Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-06-23776

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

Harju Maakohtule on laekunud 04.09.2006.a OÜ P(likvideerimisel) kui võlgniku pankrotiavaldus. OÜ P(likvideerimisel) likvideerija TK taotleb OÜ P(likvideerimisel) pankroti välja kuulutamist, kuna võlgniku likvideerimisel on selgunud, et võlgnikul ei ole piisavalt vara kreeditoride kõigi nõuete täielikuks rahuldamiseks. Avalduse kohaselt omavad OÜ P(likvideerimisel) vastu nõudeid võlausaldajad summas 943 312,19 krooni. OÜ P(likvideerimisel) likvideerija on tuvastanud, et OÜ-l P(likvideerimisel) puudub reaalne vara, äriühingu maksejõuetus ei ole ajutine ja seda ei ole võimalik ületada. 05.09.2006.a Harju Maakohus algatas OÜ P(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve S .

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Ajutise halduri aruande kohaselt käesoleval hetkel puudub Võlgnikul kinnisvara ja registrisse kantav vallasvara. Võlgnik omab Hansapangas arvelduskontot, mille saldo on 0.00 krooni. Võlgniku andemetel kuulub talle 2 sõidukit: Mercedes-Benz registrimärgiga XXX, ehitusaasta 2001.a. ja Nissan Patrol GR registrimärgiga XXX, ehitusaasta 2000.a.( ARK 18.09.2006 kiri lisatud käesolevale ettekandele lisana nr 3). Sõiduauto Mercedes-Benz registrimärgiga XXX on Eesti Riiklikus Autoregistris registreeritud võlgniku nimele, selle hinnanguline turuväärtus on 150 000 krooni. Sõiduauto on 28.07.2003.a. arestitud Harju Maakohtu kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel Põhja Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Sõiduauto Nissan Patrol registrimärgiga XXX on Eesti Riiklikus Autoregistris registreeritud AS-i Hansa Liising Eesti nimele, võlgniku selgituse kohaselt on liisinglepingu nr XXX järgsed maksed tasutud ja omandiõigus on jäänud ümber vormistamata. Sõiduauto on 27.06.2003.a. arestitud ülalnimetatud kohtuotsuse alusel Põhja Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Sõiduauto hinnanguline turuväärtus on 180 000 krooni, sõiduki omandiõigus ja kuuluvus pankrotivarasse tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Seega on Võlgnikul vara sõiduki näol ligikaudu 150 000 krooni, selle hulgas puudub likviidne vara täiesti. Võlgniku poolt on koostatud võlgade nimekiri seisuga 04.09.2006, mille kohaselt võlgade suuruseks oli 943 312,19 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku võlad on väiksemad kui haldurile esitatud nimekirjas, kuna Võlgnik on teinud ilmselt arvutusvea, maksuvõlgade õige summa on 205 535,22 krooni (võlgniku maksuvõlgade saldo lisatud käesolevale ettekandele lisana nr 4). Võlad kokku koos viivistega on 653 714,20 krooni.

Tsiviilasi nr 2-06-23776

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub likviidne vara kohustuste katteks täiesti, vara kuuluvuse üle on vaidlus, võlgade suurus ületab vara suuruse rohkem kui neljakordselt. Võlgniku majandustegevus on seiskunud alates jaanuarist 2004.a. Võlgniku likvideerija on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas võlgniku juhatuse liikmete vahi alla võtmine kahtlustatavana KarS § 386 teo toimepanemises, sest ajal, mil nad vahi all olid, osaühingu tegevus seiskus, sõiduautod ja arvelduskontod arestiti. Ajutine pankrotihaldur leiab, et lisaks Võlgniku poolt toodud põhjustele on Võlgniku maksejõuetus põhjustatud ka äriühingu juhatuse halvast käitumisest. Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. kohtuotsusega tunnistati võlgniku juhatuse liikmed MTH ja HS süüdi KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutuses (kohtuotsus lisatud ajutise pankrotihalduri poolt kohtule 08.09.2006.a.esitatud taotluse lisana nr 1), seega on maksejõuetuse põhjuseks eespoolnimetud kuriteo tunnustega tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt, kuid ei välista eespoolnimetatud asjaolude ilmnemist pankrotimenetluse käigus ja ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku raamatupidamist, eriti kassadokumente, samuti juhatuse liikmetega laenulepingute alusel arveldamist perioodil 01.03.2003.a. kuni 02.03.2004.a., tuleb edasises pankrotimenetluses revideerida. Ajutine haldur leiab, et OÜ P(likvideerimisel) pankrot tuleks välja kuulutada. Samuti ajutine haldur leiab, et võlgniku endistel juhatuse liikmetel MTHl ja HSil on vastavalt PankrS § 85 teabe andmise kohustus ja sellest tulenevalt palub ajutine haldur kohustada neid esitama kõik dokumendid võlgniku vara ja võlgade kohta pankrotihaldurile ning andma kohtu määratud ajal võlgniku vannet.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on pankrotis, kui avalduse esitas võlgnik. Kohus leiab, et OÜ P(likvideerimisel) on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 653 714,20 krooni. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune vara. Võlgniku vara võib moodustada ajutise halduri poolt osundatud tehingute kontrollimisel tagasivõidetavast varast. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust.

Tsiviilasi nr 2-06-23776

Pankrotihalduriks tuleb määrata ajutine haldur Eve S . PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § lg 2 alusel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged ja kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlused on juhatuse liikmete osas põhjendatud ning kohus kohustab neid esitama kõik võlgniku majandustegevust puudutavad dokumendid ja andmed kohtu poolt määratud haldurile hiljemalt nädala jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest ning kinnitama vandega, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged 03.11.2006.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas saalis 1. Hoiatada MTH ja HS , et kohtu korralduse mittetäitmisel võib kohus neid trahvida ja/ või nende suhtes kohaldada sundtoomist. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 16 200,00 kr, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Menetluskulude jaotus Ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks tehtud kulutused tuleb välja mõista tulenevalt PankrS § 23 lg 1 võlgnikult. Menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda tulenevalt TsMS § 172 lg 1.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.