2-05-5066/3 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võlgnes kostja saadud laenusummast veel 65 969.73 krooni. Nimetatud võlasumma on tagastamata. Hageja on arvutanud intressi raha kasutamise eest alates 29.04.2004 kuni 01.07.2005, so 14 kuu eest määras 1,5 % kuus kokku 13 853.49 krooni. Lisaks on hageja arvutanud viivist 14 viivitatud kuu eest määraga 0,5 % viivitatud summalt päevas, saades viivise suuruseks 138 600 krooni. Hageja palub TsK §-de 173, 174 ja 272 alusel kostjalt välja mõista kokku 218 423.22 krooni. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistas täielikult põhivõlga summas 65 969.73 krooni. Intressi kostja ei tunnista, sest tema väitel olid laenu tagasimaksmise graafik ja tingimused ebaselged. Viivise väljamõistmata jätmiseks kostja põhjendusi ei esita, paludes ainult viivis välja mõistmata jätta. Kohtuistungile 27.09.2006 kostja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei teavitanud. Hageja esindaja väitel on ta püüdnud kostjaga korduvalt kontakti saada, kuid see on osutunud võimatuks. Hageja esindaja palub hagi rahuldada kõikide nõuete osas ja kõikide summade ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 414 lg 1 kohaselt võib kohus ühe poole kohtuistungilt puudumise korral lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostjat on kohtukutsel hoiatatud asja sisulise arutamise võimalusest kohtuistungile ilmumata jäämise korral. Kohtukutse on kostja elukohas vastu võetud 30.08.2006, so 26 päeva enne kohtuistungi toimumist. Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et ei ole TsMS §-s 414 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid asja sisulise lahendamise võimaluse. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on välja selgitatud ning kohtul on võimalik asja sisuliselt lahendada, rahuldades hagi osaliselt. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 1.07.2002 kohaldatakse enne Võlaõigusseaduse kehtima hakkamist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubamatu. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi laenutaja laenajale raha, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK § 231 lg 1 lubab rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult nõuda viivist vastavalt lepingus kokkulepitule. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja võlgneb hagejale 65 969.73 krooni põhivõla katteks. Kostja on selle nõude oma kirjalikus vastuses õigeks võtnud ning kohus rahuldab hagi selles osas ilma otsust motiveerimata. Kostja ei tunnista intressinõuet ja viivisenõuet. Kohus on seisukohal, et intressinõue kuulub rahuldamisele terves ulatuses. Intressi maksmine on tasu võõra raha kasutamise eest. Intressi makstakse, kui see on kokku lepitud lepingus, olles seega lepingu sõlmimise tingimus. Hageja on andnud kostjale laenu intressi tasumise kohustusega määras 18 % aastas. Kostja P. K on neid tingimusi kinnitanud oma allkirjaga notariaalses pandi seadmise lepingus 25. novembrist 1997, mille punkti 3.1. kohaselt seatakse pant P. K poolt saadud laenu summas 300 000 krooni, intressiga 18 % aastas, tagamiseks. Kostja ei vaidlusta laenu saamist, seega tuleb tasuda ka kokkulepitud intressi. Hageja on arvestanud intressi alates 29.04.2004, so kostjale võla tasumise nõude esitamisest kuni 01.07.2005, so hagi esitamiseni kohtusse summas 13 853.49 krooni.

Olenemata asjaolust, et KAS X pankrotistus ning pankrotihaldur on kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate nõudeõiguste loovutamised vaidlustanud ja saavutanud loovutamiste tühisuse tunnustamise, tuli kostjal laenusumma tagastada. Kostja ei vaidle selle üle, et laen on osaliselt tagastamata, seega 1997 a alguse saanud laenusuhe kestab. Hageja ei ole esitanud intressi nõuet aja eest, mil kostja vastu olevad nõudeõigused olid loovutatud teistele äriühingutele. Intressinõue algab ajast, mis kohus on tunnustanud nõude loovutamiste tühisust ning nõudeõigus on läinud tagasi KAS-le X (pankrotis) (kohtumäärus tl 33-35) ja hageja on esitanud kostjale nõude tasuda võlg ja kõrvalnõue (hageja kiri kostjale tl 19 ning koopia tähitud posti üleandmise kviitungist P. K allkirjaga 29.04.2004 tl 18). Kohus rahuldab viivise nõude osaliselt. Kostja on keeldunud ilma ühegi põhjenduseta viivise maksmisest. Iseenesest on seaduslik ja kokkuleppele tuginev (eelpool viidatud notariaalse lepingu p 3.1) hageja nõue saada viivist 0,5 % päevas eelpoolviidatud sama 14kuulise perioodi eest, so 420 päeva eest. Kuid arvestades kohtupraktikat vähendab kohus kostjalt väljamõistetava viivise summat põhivõla suuruseni, so 65 969.73 kroonini. Viivise määr on vastav 1997 a laenu andmise praktikale, kuid ei ole kooskõlas enam 2005-2006 a laenuandmise ja kohtupraktikaga. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ... rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 64 lg 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Pankrotis olev KAS X on vabastatud riigilõivu tasumisest riigi tuludesse. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, so 145 792 kroonile summas 9000 krooni riigituludesse. Kostjale ei olnud võimalik üle anda kohtukutset, mistõttu kohus pöördus kohtukutse kätteandmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur O. Kutšmei edastas kostja elukohas tema koduabilisele kohtukutse ning esitas selle kohta arve summas 295 krooni. Kohtukutse kättetoimetamise kulu on kohtukulu ning kuulub samuti kostjalt riigituludesse väljamõistmisele. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 9295 krooni riigituludesse kohtukulude katteks.