Muud › Muud hagiasjad

kostja aktsiad OÜ-le V, kostjale tasuti aktsiate eest 14.04.2005 ja 15.04.2004 kokku 110 000 krooni. Ostja ja müüja leppisid kokku, et omandiõigus aktsiatele läheb üle lepingu sõlmimise kuupäevast. Asjaolu, et aktsiate eest tasus ostja asemel hageja, on kooskõlas VÕS § 78 lg-ga 1. Kogu tehingut puudutav materjal sh aktsiaraamat varasemast ajast, on hageja valduses. Hageja loovutas nõudeõiguse 110 000 kroonile OÜ-le V. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus mõistis AS-ilt * A.R kasuks välja õigusabikulude katteks 5500 krooni. Puudub vaidlus, et kostja sai 14.04.2004 hagejalt 85 000 krooni ning 15.04.2004 25 000 krooni, kokku 110 000 krooni. Vaidlust ei ole, et 04.12.2002 müüs kostja OÜ-le V 12 000 AS * aktsiat kokku hinnaga 110 000 krooni. Kostja ja OÜ V vahel 04.12.2002 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingust nähtuvalt pidi aktsiate eest tasumine toimuma üheaegselt aktsiate ülekandmisega kostjalt ostjale hiljemalt 30.04.2004. Omandiõiguse üleminekuks lepiti kokku müügilepingu sõlmimise kuupäev (tl 29-30). Hageja aktsiaraamatu väljavõttest (t lk 73-74) nähtub, et 11.09.2002 toimus A.R kuulunud 11 650 aktsia omandiõiguse üleminek OÜ-le V. Kehtinud ÄS § 229 lg 4 kohaselt loeti omandaja kandmisest aktsiaraamatusse aktsia üleläinuks aktsiaseltsi suhtes. Müügitehingu poolte jaoks ei omanud aktsiaraamatu kanne õigustloovaid tagajärgi ja aktsiaraamatu kanded, mille kohaselt toimus aktsiate omandiõiguse üleminek 11.09.2002, ei oma asjas tähtsust. Aktsiaraamatus omandiõiguse ülemineku kohta kannete tegemine enne müügitehingu toimumist, ei mõjuta müügitehingu kehtivust. Kostjal tekkis aktsiate müügitehingust aktsiate müügihinna ulatuses nõudeõigus OÜ V vastu 04.12.2002. Ehkki 15.04.2004 nõudeõiguse loovutamise lepingu (t lk 76-77) sõnastusest nähtub, et seisuga 15.04.2004 oli hagejal kostja vastu nõue summas 110 000 krooni ning et hageja loovutas nõude kostja vastu OÜ-le V, tuleb tehingus avaldatu väljaselgitamisel lähtuda hageja nimel tehingu sõlminud tunnistaja A.V ütlustest. Tunnistaja kinnitusega on tõendatud, et nõude loovutamise lepinguga sooviti tegelikult avaldada ja avaldati, et hageja oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajaks täitnud OÜ V eest kostjalt ostetud aktsiate hinna tasumise kohustuse ning OÜ-l V tekkis hageja ees kohustus samas ulatuses (t lk 95). Tehingu muul viisil mõistmiseks alust andvaid tõendeid kohtule ei esitatud. Eelnevaga on tõendatud, et kostja sai hagejalt 110 000 krooni olemasoleva kohustuse (kohustus tasuda aktsiate müügihind) täitmise korras ning hageja täitis kohustust võlgniku asemel kolmanda isikuna VÕS § 78 lg 1 alusel, kuna aktsiate müügitehingus ei leppinud pooled kokku, et müügihinna tasumise kohustust ei või ostja asemel täita kolmas isik. Võlausaldaja ees kolmanda isiku poolt võlgniku eest kohustuse täitmise näol ei ole tegemist kolmanda isiku poolt võlausaldajale tehtud alusetu maksega ning kolmandal isikul ei teki võlausaldaja vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna OÜ-l V tekkis 15.04.2004 nõudeõiguse loovutamise lepinguga hagejale 110 000 krooni tasumise kohustus, ei ole hageja poolt kostjale aktsiate müügihinna tasumise näol tegemist ÄS § 283 lg-s 1 sätestatud omaaktsiate ostmisega. Teistsuguste järelduste tegemiseks puudub alus, kuna hageja ei avaldanud soovi muuta hagi alust ega eset. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS * palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2(5)

Kohus tuvastas asjaolud ebaõigesti ja ebapiisavalt, eksis tõendite hindamisel ja kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Otsuse põhjendused on vastuolulised. Hageja poolt kostjale 110 000 krooni ülekandmiseks puudub alus. Nõude loovutamise lepingu eelduseks on võlausaldajal nõude olemasolu võlgniku vastu. Otsusest ei selgu, millist nõuet sai hageja loovutamiseks omada kostja vastu tehingust, mis tehti OÜ V ja kostja vahel, mille pooleks hageja ei olnud ning milles raha maksmise kohustus oli OÜ-l V. Kui kohus luges tuvastatuks, et hageja täitis kostja ees OÜ V kohustuse, ei saanud hagejal sellest tekkida nõuet kostja vastu, mida loovutada. Seega ei saa lugeda tuvastatuks, et OÜ-l V tekkis kohustus hageja ees tulenevalt hageja poolt OÜ V eest kostjale täidetud kohustusest. 15.04.2004 nõude loovutamise lepingu kohaselt on hagejal nõue kostja vastu, mis tuleneb 14.04.2004 ja 15.04.2004 pangaülekannetest summas 110 000 krooni. Kohus andis 15.04.2004 nõude loovutamise lepingule põhjendamatult selle sisuga vastuolus oleva tõlgenduse. Kohtu tõlgendust ei toetanud ka kostja, väites, et nõue kostja vastu loovutati OÜ-le V. Kohus rikkus TsMS § 232. Kohus andis 15.04.2004 nõude loovutamise lepingut tõlgendades tunnistaja A. V ütlustele ette kindlaksmääratud jõu, tehes nende põhjal dokumentaalse tõendi tõenduslikku tähendust eirava järelduse. 14.04.2004 ja 15.04.2004 ülekandeid ei ole võimalik seostada kostja ja OÜ V vahelise hageja aktsiate müügitehinguga. Hageja poolt kostjale 110 000 krooni tasumisel oleks VÕS § 78 lg 1 aluseks üksnes juhul, kui täitmine kolmanda isiku soorituse eest oleks otseselt väljendatud. Käesolevas asjas on tuvastamata, millisel alusel hageja 14.04.2004 ja 15.04.2004 ülekanded sooritas. Isegi, kui oleks tuvastatud, et hageja täitis OÜ V kohustuse kostja ees kolmanda isikuna, oleks tegemist ÄS § 283 lg-t 1 arvestades tühise tehinguga. Kohtu järeldus, et hageja ei olnud aktsiate müügitehingus pooleks, ei oma asjas tähendust, kuna ÄS § 283 lg 1 kohaselt on aktsiate müügitehinguga tegemist ka siis, kui need omandab kolmas isik seltsi arvel. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt tühise tehingu järgi saadu tagastamist. Andes tõlgenduse 15.04.2004 OÜ V ja hageja vahelisele nõude loovutamise lepingule, tegi kohus sisuliselt otsuse isiku suhtes, keda ei ole kohtusse kutsutud, rikkudes sellega TsMS § 656 lg 1 p 2. Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas OÜ V nõude summas 110 000 krooni kostja vastu. Kohtu tõlgenduse kohaselt on OÜ V kaotanud nõudeõiguse kostja vastu. Kohtu tõlgenduse kohaselt tekkis OÜ-l V hageja poolt OÜ V eest kostjale täidetud kohustusest nõue hageja ees. Isiku suhtes, keda menetlusse ei kaasatud, ei ole võimalik tekitada sellisel viisil õigusi ja kohustusi ning tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Kohus ei võtnud seisukohta 19.09.2006 kohtuistungil pärast tunnistaja A. V ülekuulamist ja ütluste sisust tingituna esitatud hageja taotluse suhtes hagi aluse muutmiseks. Väär on kohtu põhjendus, et hageja ei avaldanud soovi muuta hagi alust või eset. Vastus apellatsioonkaebusele A. R ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on tuvastanud asjaolud õigesti ja kohaldanud õiget materiaalõiguse normi.

3(5)

VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja poolt kostjale üle kantud 110 000 krooni oli makstud OÜ V kohustuse täitmiseks, mis tulenes 04.12.2002 sõlmitud hageja aktsiate müügilepingust. Hageja ja OÜ V omanike ring makse tegemise ajal kattus, mistõttu ei olnud hageja kostjale raha üle kandes isik, kellel puudus seos OÜ-ga V. Hageja tolleaegse juhatuse liikme A. V ütluste kohaselt tasuti hagejale OÜ V eest, kuna viimasel ei olnud maksmiseks raha. Hageja on kostjale raha üle kandes märkinud makse alusena „aktsiate eest“ ja ülekantud summa on võrdne OÜ V kohustusega kostja ees. Seega on toimunud hageja poolt OÜ V kohustuse täitmine ja kostja ei ole alusetult 110 000 krooni saanud. Õige on maakohtu hinnang hageja ja OÜ V vahel 15.04.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepingule. Maakohus on välja selgitanud lepingu sõlminud isikute tegeliku tahte, lähtudes lepingu sõlmimise asjaoludest ning lepinguosaliste arusaamisest lepingu sisust ja eesmärgist. Lepingule alla kirjutanud tunnistaja A. V on selgitanud, et nõude loovutamise lepingu eesmärgiks oli kokku leppida, et hageja on täitnud OÜ V kohustuse kostja ees ja OÜ-le V jäi kohustus tasuda 110 000 krooni hagejale 2004. aasta lõpuks. Kostja on oma kirjalikes vastuväidetes tõepoolest teatanud, et temale teadaolevalt on hageja oma nõude loovutanud, kuid kostja on möönnud, et ta ei tea, mis alusel ja asjaoludel loovutamise tehing tehti. Kostja nõude loovutamise tehingut tõlgendanud ei ole, mistõttu ei ole võimalik väita, et kostja tõlgendus nõude loovutamise lepingu kohta ühtib hagejaga. Ebaõige on apellandi väide maakohtu poolt ÄS § 283 lg 1 vale kohaldamise kohta. Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti tuvastanud, et kuna OÜ-l V on nõude loovutamise lepingu alusel kohustus tasuda hagejale 110 000 krooni, siis ei ole tegemist ÄS § 283 lg 1 järgi oma aktsiate omandamisega. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja oma nõudes tuginenud asjaolule, et OÜ V ja kostja vahel sõlmitud aktsiate müügileping on tühine ÄS § 283 lg 1 alusel. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi pidi hageja hagiavalduses välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja müügitehingu tühisusele tuginenud ei ole. Vaatamata sellele, andis maakohus ÄS § 283 lg 1 kohaldamise võimalusele hinnangu. Õige on see, et hageja on viimasel kohtuistungil 19.09.2006 avaldanud kohtule, et ta soovib muuta hagi alust, kuid vastavasisulist taotlust ta esitanud ei ole, mistõttu ei saanud maakohus võtta seisukohta taotluse suhtes. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus on teinud otsuse menetlusse kaasamata isiku suhtes, andes hinnangu OÜ V ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule. Tuvastades nõude loovutamise lepingu poolte tegeliku tahte, ei ole teinud maakohus otsust OÜ V suhtes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seaduse sätteid. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel apellandi kohtukulu, mis koosnes tasutud riigilõivust, jätta tema enda kanda. Vastustaja on palunud välja mõista õigusabikulu 8 000 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, mõistetakse hagi rahuldamata jätmisel teiselt poolelt välja õigusabikulu kuni 5 % hagi rahuldamata osast. Harju Maakohtu otsusega ja 13.10.2006 määrusega on apellandilt vastustaja kasuks välja mõistetud õigusabikulu 5 500 krooni (5% 110 000 kroonist). Seega ei kuulu vastustaja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud kulud õigusabile väljamõistmisele.

4(5)

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.