Muud

kompromisslepingus

märkimata

hüvitatavad

2-22-5584 menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T S avaldus Sillamäe linn, Geoloogia tn 10 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised esitasid kohtule 28. märtsil 2025 sõlmitud kompromissilepingu. Menetlusosalised kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste 28. märtsi 2025 kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid 28. märtsil 2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on avaldaja (korteriomanik) ja korteriühistu ning kompromissi sisuks on korteriomanikule kahju hüvitamise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud. Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi.

2(5)

2-22-5584 Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu s.o 25 euro tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada Advokaadibüroo L OÜ arveldusarvele XXX. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Kuna menetlusosalised sõlmisid asjas kompromissi, kuulub avaldajale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o summas 25 eurot. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid kompromissis, et paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaja kuni ühe tööpäevani. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et korteriomaniku avalduses korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus puudutab ainult korteriühistu ja avaldaja õigusi. Seega peab 3(5)

2-22-5584 neil olema võimalus sarnaselt hagimenetlusega välistada edasikaebamise õiguse või määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Seega kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus Kohtunik

4(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.