Hooneühistu Retke 19 hagi VZ vastu kahju hüvitamiseks ja VZ vastuhagi võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hooneühistu Retke 19 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
26 940,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hooneühistu Retke 19 (registrikood 80032758), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja: VZ (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
10.04.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Hooneühistu Retke 19 kanda. VZ-l puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.Jätta rahuldamata VZ taotlus RK tunnistajana ülekuulamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses
sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.04.2015 esitas Hooneühistu Retke 19 (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus VZ-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista 25 980,50 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on Hooneühistu Retke 19 garaažiomanike tulundusühistu. Kostja oli ajavahemikul 17.02.2004 kuni 16.02.2014 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti juhatuse koosseisust tagasi, kuna kostja kasutas ühingu rahalisi vahendeid õigusliku alusta. Perioodil 01.01.2009-16.02.2014 võttis kostja välja sularahas 9581,35 eurot, mille kohta pole hagejale esitatud ühtegi kuludokumenti. Lisaks on kostja võtnud 4 korral sularaha (kokku 1334,32 eurot) revisjoniaktide eest tasumiseks, kuid tal puudus selleks õiguslik alus. Ajavahemikul 22.04.2010–01.06.2012 tegi kostja
sularahaväljavõtet autokompensatsiooni eest summas 2211,93 eurot, kuigi tal puudus selleks õiguslik alus. 26.11.2010 võttis kostja kolm korda välja sularaha kokku summas 208,99 eurot notariteenuse eest tasumiseks. Notariga suheldes selgus, et kostja pöördus 04.10.2010 notari poole, et koostada hageja juhatuse koosoleku protokoll ja hooneühistu liikmeks võtmise avaldus. Osutatud teenus maksis 69,71 eurot, mille eest tasuti arveldusarve väljavõttest nähtuvalt 06.10.2010. Kostja pöördus hiljem notari poole 02.11.2010, 16.11.2010 ja 26.11.2010 digitaalärakirja valmistamiseks ja väljastamiseks, milles eest oli samadel päevadel makstud kokku 48,78 eurot. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 160,21 eurot (208,99-48,78). Pangaväljavõtetest on näha, et arved Eesti Energia AS-ile tasuti osaliselt pangaülekandega või oli võetud arvete tasumiseks sularaha. Hageja võrdles Eesti Energia edastatud andmeid ühistu pangaväljavõttega. Selgus, et hageja pangakonto väljavõtte järgi oli elektrile kulutatud 6617,57 eurot, aga vastavalt Eesti Energia laekumiste raportile oli maksete summa 6366,58 eurot. Seega tekitas kostja hagejale kahju summas 251,21 eurot.
3.Lisaks eiras kostja põhikirjas ja seaduses sätestatut ning müüs 2010.a oktoobris ja novembris ühiskasutuses olevad 4 garaažiboksi turuhinnast tunduvalt madalamalt. Ühistu liikmed ei olnud selleks nõusolekut andnud. Ekspertiisiga tuvastati, et müüdud bokside turuhind oli vähemalt 2 korda suurem kui ühistu müügist sai. Hagejal jäi saamata tulu 12 441,48 euro ulatuses. Kostja on rikkunud juhtorgani liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hageja taotles kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 13 539,02 eurot perioodil 01.01.2009–16.02.2014 põhjendamatult väljavõetud sularaha ja tehtud maksete eest ning lisaks liikmelisuse võõrandamisel saamata jäänud tulu summas 12 441,48 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kui hooneühistu liikme vastu kohtusse nõude esitamiseks puudub vastav üldkoosoleku otsus. Hageja esitatud 27.04.2014 üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud põhikirja nõudeid – liikmete nimekirjast puuduvad koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad, puuduvad volikirjad, koosoleku juhatajaks ja protokollijaks on valitud üks isik. Otsuse vastuvõtmiseks puudus vajalik kvoorum. Rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, sest päevakorras puudus punkt
selle kohta, et koosolekul arutatakse kostja vastu nõude esitamist. Protokoll on ilmselt tehtud kiiruga tagantjärele. Üldkoosoleku otsus on vastavalt tulundusühistuseaduse (TÜS) §-le 521 tühine.
5.Hagi on osaliselt aegunud. Nõuete aegumine algas 18.04.2010. Kõik väljamaksed ja tehingud olid tehtud hageja huvides, vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku otsustele ja juhatuse otsustele. Kostja ei vaidle vastu, et sularahaväljavõtted hageja pangaarvelt tegi tema. Kostja ega teised liikmed ei osanud kasutada internetipanga teenust. Deebetkaarti ei kasutatud, sest kardeti seda kaotada. Sularaha võeti pangaarvelt erinevalt - mõnikord enne teenuse või kauba sissostu, mõnikord pärast kauba või teenuse sisseostu. Alusetu on hageja nõue seoses liikmelisuse võõrandamisest saamata jäänud tuluga. Hageja põhikirja p 5.2 järgi on osamaksu suurus vaid 900 krooni. Hageja on uutelt liikmetelt saanud mitu korda suurema summa. Vastavalt põhikirjale pidi hageja saama seitsmelt uuelt liikmelt 6300 krooni, kuid sai 130 000 krooni. Seega on hageja saanud kasu 7905,87 eurot. Olemas on juhatuse otsused, millega otsustati võtta vastu uus liige ja müüa boks kindla hinna eest. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.08.02.2016 esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 780,26 eurot ja viivise alates 25.03.2014-08.02.2016 summas 117,14 eurot ja edaspidi kohustuse täitmiseni viivise 8% aastas.
7.Vastuhagi kohaselt võttis hageja üldkoosolek 31.05.2004 vastu otsuse kompenseerida igal kuul kostjale auto kasutamise eest 1000 krooni ja telefoni kasutamise eest 250 krooni. Nimetatud otsust pole hiljem muudetud. Kompensatsiooni tasuti tavaliselt sularahas. Perioodil 01.06.2013–24.03.2014 pole kostja auto- ega telefonikompensatsiooni saanud. Kostja taotles kompensatsiooni 9 kuu ja 24 päeva eest kokku summas 780,26 eurot. Tööülesandeid oli pidevalt ja sõitmist palju. Lisaks on kostja kasutanud hooneühistu huvides endale kuuluvat telefoni. Ajavahemikul 01.06.2013–24.03.2014 oli kostja keskmine telefoni kasutamise kulu ühes kuus 18,27 eurot, kuid igakuise hüvitise suurus on 15,97 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
8.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pole kohtule esitanud nõude aluseks oleva üldkoosoleku otsuse protokolli originaali ning puudub üldkoosolekul osalejate nimekiri ja liikmete esindajate volikirjad. Isegi juhul, kui vastav üldkoosoleku otsus oleks olemas, ei anna see õigust automaatselt saada isikliku auto kasutamise ja telefoniteenuse eest hüvitist. Õigus hüvitise saamiseks tekib vaid juhul, kui isik tegelikult kasutab oma autot juhatuse liikme ülesannete täitmisel. Hüvitis peab olema arvestatud proportsionaalselt tehtud töösõitudele. Ühistu tegevus perioodil 01.06.2013– 24.03.2014 oli väga passiivne, kostjal polnud vajadust kasutada oma isiklikku autot juhatuse ülesannete täitmisel. Ka telefonikulud pole tõendatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 02.12.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 780,26 eurot, 02.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 168,12 eurot ning alates 03.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni viivise 8% põhinõudelt aastas, kuid mitte rohkem, kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 461,99 eurot.
10.Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 17.02.2004–24.03.2014. Hageja põhikirja p-i 6.13.4 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine ja tehingu tingimuste otsustamine, samuti ka selle nõude järgi ühistu esindaja määramine. Seega tuleb ühistu liikme vastu hagi esitamiseks vastavasisuline otsus võtta vastu hooneühistu üldkoosolekul. Vaidlus puudub selles, et kostja on hooneühistu liige. Hageja 27.04.2014 üldkoosolekul võeti päevakorrapunkti „Revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“ all vastu otsus esitada kohtusse kostja vastu hagi summas 13 859,55 eurot. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui samas seaduses ei sätestata teisiti. TÜS § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Lõike 4 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kuna käesoleval juhul ei tehtud kostja vastu hagi esitamist otsustava üldkoosoleku otsuse alusel registrisse kannet, võib vastava otsuse tühisusele tugineda piiramatu aja jooksul. TÜS § 521 lg 1 p 3 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
11.Kohus nõustus kostjaga, et hageja 27.04.2014 üldkoosoleku otsus on kostja vastu nõude esitamise osas tühine, sest oluliselt on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja väidab, et 27.04.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teates polnud üldkoosoleku päevakorda märgitud kostja vastu nõude esitamise küsimust. Kuigi kohtule pole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet esitatud, kinnitab selles märgitut 27.04.2014 üldkoosoleku protokoll, milles kinnitati koosoleku päevakorra esimese punktina „Revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“, ning tehti selle all otsus nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja pole esile toonud, et koosoleku kokkukutsumise teates olnuks märgitud teistsugune päevakord kui see, mis kinnitatud koosoleku alguses. Kohus leidis, et tegemist on kostja suhtes olulise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Kostja jaoks oli vajalik plaanitava koosoleku päevakorda vaadates veenduda, et nimetatud koosolekul otsustatakse tema vastu varalise nõude esitamist, et valmistada ette enda kaitsmine. Kostja vastu nõude esitamine otsustati sisuliselt päevakorrapunkti „edasiste tegevuste otsustamine“ all, mis ei anna vähimatki teavet kostja vastu nõude esitamise otsustamise kohta. Ka asjaolu, et kostja ise koosolekul osales, ei heasta kokkukutsumise korra rikkumist. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et hageja 27.04.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati kostja vastu hagi esitamine kohtusse, on tühine. Kuna puudub üldkoosoleku otsus kostja vastu varalise nõudega hagi esitamiseks, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuhagi perioodi 01.06.2013–24.03.2014 eest hagejalt auto- ja telefonikompensatsiooni nõudmiseks kuulub rahuldamisele. TÜS § 57 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. TÜS § 57 lg 2 sätestab, et üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses
juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga. Hageja põhikirja p-s 6.13.3 on sätestatud sarnaselt seadusega, et juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Kostja on kohtule esitanud HÜ Retke 19 korduva üldkoosoleku 31.05.2004 protokolli, mille p-s 5 võeti vastu otsus kompenseerida kostjale auto kasutamise kulu 1000 krooni (63,91 eurot) kuus ja p-s 6 otsus kompenseerida kostjale telefoni kasutamise kulu 250 krooni (15,98 eurot) kuus. Kohus ei saa korduva üldkoosoleku otsuse olemasolu seada kahtluse alla üksnes seetõttu, et esitatud pole selle originaali, vaid skaneeritud koopia.
13.Kohus ei nõustunud hagejaga, et nimetatud üldkoosoleku otsusega sätestati kompensatsiooni saamise põhimõtteline võimalus, kuid selle saamiseks tuli kostjal esitada kuludokumendid. Üldkoosoleku otsuse sõnastus hageja seisukohta ei kinnita. Selles pole määratud kompensatsiooni saamiseks täiendavaid tingimusi, vaid on üksnes kinnitatud selle igakuine suurus. Seega tuli üldkoosoleku otsusest tulenevalt hagejal tasuda kostjale igakuist kompensatsiooni kokku 79,89 eurot. Hageja pole väitnud, et üldkoosoleku otsust juhatuse liikme kompensatsiooni kohta oleks hiljem muudetud. Hageja ei vaidle iseenesest vastu, et kostjale pole perioodil 01.06.2013–24.03.2014 auto ja telefoni kasutamise kompensatsiooni makstud. Kuna kohus tuvastas eespool, et kompensatsiooni maksmise alus tulenes hageja üldkoosoleku 31.05.2004 otsusest, tuleb kostja vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks välja auto- ja telefoni kasutamise kompensatsioon 9 kuu ja 24 päeva eest kokku summas 780,26 eurot. Hageja taotles viivist seadusjärgsest vähem, s.o 8%. Seda arvestades on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 168,12 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks mõistis kohus alates 03.12.2016 TsMS §-st 367 lähtudes välja viivise põhinõudelt 8% aastas, kuid mitte rohkem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 461,99 eurot (sh 286,99 eurot tõlkekulu ja 175 eurot riigilõiv). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.31.12.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 02.12.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt rahuldada hagiavaldus ning jätta vastuhagi rahuldamata.
16.Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et 27.04.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati hagi esitamine kostja vastu, on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. 27.04.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise eelteates oli märgitud päevakorrapunktid, mille punktiks 1 oli „revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“. Üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitati koosoleku päevakorra punkt 1 samas sõnastuses. Protokollist nähtuvalt võeti 36 poolt ja 2 vastuhäältega vastu järgmine otsus: „Kuna VŽ korduvalt keeldus koostööst uue juhatusega, nõutud dokumendid revisjonikomisjonile, ega uuele juhatusele ei edastanud, üldkoosolek otsustas edastada VŽ vastu esitatud nõue kohtusse. Juhatusele on antud õigus seda asja korraldada, hankida juriidiline ettevõte ja esitada kohtusse tsiviilhagi Hooneühistu Retke 19 vastu VŽ summale 13 859,55 eur.“. TsÜS § 38 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. TÜS § 52 lg 3 sätestab, et ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma
vastuväite otsusele. 27.04.2014 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja, kes osales üldkoosolekul, oleks esitanud enda poolsed vastuväited vastuvõetud otsusele. Samuti ei nähtu protokollist, et kellegi vastuväidet oleks protokollitud. Lisaks ei ole keegi vaidlustanud 27.04.2014 üldkoosoleku otsust ega esitanud 27.04.2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse tuvastamiseks hagi kohtusse.
17.Kostja on endine juhatuse liige, kellelt küsiti revisjonikomisjoni liikmete poolt korduvalt selgitusi ja nõuti dokumentide esitamist hageja majandustegevuse kohta. Kostja jättis nõutud dokumendid revisjonikomisjonile esitamata, ei teinud koostööd hageja uue juhatusega ega andnud ühtegi selgitust enda eelneva tegevuse kohta. Selline käitumine on olnud pahatahtlik ning kohtu seisukoht, et kostja ei saanud enda kaitsmist ette valmistada, on põhjendamatu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12 p-s 14, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Käesoleval juhul pidid nii kostja kui ka ühistu liikmed aru saama, et 27.04.2014 päevakorra punkt 1 hõlmab ka vajadusel revisjonikomisjoni aruande alusel pöördumist edasise tegevusena kohtusse. Vastavasisuline otsus kohtusse pöördumiseks võeti vastu üldkoosolekul ja seega pädeva organi poolt.
18.Täiendavalt on hageja juhatus kutsunud kokku erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 18.12.2016. Koosoleku kokkukutsumise teatest nähtuvalt oli koosoleku päevakorra punkt
1.3.järgmine: „Endise juhatuse liikme VZ vastu varalise nõude esitamise kinnitamine (liikmelisuse võõrandamisel tekkinud saamata jäänud tulu summas 12 445 eurot ning ühistule tekitatud kahju 13 540 eurot perioodil 01.01.2009-16.02.2014 ühistu raha kasutamisega lähtumata tulundusühistu huvidest)“. 18.12.2016 toimunud üldkoosolek otsustas kinnitada kostja vastu varalise nõude esitamist kohtusse. Seega on hageja üldkoosolek kahel korral võtnud vastu otsuse esitada varaline nõue kostja vastu.
19.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjale kompensatsiooni maksmise alus tulenes hageja üldkoosoleku 31.05.2004 otsusest ja seega tuleb vastuhagi rahuldada. Kostja ei ole tõendanud, et kompensatsiooni maksmise alus tulenes hageja üldkoosoleku 31.05.2004 otsusest. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Hageja on seadnud kahtluse alla sellise üldkoosoleku otsuse ehtsuse. 17.03.2016 vastuses vastuhagile nõudis hageja kostjalt üldkoosoleku (korduvale koosolekule eelnenu) protokolli ning 31.05.2004 üldkoosoleku protokolli esitamist originaaldokumentidena. Vastavaid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on oma otsust piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus jättis õigesti hageja hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 27.04.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati kostja vastu hagi esitamine, on tühine. Hageja põhikirja p 6.13.4 sätestab, et üldkoosoleku pädevuses on juhatuse liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine, samuti ka juhatuse liikmega tehingu teostamise
otsustamine ja tehingu tingimuste otsustamine, samuti ka selle nõude järgi ühistu esindaja määramine. TÜS § 41 lg 2 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata üldkoosoleku läbiviimise päevakord. See tuleneb ka hageja põhikirja punktist 6.6. Kuigi kohtule ei ole 27.04.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet esitatud, nähtub üldkoosoleku päevakord üldkoosoleku protokollist. Kostja vastu nõude esitamine otsustati päevakorra punkti 1 „revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“ juures. Hageja ei ole tõendanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud muu päevakord. Kolleegiumi hinnangul ei olnud ühistu liikmetel eelmärgitud päevakorrapunktist võimalik aru saada, et kavatsetakse otsustada nõude esitamist kostja vastu. Päevakorrapunktis oli juttu revisjonikomisjoni aruande vastuvõtmisest ja edasiste tegevuste otsustamisest, kuid kummastki ei saa järeldada, et need hõlmavad kostja vastu nõude esitamise otsustamist. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Maakohus leidis õigesti, et kuna nõude esitamist kostja vastu ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorrapunktina näidatud, siis on üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud seadust ja vaidlusalune otsus on tühine.
23.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja oleks pidanud üldkoosoleku otsuse vaidlustama hagi esitamisega. TÜS § 52 lg 1 sätestab, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. Samas näeb erinormina TÜS § 42 ette otsuse tühisuse, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Sellist otsust ei pea kolme kuu jooksul vaidlustama. TÜS § 52 1 lg 3 sätestab, et otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seega sai kostja otsuse tühisusele tugineda vastuväite esitamisega.
24.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hageja hagi rahuldamata.
25.Hageja on apellatsioonkaebuses avaldanud, et 18.12.2016 toimus uus üldkoosolek, kus kinnitati kostja vastu nõude kohtusse esitamist. Ringkonnakohus keeldus 10.04.2017 kohtuistungil 18.12.2016 üldkoosoleku protokolli tõendina vastu võtmast. Kolleegium selgitab täiendavalt, et apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi õigsust. Seega ei saa käesolevas asjas hageja tõendada kostja vastu nõude esitamise otsustamist pärast maakohtu otsuse tegemist vastuvõetud üldkoosoleku otsusega.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rahuldanud kostja vastuhagi põhjendatult. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Kuigi kostja ei esitanud 31.05.2004 üldkoosoleku protokolli originaali, ei anna see alust jätta vastuhagi rahuldamata. Seda, et kompensatsiooni maksmine oli otsustatud, kinnitavad ka muud tõendid. Nii nähtub hageja arvelduskonto väljavõttest, et 2010.a tehti kostjale makseid sõiduki kasutamise kompenseerimiseks (I kd tl 25-28). Asja materjalides on hageja revisjonikomisjoni ettekanne juhatuse finantstegevuse kohta perioodil 2008.a juuni – 2009.a juuni (I kd tl 19899, II kd tl 144) ja revisjonikomisjoni 18.05.2010.a istungi protokoll juhatuse finantstegevusest perioodil 2009.a juuni – 2010 juuni (I kd tl 200, II kd tl 145). Mõlemas dokumendis käsitleti sõiduki kasutamise kompensatsiooni teemat. Need tõendid kinnitavad kostja seisukohta, et sõiduki ja telefoni kasutamise eest kompensatsiooni maksmine oli otsustatud. Õige on maakohtu seisukoht, et kompensatsiooni saamiseks ei pidanud kostja
esitama kulude kohta dokumente. 31.05.2004 üldkoosoleku otsusest ei tulene, et kompensatsiooni saamise tingimuseks on kuludokumentide esitamine. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et vaidlusalusel perioodil ei ole kostjale sõiduki ja telefoni kompensatsiooni tasutud. Seega on maakohus õigesti vastuhagi rahuldanud.
27.Kostja taotles apellatsioonkaebuse vastuses üle kuulata tunnistajatena RK, BK ja VŠ. Kahest viimati nimetatu ülekuulamisest kostja loobus ringkonnakohtu 10.04.2017 istungil. RK ülekuulamise taotlust ringkonnakohus kohtuistungil ei lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotles RK tunnistajana ülekuulamist juba maakohtus. Maakohus jättis 30.08.2016 määrusega taotluse rahuldamata. Kostja ei esitanud maakohtu määrusele vastuväidet. Kuna ta vastuväidet ei esitanud, siis ei saa kostja taotleda RK ülekuulamist ringkonnakohtus (TsMS § 333 lg 3). Menetluskulude jaotus
28.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.
29.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja on teatanud, et temal ringkonnakohtus menetluskulusid ei tekkinud. Seega puuduvad kostjal ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.