Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 17.04.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ühistule tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Hooneühistu 19 garaažiomanike tulundusühistu. Ühistu tegevuse eesmärk on toetada ja soodustada liikmete majanduslikke huve kinnisasja ühise majandustegevuse kaudu. Liikmete ainukasutusse on antud hoone määratud osad. Xxxxoli ajavahemikul 17.02.2004 kuni 16.02.2014 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti 16.02.2014 üldkoosoleku otsusega juhatuse koosseisust tagasi. Kostja kasutas õigusliku aluseta ühingu raha. Juhatuse esimehena korraldas ta ka ühistu raamatupidamist. Kõik ühistu dokumendid olid kostja käes. Endised juhatuse liikmed Xxxx ja Xxxx andsid üle ainult HÜ Xxxxarvelduskonto väljavõtte. Kostja polnud koostanud ühtegi majandusaasta aruannet. Revisjonikomisjoni 17.02.2014 aruandes järeldati, et hooneühistu majandustegevus pole selge. Rahakulud teostati enamasti sularaha väljavõtmise meetodil ning sularaha väljavõtmist põhjendavad dokumendid puuduvad. HÜ arvelduskontolt tehtud kulud perioodil 01.01.2009 kuni 16.02.2014 pole kaetud kuludokumentidega. Sularaha oli välja võetud pangas telleri kaudu, mistõttu lisandusid põhjendamatud teenustasud. Hageja esitab nõude perioodi 01.01.2009 kuni 16.02.2014 eest. Kostja võttis sel perioodil välja sularahas 9 581,35 eurot, mille kohta pole hagejale esitatud ühtegi kuludokumenti. Raha kasutamist pole kostja soovinud tõendada. Lisaks on kostja võtnud 4 korral sularaha (kokku 1334,32 eurot) revisjoniaktide eest tasumiseks, kuid tal puudus selleks õiguslik alus. Hageja põhikirja p 6.13 kohaselt kuulub revidendile tasu maksmise ja selle suuruse otsustamine üldkoosoleku pädevusse. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 67 lg 1 kohaselt revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra. Ajavahemikul 22.04.2010–01.06.2012 tegi kostja 5 sularahaväljavõtet autokompensatsiooni eest summas 2211,93 eurot, kuigi tal puudus selleks õiguslik alus. Hageja põhikirja p 6.13 kohaselt kuulub juhatuse liikme tasu maksmise ja selle suuruse otsustamine üldkoosoleku pädevusse. TÜS § 57 lg 2 kohaselt peab üldkoosolek juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga. Seega kuulub autokompensatsiooni suuruse määramine üldkoosoleku pädevusse. 26.11.2010 võttis kostja kolm korda välja sularaha kokku summas 208,99 eurot notariteenuse eest tasumiseks. Notariga suheldes selgus, et kostja pöördus 04.10.2010 notari poole, et koostada HÜ Xxxxjuhatuse koosoleku protokoll ja HÜ liikmeks võtmise avaldus. Osutatud teenus maksis 69,71 eurot, mille eest tasuti arveldusarve väljavõttest nähtuvalt 06.10.2010. Kostja pöördus hiljem notari poole 02.11.2010, 16.11.2010 ja 26.11.2010 digitaalärakirja valmistamiseks ja väljastamiseks, milles eest oli samadel päevadel makstud kokku 48,78 eurot. Teisi teenuseid seoses boksidega nr 3, 43 ja 41-42 pole notar osutanud. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 160,21 eurot (208,99–48,78). Kostja kohustus oli tasuda arved tähtaegselt. Pangaväljavõtetest on näha, et arved Eesti Energia ASile tasuti osaliselt pangaülekandega või oli võetud arvete tasumiseks sularaha. Hageja võrdles Eesti Energia edastatud andmeid ühistu pangaväljavõttega. Selgus, et HÜ pangakonto väljavõtte järgi oli elektrile kulutatud 6617,57 eurot, aga vastavalt Eesti Energia laekumiste raportile oli maksete summa 6366,58 eurot. Seega tekitas kostja hagejale kahju summas 251,21 eurot.

Ühistus on 65 liiget. Vastavalt põhikirja p-le 2.3 on liikmelisused nummerdatud. Hoone jaotamise plaanil ühe numbri all märgitud hooneosa on seotud ühe liikmelisusega. Liikmelisuse number on hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hoone osa (garaažiboksi) number. Põhikirja p 2.12 järgi on hoone jaotusplaan põhikirja lisa. Hoone jaotusplaani muutmiseks on vaja nende liikmete nõusolekut, kelle õigusi see muudatus rikub. Põhikirja muutmine on üldkoosoleku pädevuses. Tulenevalt põhikirja p-st 6.13 on ühistule kuuluva kinnisasja või selle osa võõrandamise koormamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses. HÜS § 16 näeb ette ainukasutusõiguse jaotuse ja liikmemaksumärade muutmise korra. HÜS § 8 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmelisust, olema notariaalselt tõestatud. Selleks, et moodustada uut liikmelisust, tuleb muuta ainukasutusõiguse jaotust ja kinnitada hoone uus jaotusplaan ning muuta põhikirja. Alles pärast seda võib uue liikmelisuse võõrandada, lähtudes üldkoosoleku otsusega määratud tingimustest ja hinnast. Kostja eiras põhikirjas ja seaduses sätestatut ning müüs 2010. a oktoobris ja novembris ühiskasutuses olevad 4 garaažiboksi (3, 40, 41-42, 43-44-45) enda äranägemise järgi turuhinnast tunduvalt madalamalt. Ühistu liikmed pole selleks nõusolekut andnud. Ekspertiisiga tuvastati, et müüdud bokside turuhind oli vähemalt 2 korda suurem kui ühistu müügist sai. Hagejal jäi saamata tulu 12 441,48 euro ulatuses. See on hagejale tekitatud kahju. Hageja ja kostja vahel oli olemuselt lepingusarnane võlasuhe ning ühingu suhtele juhatuse liikmega saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. HÜS § 631 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama sätte lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud ühistule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. HÜS § 631 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kostja on rikkunud juhtorgani liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja pole järginud VÕS § 620 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-41-03 (p-s 10) märkinud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks ning see võib kaasa tuua vastutuse. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja etteheited seoses 27.04.2014 üldkoosolekuga pole põhjendatud ega too kaasa otsuse tühisust. Koosoleku protokoll pandi infostendile juba paar päeva pärast koosolekut. Kostja pole pöördunud hageja poole protokolli saamise sooviga. Kostja osales 27.04.2014 üldkoosolekul ka ise ning oli teadlik ühistu liikmete tahtest ja vastuvõetud otsustest. Koosoleku otsust pole kohtus vaidlustatud, mistõttu see on kehtiv. Kokku taotleb hageja kostjalt välja mõista kahju summas 25 980,50 eurot. Kostja vastus Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Hagi menetlemiseks puudub alus, sest kostja kui HÜ liikme vastu kohtusse nõude esitamiseks puudub vastav HÜ üldkoosoleku otsus. Nimetatud nõue tuleneb hageja põhikirja p-st 6.13.4. Hageja esitatud 27.04.2014 üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud põhikirja nõudeid – liikmete nimekirjast puuduvad koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad, puuduvad volikirjad, koosoleku juhatajaks ja protokollijaks on valitud üks isik. Otsuse vastuvõtmiseks puudus vajalik kvoorum. Rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, sest päevakorras puudus punkt selle kohta, et koosolekul arutatakse kostja vastu nõude esitamist. Protokoll on ilmselt tehtud kiiruga tagantjärele. Üldkoosoleku otsus on vastavalt TÜS §-le 521 tühine. Otsuse protokolli võltsitusele viitab ka asjaolu, et hageja on juba varasemalt soovinud kostja vastu hagi esitada, kuid Harju Maakohus jättis selle 29.09.2015 otsusega rahuldamata, sest hagejal puudus kostja vastu nõude esitamiseks

vastav üldkoosoleku otsus. Hagi on osaliselt aegunud. Nõuete aegumine algas 18.04.2010. Kõik väljamaksed ja tehingud olid tehtud hageja huvides, vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku otsustele ja juhatuse otsustele. Kostja ei vaidle vastu, et määratud ajal tegi kõik sularahaväljavõtted hageja pangaarvelt just tema. Kostja ega teised liikmed ei osanud kasutada internetipanga teenust. Deebetkaarti ei kasutatud, sest kardeti seda kaotada. Paljude kaupade ja teenuste eest tasuti sularahas turul ja poes. Sularaha võeti pangaarvelt erinevalt: kord enne teenuse või kauba sissostu või pärast kauba või teenuse sisseostu, millisel juhul tasus teenuse eest kostja esmalt isiklikest vahenditest. Põhjendamatu on haginõude esitamine üksnes kostja, mitte teiste juhatuse liikmete vastu, kes peaksid kostjaga solidaarselt vastutama. Kostja selgitused pangakontolt nähtuva raha kasutamise kohta: - 02.03.2009 (1200 EEK), selgitus akt nr 8 – raha kulutati juhatuse liikmete akti kohaselt garaaži ja territooriumi koristamiseks. Komisjon kiitis kulud heaks ning tuvastas, et need on tehtud hageja huvides. - 26.05.2009 ja 27.05.2009 (500 + 170 EEK), selgitus akt nr 10 – olemas on juhatuse liikmete akt, mille kohaselt on raha summas 670 eurot kulutatud hageja huvides elektroodide, lampide, luu ja valgustuse ostmiseks. Tšekid on pleekinud. - 01.06.2009 (3000 EEK), selgitus akt nr 1 – juhatuse liikmete akti kohaselt on raha kulutatud juunist novembrini prügi väljaviimiseks garaažiterritooriumilt. - 10.09.2009 (650 EEK), selgitus akt nr 2 – 10.07.2009 puhastati remondiboksi nr 2 ning viidi välja prügi. - 16.09.2009 (450 EEK), selgitus SV.SCN.DOK, akt nr 3 – selle eest osteti elektrilambid ja kindad. - 17.09.2009 ja 18.09.2009 (675 + 300 EEK), selgitus SV, ET495925, akt nr 4; SV, akt nr 4 – osteti pärg kalmistule juhatuse liikme L. Fedortšenko surma puhul ja kaeti bensiinikulud seoses matusega. - 23.09.2009 (500 EEK), selgitus SV, akt nr 5 – koristati prahist remondiboks nr 1. - 15.01.2010 (3000 EEK), selgitus SV, akt nr 6 – perioodil 01.12.2009–01.06.2010 viidi garaaži territooriumilt välja prügi. - 17.01.2010 (950 EEK), selgitus SV, akt nr 7 – koristati esimene ja teine korrus, lume koristamine ja äravedu. - 01.02.2010 (500 EEK), selgitus SV, akt nr 8 – 01.02.2010 lume koristamine ja väljavedu. - 03.02.2010 (600 EEK), selgitus SV SCAN.DOK, akt nr 9 – osteti sisse materjali. - 08.03.2010 (500 EEK), selgitus SV, võlg – koristustööd 07.03.2010 esimesel ja teisel korrusel, raha tasus juhatuse esimees enda vahenditest, raha võeti võla katteks. - 06.10.2010 (3000 EEK), selgitus SV, akt nr 1 prügi – prügi väljaviimine ajavahemikul juuni kuni november. - 01.11.2010 (1500 EEK), selgitus SV, akt nr 2 – ajavahemikus juuni-detsember ostetud kaup ja lumekoristus. - 17.11.2010 (3000 EEK), selgitus SV, akt nr 3 – ajavahemikul dets 2010 – mai 2011 prügivedu. - 08.12.2010, 13.12.2010, 27.12.2010 (2000 + 1000 + 1500), selgitus akt nr 4 – selle eest osteti teenuseid ja kaupa. Kulud olid 343 EEKi võrra suuremad kui arvelt väljavõetu, ülejäänud summa kuulus kostjale. - 14.01.2011, 28.01.2011 ja 14.03.2011 (100 + 100 + 350 EUR), selgitus akt nr 5 – sisseostetud kaup summas 361 eurot. On vahesumma 189 EUR, mis edaspidi tasaarvestati ning kostja rahast tasuti lisaks 1 euro. - 18.03.2011 (100 EUR), selgitus akt nr 6 – 16.03.2011 toimus koristus ja mittegabariitse

-

-

prügi utiliseerimine. 25.03.2011 (100 EUR), selgitus akt nr 7 – sisseostetud kaup. 06.04.2011, 08.04.2011, 13.05.2011 (100 + 150 + 60 EUR), selgitus akt nr 8 – vahetati välja teise korruse väravad. 01.06.2011 (200 EUR), selgitus akt nr 1. prügi – prügi äravedu ajavahemikul 01.06.2011– 01.12.2011. 05.07.2011 (300 EUR), selgitus akt nr 2, akt nr 3 – osteti kaupa sisse, tehti remonditöid. 27.07.2011, 03.08.2011 (100 EUR), selgitus akt nr 4 – osteti sisse materjali ja töid. Vahesumma 8,75 EUR oli tasutud kostja isikliku rahaga. 05.08.2011 (350 EUR), selgitus akt nr 5 – tööde tegemine. 09.08.2011 (290 EUR), selgitus akt nr 6 ja 7 – koristustööd ja utiliseerimine, ukse valmistamine ja paigaldustööd. 16.08.2011 (100 EUR), selgitus akt nr 8 – materjal remondiks. 01.09.2011 (200 EUR), selgitus akt nr 9 – garaažide territooriumilt suure gabariidiga prügi äraviimine. 06.10.2011 (3000 EUR), selgitus SV ET495925 – algul oli kavatsus osta uued väravad garaažidele, kuid hiljem sellest loobuti, kostja kandis raha 28.10.2016 tagasi. 21.10.2011 (45 EUR), selgitus akt nr 10 – tulekustuti ja elektrikaabli ost. 09.11.2011 (100 EUR), selgitus akt nr 11 – kauba ostmine, koristus 1. ja 2. korrusel. 17.11.2011 (200 EUR), prügi äravedu ajavahemikul 01.12.2011–01.06.2012. Prügiveo igakordne pooleaastane kulu on aastate jooksul põhimõtteliselt sama, 3000 EEKi või 200 eurot. 27.12.2011 (100 EUR) – kauba ja koristusteenuse ost. 05.03.2012 (200 EUR), selgitus SV ET495925, perioodil 01.01.2012 kuni 01.03.2012 suure gabariidiga prügi äravedu. 25.04.2012 (100 EUR), selgitus Scan.dok – võtmete valmistamine, koristustööd. 01.06.2012 (200 EUR), selgitus akt nr 1, prügi – prügi äravedu ajavahemikul 01.06.2012– 01.12.2012. 06.06.2012 ja 11.06.2012 (200 + 150 EUR), selgitus akt nr 2 – materjali ostmine, asfalteerimistööde tegemine. 19.07.2012 (100 EUR), selgitus akt nr 3 – 19.07.2012 remonditööd. 15.08.2012 (100 EUR), selgitus SV, DOK.SKAN – 15.08.2012 koristustööd. 13.12.2012 (100 EUR) – sisseostetud kaup. 06.02.2013 (300 EUR) – ettemaks, kuid hiljem loobuti sellest ning kostja tagastas raha. 07.02.2014 (180 EUR), selgitus akt nr 1 prügi 01.06-01.12.2013. a võlg 20 EUR – prügi äravedu ajavahemikus 01.06.2013–01.12.2013. Hageja arvel puudus raha ning kostja tasus 20 eurot isiklikest vahenditest.

- 13.01.2009 (10 147; 40,59 EEK), selgitus aktrrevizzi 2008 goda, teenus - 15.06.2009 (3000; 30 EEK), selgitus revisjoniakt 2009, teenus - 29.07.2009 (300; 30 EEK), selgitus revisjoniakt 2009, teenus. Revisjonikomisjoni ettekande kohaselt on perioodil juuni 2008 kuni 2009. a tagastatud võlg kostjale summas 10 147 EEKi ning lisaks ettekande koostamisajaga veel võlgnevus 3269 EEK, sh autokompensatsioon 3000 EEK. - 10.2010 (7300, 30 EEK), selgitus revisjoniakt 2010, teenus – revisjonikomisjoni protokollis on tuvastatud, et kostjale pole tasutud autokompensatsiooni, mistõttu on kostja ees tekkinud võlgnevus 7290 EEK. Tasumine toimus mitte revidendile, vaid kostjale. -

-

26.11.2010 (1090 EEK), selgitus notariteenused, arve nr 14, boks nr 43 – FIE Vladimir Kuznetsov osutas hagejale teenust, vormistades boksi nr 43 dokumendid juriidiliselt õigesti. Pangateller on selgitusse ekslikult märkinud notariteenus. 26.11.2010 (1090 EEK), selgitus notariteenused, arve nr 13, boks nr 3 – FIE Vladimir Kuznetsov vormistas boksile nr 3 juriidilisi dokumente. Selgitusse märgitu on ekslik.

-

26.11.2010 (1090 EEK), selgitus notariteenused, arve nr 12, boks nr 41, 42 – FIE Vladimir Kuznetsov vormistas juriidilised dokumendid boksidele nr 41 ja 42. Selgitus on ekslik.

Hageja nõue elektrienergia eest tasumiseks on põhjendamatu. Hageja pole esile toonud summa arvutuskäiku. Nõue on aegunud. Põhjendamatu on hageja nõue seoses liikmelisuse võõrandamisest saamata jäänud tuluga. HÜ Xxxxpõhikirja p 5.2 osamaksu suurus on vaid 900 EEKi. Hageja on uutelt liikmetelt saanud mitu korda suurema summa. Vastavalt põhikirjale pidi hageja saama 7 uuelt liikmelt 6300 EEKi, kuid sai 130 000 EEKi. Seega on hageja saanud kasu 7905,87 eurot. Kostja ise ei ole bokse müünud, vaid HÜ Xxxxon võtnud vastu uusi liikmeid, kellele jagati hoone plaanis määratud boksikohad. Olemas on juhatuse otsused, millega otsustati võtta vastu uus liige ja müüa boks kindla hinna eest.

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue HÜ Xxxxüldkoosolek võttis 31.05.2004 vastu otsuse kompenseerida igal kuul kostjale auto kasutamise eest 1000 EEKi ja telefoni kasutamise eest 250 EEKi. Nimetatud otsust pole hiljem muudetud. Kompensatsiooni tasuti tavaliselt sularahas. Perioodil 01.06.2013–24.03.2014 pole kostja auto- ega telefonikompensatsiooni saanud. Kostja taotleb kompensatsiooni 9 kuu ja 24 päeva eest kokku summas 780,26 eurot. Lisaks taotleb kostja viivist alates 25.03.2014 kuni kohustuse täitmiseni 8% aastas. Kuni 31.08.2014 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra“ § 6 kohaselt oli hüvitise piirmäär arvestuse puudumisel 64 eurot ning kuni 01.01.2011 oli hüvitis 1000 krooni. Seega ei pidanud kostja pidama sõitude kohta arvestust. Tööülesandeid oli pidevalt ja sõitmist palju, näiteks Eesti Energiasse elektrisüsteemi rekonstrueerimise küsimuses, kauplustesse kauba sisseostuks, ohtlike jäätmete ja mittegabariidse prügi, sh vanade rehvide jäätmebaasidele väljavedu HÜ territooriumilt jne. Lisaks on kostja kasutanud endale kuuluvat telefoni HÜ huvides. Ajavahemikul 01.06.2013–24.03.2014 oli kostja keskmine telefoni kasutamise kulu ühes kuus 18,27 eurot, kuid igakuise hüvitise suurus 15,97 eurot. Vastukostja vastus Kostja nõuded pole põhjendatud. Kostja pole kohtule esitanud nõude aluseks oleva üldkoosoleku otsuse protokolli originaali ning puudub üldkoosolekul osalejate nimekiri ja liikmete esindajate volikirjad. Isegi juhul, kui vastav üldkoosoleku otsus oleks olemas, ei anna see õigust automaatselt saada isikliku auto kasutamise ja telefoniteenuse eest hüvitist. Otsus annab õiguse juhatuse liikmele hüvitise saamiseks, kuid ei kohusta ühistut hüvitist määratud ulatuses talle välja maksma. Õigus hüvitise saamiseks tekib vaid juhul, kui isik tegelikult kasutab oma autot juhatuse liikme ülesannete täitmisel. Hüvitis peab olema arvestatud proportsionaalselt tehtud töösõitudele. Ühistu tegevus perioodil 01.06.2013–24.03.2014 oli väga passiivne, kostjal polnud vajadust kasutada oma isiklikku autot juhatuse ülesannete täitmisel. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja, tegeledes ainuisikuliselt ühistu finantstegevusega, pole endale autokompensatsiooni välja maksnud. Ka telefonikulud pole tõendatud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Hagi

Kostja Xxxxoli hageja juhatuse liige perioodil 17.02.2004–24.03.2014 (vastavalt äriregistri andmetele; I kd, t lk 15-16). Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena tekitanud hagejale kahju, kasutades hageja raha, lähtumata tulundusühistu huvidest. Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista perioodil 01.01.2009–16.02.2014 sularahas väljavõetud raha, mille osas puuduvad kuludokumendid või mis pole põhjendatud (kokku 13 539,02 eurot) ning lisaks liikmelisuse võõrandamisel tekkinud saamata jäänud tulu summas 12 441,48 eurot. Esmalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt polnud hagejal hagi esitamise õigust, sest hageja 27.04.2014 üldkoosoleku otsus (II kd, t lk 39–40), millega hagi esitamine kostja vastu otsustati, on tühine. Hageja põhikirja p 6.13.4 (II kd, t lk 45) kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine ja tehingu tingimuste otsustamine, samuti ka selle nõude järgi ühistu esindaja määramine. Nimetatud punktist järeldab kohus, et ühistu liikme vastu hagi esitamiseks tuleb vastavasisuline otsus võtta vastu hooneühistu üldkoosolekul. Vaidlus puudub selles, et kostja on hooneühistu liige. Hooneühistu Xxxx27.04.2014 üldkoosolekul (II kd, t lk 38–40) võeti päevakorrapunkti „Revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“ all vastu otsus esitada kohtusse Xxxxvastu hagi summas 13 859,55 eurot. HÜS § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui samas seaduses ei sätestata teisiti. TÜS § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Lõike 4 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kuna käesoleval juhul ei tehtud kostja vastu hagi esitamist otsustava üldkoosoleku otsuse alusel registrisse kannet, võib vastava otsuse tühisusele tugineda piiramatu aja jooksul (seda on kinnitanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 12). TÜS § 521 lg 1 p 3 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 27.04.2014 üldkoosoleku otsus on kostja vastu nõude esitamise osas tühine, sest on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja väidab, et 27.04.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teates polnud üldkoosoleku päevakorda märgitud kostja vastu nõude esitamise küsimust. Kuigi kohtule pole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet esitatud, kinnitab selles märgitut 27.04.2014 üldkoosoleku protokoll, milles kinnitati koosoleku päevakorra esimese punktina „Revisjonikomisjoni aruande ettelugemine ja vastuvõtmine, edasikaebamise korra seletamine ja edasiste tegevuste otsustamine“, ning tehti selle all otsus nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja pole esile toonud, et koosoleku kokkukutsumise teates olnuks märgitud teistsugune päevakord kui see, mis kinnitatud koosoleku alguses. Kohus leiab, et tegemist on kostja suhtes olulise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Kostja jaoks oli vajalik plaanitava koosoleku päevakorda vaadates veenduda, et nimetatud koosolekul otsustatakse tema vastu varalise nõude esitamist, et valmistada ette enda kaitsmine. Kostja vastu nõude esitamine otsustati sisuliselt päevakorrapunkti „edasiste tegevuste otsustamine“, mis ei anna vähimatki teavet kostja vastu nõude esitamise otsustamise kohta. Ka asjaolu, et kostja ise koosolekul osales, ei heasta kokkukutsumise korra rikkumist. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et hageja 27.04.2014 üldkoosoleku otsus, millega otsustati kostja vastu hagi esitamine kohtusse, on tühine. Kuna puudub üldkoosoleku otsus kostja vastu varalise nõudega hagi esitamiseks, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist. Kohtul tuleb jätta hagi rahuldamata.

Vastuhagi Kohtul tuleb vastuhagi lahendamiseks otsustada, kas kostjal on HÜ Xxxx31.05.2004 üldkoosoleku otsuse alusel õigus nõuda hagejalt auto- ja telefonikompensatsiooni tasumist perioodi 01.06.2013– 24.03.2014 eest. TÜS § 57 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. TÜS § 57 lg 2 sätestab, et üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga. Hageja põhikirja p-s 6.13.3 on sätestatud sarnaselt seadusega, et juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Kostja on kohtule esitanud HÜ Xxxxkorduva üldkoosoleku 31.05.2004 protokolli (II kd, t lk 1720), mille p-s 5 võeti vastu otsus kompenseerida kostjale auto kasutamise kulu 1000 krooni (63,91 eurot) kuus ja p-s 6 otsus kompenseerida kostjale telefoni kasutamise kulu 250 krooni (15,98 eurot) kuus. Kohus ei saa korduva üldkoosoleku otsuse olemasolu seada kahtluse alla üksnes seetõttu, et esitatud pole selle originaali, vaid skaneeritud koopia. Lisaks on kostja esitanud kohtule hageja taotletud 31.05.2004 koosolekul osalejate nimekirja (II kd, t lk 60). Hageja on küll kohtule esitanud ka tõendi hageja liikmete kohta 16.05.2008 seisuga (II kd, t lk 68-70), väites, et see seab kahtluse alla 31.05.2004 koosoleku toimumise, kuid hageja pole selgitanud, kuidas nimetatud tõend tema väidet täpsemini kinnitab. Kohus ei saa kontrollida hageja üldsõnalist vastuväidet, et koosolekust võtsid osa (määratlemata) isikud, kes polnud selleks õigustatud. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud üldkoosoleku otsusega sätestati kompensatsiooni saamise põhimõtteline võimalus, kuid selle saamiseks tuli kostjal esitada kuludokumendid. Üldkoosoleku otsuse sõnastus hageja seisukohta kuidagi ei kinnita; selles pole määratud kompensatsiooni saamiseks täiendavaid tingimusi, vaid on üksnes kinnitatud selle igakuine suurus. Seega tuli üldkoosoleku otsusest tulenevalt hagejal tasuda kostjale igakuist kompensatsiooni kokku 79,89 eurot. Hageja pole ka väitnud, et üldkoosoleku otsust juhatuse liikme kompensatsiooni kohta oleks hiljem muudetud. Hageja ei vaidle iseenesest vastu, et kostjale pole perioodil 01.06.2013–24.03.2014 auto ja telefoni kasutamise kompensatsiooni makstud. Kuna kohus tuvastas eespool, et kompensatsiooni maksmise alus tulenes hageja üldkoosoleku 31.05.2004 otsusest, tuleb kostja vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks välja auto- ja telefoni kasutamise kompensatsioon 9 kuu ja 24 päeva eest kokku summas 780,26 eurot (9 x 79,89 + 79,89 : 30 x 23). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades, et kostja oli hageja juhatuse liige kuni 24.03.2014, võib nõustuda kostjaga, et kogu auto ja telefoni kasutamise kompensatsiooni nõue oli hiljemalt 25.03.2014 sissenõutav (kostja on arvutused teinud lõpukuupäeva 25.03.2014 järgi, kuid on resolutsiooni kirjutanud ekslikult 23.03.2014) ning alates sellest hetkest võib nõudelt arvestada viivist. Hageja taotleb viivist seadusjärgsest vähem, so 8%. Seda arvestades on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 168,12 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus TsMS §-st 367 lähtudes välja viivise

põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates 03.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastuhagi ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 780,26 eurot, 02.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 168,12 eurot ning alates 03.12.2016 edasiulatuva viivise põhinõudelt.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi, jäävad kõik hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kostja menetluskuluks on esitatud tõendite tõlkekulu 286,99 eurot (II kd, t lk 149) ja riigilõiv vastuhagi avalduselt 175 eurot. Kohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 461,99 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.