2-04-1316
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-1316
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 110 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (registrikood xxx asukoht xxx Tarmo Friedenthal, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
19. september 2006.a.
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Tarmo Friedenthal, kostja xxx ja kostja esindaja Maia Ploom
Jätta hagi rahuldamata.
Välja mõista xxx õigusabikulude hüvitamiseks 600 (kuussada) krooni xxx kasuks.
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-04-1316 14.04.2004. a. on hageja kandnud kostja arveldusarvele 85 000 krooni ja 15.04.2005. a. 25 000 krooni, ülekande selgituseks on märgitud „aktsiate eest“. Kuna hageja raamatupidamises ei ole kajastatud ühtegi aktsiatehingut kostjaga ja hageja ei ole ka omandanud ühegi ettevõtte aktsiaid, leiab hageja, et kostja on hageja arvel alusetul rikastunud. Hageja aktsiaraamatu kohaselt ei olnud kostja 04.12.2002. a. aktsiate omanik, kostjale kuulunud aktsiad olid xxx üle läinud juba 11.09.2002. a. Hageja nõuab kostjalt 110 000 krooni väljamõistmist lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel, samuti palub hageja välja mõista kostjalt õigusabikulud.
Kostja hagi ei tunnista. Kirjalike vastuväidete kohaselt oli kostja 29.02.1996. a. kuni 04.12.2002. a. hageja aktsionär. 04.12.2002. a. müüs kostja aktsiad xxx, kostjale tasuti aktsiate eest 14.04.2005. a. ja 15.04.2004. a. kokku 110 000 krooni. Ostja ja müüja leppisid kokku, et omandiõigus aktsiatele läheb üle lepingu sõlmimise kuupäevast. Asjaolu, et aktsiate eest tasus ostja asemel hageja, on kooskõlas VÕS § 78 lg 1. Kogu tehingut puudutav materjal sh aktsiaraamat varasemast ajast, on kostja teada hageja valduses. Kostjale teadaolevalt loovutas hageja nõudeõiguse 110 000 kroonile xxxx. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kohtukulud.
Kohus, tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on saanud 14.04.2004.a hagejalt 85 000 krooni ning 15.04.2004.a 25 000 krooni, kokku 110 000 krooni. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 04.12.2002.a müüs kostja xxx 12 000 xxx aktsiat kokku hinnaga 110 000 krooni. Kohtule esitatud kostja ja xxx vahel 04.12.2002.a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingust nähtuvalt pidi aktsiate eest tasumine toimuma üheaegselt aktsiate ülekandmisega kostjalt ostjale ja seda hiljemalt 30.04.2004.a. Omandiõiguse üleminekuks lepiti kokku müügilepingu sõlmimise kuupäev (tl 29-30). Hageja aktsiaraamatu väljavõttest (toim lk 73-74, kanderead 2 ja 4) nähtub, et 11.09.2002.a on toimunud xxx kuulunud 11 650 aktsia omandiõiguse üleminek xxx. 01.09.2002.a kuni 30.12.2002.a kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 229 lg 4 kohaselt loeti omandaja kandmisest aktsiaraamatusse aktsia üleläinuks aktsiaseltsi suhtes. Kuna aktsia müügitehingu poolte jaoks ei omanud aktsiaraamatu kanne õigustloovaid tagajärgi, ei oma aktsiaraamatu kanded, mille kohaselt toimus aktsiate omandiõiguse üleminek 11.09.2002.a ehk enne kirjaliku müügitehingu sõlmimist, asjas tähtsust. Aktsiaraamatus omandiõiguse ülemineku kohta kannete tegemine enne tegeliku müügitehingu toimumist ei oma mõju müügitehingu kehtivusele. Seega tekkis kostjal aktsiate müügitehingust aktsiate müügihinna ulatuses nõudeõigus xxx vastu 04.12.2002.a.
Ehkki 15.04.2004.a nõudeõiguse loovutamise lepingu (toim 76-77) sõnastusest nähtub, et seisuga 15.04.2004.a oli hagejal kostja vastu nõue summas 110 000 krooni ning et hageja loovutas nõude kostja vastu xxx, tuleb tehingus avaldatu väljaselgitamisel lähtuda hageja nimel tehingu sõlminud tunnistaja xxx ütlustest. Tunnistaja kinnitusega loeb kohus tõendatuks, et
2-04-1316 nõude loovutamise lepinguga sooviti tegelikult avaldada ja avaldatigi, et hageja oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajaks täitnud xxx eest kostjalt ostetud aktsiate hinna tasumise kohustuse ning xxx tekkis hageja ees kohustus sama ulatuses (tl 95). Tehingu muul viisil mõistmiseks alust andvaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Eelnevaga tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja sai hagejalt 110 000 krooni olemas olnud kohustuse (kohustus tasuda aktsiate müügihind) täitmise korras ning hageja täitis kohustust võlgniku asemel kolmanda isikuna. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Aktsiate müügitehingus ei ole pooled kokku leppinud, et ostjal tekkinud müügihinna tasumise kohustust ei või ostja asemel täita kolmas isik. Kui võlausaldaja ees on kohustuse täitnud võlgniku eest kolmas isik, ei ole tegemist kolmanda isiku poolt võlausaldajale tehtud alusetu maksega ning kolmandal isikul ei teki võlausaldaja vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna xxx tekkis 15.04.2004.a nõudeõiguse loovutamise lepinguga hagejale 110 000 krooni tasumise kohustus, ei ole hageja poolt kostjale aktsiate müügihinna tasumise näol tegemist ÄS § 283 lg-s 1 sätestatud omaaktsiate ostmisega. Nagu eelpool märgitud, ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et aktsiate ostu-müügileping sõlmiti kostja ja xxx vahel. Käesoleva vaidluse raamides ei ole teistsuguste järelduste tegemine ka võimalik, kuna hageja ei ole avaldanud soovi muuta hagi alust ega eset. Eeltoodu alusel ei ole hagi esitatud alustel põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Otsus on tehtud kostja kasuks, kostja on esitanud kokku 12 000 krooni õigusabikulude hüvitamise taotluse. TsMS § 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna hageja õigusabikulude katteks 5% rahuldamata jäetud haginõudest ehk 600 krooni.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.