostjal on kohustus ettemaksuna tasutud lepingutasu tagastamiseks.
19.VÕS § 629 lg.1 tulenevalt on kostjal õigus siiski õiglase tasule teostatud tööde eest. Maakohus leiab, et kostja loetletud tööd on põhjendatud kuluks hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumise ja hagiavalduse koostamiseks ettevalmistustööde eest arvestades seejuures kokkulepitud tasu 500 (käsundi täitmise tasu) 250 eurot Maakohus leiab, et e-kirjade saatmine, telefonikõned ja päringute tegemine peaks sisalduma juba eelpool arvestatud kostja tunnitasus. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et tsiviilasja materjalidets nähtuvalt ei ole kostja, kes tegutses käsundisaajana oma majandustegevuses, ei ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja koostatud dokumendid käsunduslepingu sõlmimisel ja edasine käitumine käsundiandja suhtes lubab kohtul kahelda, et kostja on käitunud õigusteenuse osutajate puhul üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jaotab maakohus poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seoses hagi rahuldamisega 50% ulatuses, on hagejal õigus saada ka menetluskulude hüvitamist samas ulatuses TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulude summas 772 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 441 eurot. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. 4(5)
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.