Muud › Muud hagiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja on seisukohal, et kostja on tahtlikult tekitanud hageja maksejõuetuse, osutades OÜ-le V.L., kes on pankrotiseaduse mõistes hageja lähikondne, teenust madalama hinnaga kui teenuse tegelik hind. Kostja on hageja seadusliku esindajana tahtlikult jätnud tasumata riigimaksud, tekitades sel viisil maksuvõlgnevuse summas 1 313 481 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et teenuse eest OÜ-le V.L. on igakuiselt esitatud arve, mille summa moodustab OÜ-le V.L. renditud töötajate töötasude netosumma. Nimetatud summa laekumisel kanti see koheselt edasi töötajate töötasudeks. Esitatud arved ei sisaldanud töötasudelt maksta tulevaid riigimakse nagu tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustus. Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena hageja poolt välja makstud töötasudelt kordagi tasunud riigimakse. Eelnimetatud teenus sisaldas tegelikkuses peale töötajate väljamaksete tegemist ka kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, mille tasumise kohustus jäi hagejale. Seega on hageja tahtlikult osutanud teenust alla teenuse omahinna. Hageja osutas eelpoolnimetatud viisil teenust alates 2004. aasta septembrist kuni hageja pankrotimenetluse algatamiseni 06. 05. 2005.a. 2004. aastal arestis Maksu- ja Tolliamet hageja arveldusarve. Hageja jätkas teenuse osutamist, kuid kogu arveldus toimus sularahas. Teenuse osutamise tõttu tekkis hagejal maksuvõlgnevus summas 1 313 481 krooni. Teenuse osutamise oluliselt alla teenuse omahinna ja seeläbi maksuvõla tekkimise on tuvastanud ka Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud revisjon. 26. 05. 2005 väljastas Maksu- ja Tolliamet hagejale revisjoni akti nr. 12-33/69. Ülaltoodud asjaolud vastavad raske juhtimisvea tunnustele ning kostja on kohustatud seeläbi tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 1 949 001 krooni. Seega on kostja poolt 1 313 481 krooni suuruse kahju tekitamine põhjustanud hageja maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et isegi kui kostja juhtimisviga ei põhjustanud hageja maksejõuetust, on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Riigikohtu 05. 03. 2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-1-67-03 on märgitud, et kui raske juhtimisveaga ei

lk 3 põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust äriseadustiku järgi. Seega kui kostja poolt hagejale kahju tekitamist ei saa pidada hageja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, on kostja kahju tekitamise eest sellele vaatamata vastutav. Hagejale on tekitatud varalist kahju kogusummas 1 313 481 krooni. Tulenevalt äriseadustiku § 187 lg. 1 on kostja kui hageja juhatuse liige vastutav kahju tekitamise eest. On tuvastatud, et hageja on lähikondsele isikule teenust osutanud oluliselt alla teenuse omahinna, mille tulemusena on hagejal tekkinud võlgnevus. Äriühingu poolt teenuse osutamine alla teenuse omahinna ei ole majanduslikult otstarbekas. Arvestades asjaolu, et nii teenuse osutaja, hageja, ainuke juhatuse liige kui teenuse saaja OÜ V.L. ainuke juhatuse liige oli kostja, siis võib väita, et tegemist ei olnud ainuüksi majanduslikult ebaotstarbeka tegevusega, vaid tahtliku maksejõuetuse tekitamisega. Seega on kostja vastutav kahju eest. Hageja taotleb 1 313 481 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 48/ hagi ei tunnista. Hageja on esitanud nõude, võttes eelduseks, et igasugune alla omahinna teenuse osutamine on äriühingu huvide vastane. Hageja ei ole ette võtnud midagi, selgitamaks, kas sellisel asjaolul võis olla ka majanduslik põhjendus. Selle asemel on korduvalt rõhutatud asjasse mittepuutuvalt kostja tegutsemist kahe äriühingu juhatuses. Kostja möönab, et kuigi hageja ettevõtluse algust ajendasid ka ettevõtluse arengud OÜ-s V.L. on vaieldamatu siiski ka see, et hageja pidi tegutsema hakkama pikaajaliselt nn. renditööjõu teenust pakkuva ettevõttena. Äriplaanid nägid ette OÜ V.L. müüki ettevõttena, mida teenindab hageja. Kui ei oleks välja kuulutatud OÜ V.L. pankrotti juunis 2005, siis oleks plaanid teostunud ning OÜ V.L. suutnud täita Teenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused hageja ees. Teenuste osutamise lepingus nähti hageja ettevõtluse käivitamise huvides ette „järeleandmine“ hageja poolt- esimesel kuuel kuul oli maksukohustust teenuse eest vähendatud poole võrra. Sellega osutus võimalikuks lepingu sõlmimine üleüldse, sest lisaks hageja huvidele olid ka teenuse tellija huvid ning nende üle otsustamine ei kuulunud kostja ainupädevusse. Järgneval kuuel kuul pidi aga renditöö ostja tasuma vastavalt poole rohkem ning aasta kokkuvõttes pidi hageja ettevõtlustulem olema positiivne. Selline lahendus oleks võimaldanud tegevuse alustamise ning arvestades professionaalse tööjõu vajadust antud piirkonnas, ka selle eduka jätkumise. Et aga OÜ V.L. väikevõlausaldaja suutis oma vastutustundetu pankrotiavaldusega 2005.aasta alguses nurjata edukalt kulgenud leivatootmise müügiprotsessi, mis lõppkokkuvõttes seiskus, siis ei teostanud loomulikult ka hageja äriplaan.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja M.T. hageja OÜ V.P. juhatuse liikmena on 22. 08. 2004.a. sõlminud teenuse osutamise lepingu /t.l. 49/(edaspidi leping) osaühinguga V.L., kelle juhatuse liikmeks oli samuti M.T. (mõlema osaühingu ainus

lk 4 juhatuse liige). Lepingu kohaselt rentis kostja juhitud osaühing V. P. (hageja) osaühingule V.L. tööjõudu. Lepingu p. 2.2. järgi kohustus teenuse saaja tasuma teenuse saamise eest teenuse osutajale keskmiselt 400 000 krooni kuus. Seoses majanduslikult keeruka olukorraga pidi teenuse saaja esimesel kuuel kuul tasuma 50 % teenuse maksumusest, järgneval kuuel kuul 150 % teenuse maksumusest ja edasi juba 100 %. Teenuse eest esitas OÜ V.P. teenuse saajale arved summale, mis sisaldas vaid töötajate töötasu, lisamata sellelt kinni peetud maksusid. OÜ V.L. poolt hagejale üle kantud summad tasuti töötajatele töötasudeks , mida tõendab hageja konto väljatrükk /t.l.19-22/. Lääne Viru Maakohtu 25. 05. 2005.a. otsusega kuulutas kohus välja hageja pankroti /t.l. 8/. Nõuete kaitsmise koosolekul 26. 08. 2005 /t.l. 15/ tunnustati nõudeid kokku 1 949 001 krooni, sellest maksuvõlg 1 313 481 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 mille kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja on veendunud, et kostja tegevuse asjaolud vastavad raske juhtimisvea tunnustele. OÜ V.P. juhatuse liikmena kostja, osutades ajavahemikul 2004. aasta septembrist kuni

lk 5 Ka TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib tuua kaasa vastutuse. Vaidlusküsimuseks on, kas kostja, sõlmides hageja juhatuse liikmena lepingut, tegutses majanduslikult otstarbekalt. Kostja on veendunud, et tegutses majanduslikult otstarbekalt, sest kuna teenuse osutamine osaühingule V.L. oleks jätkunud ka peale viimase müüki pankrotimenetluses, siis oli alust arvata, et edaspidi kaetakse ka maksuvõla puudujääk. Kahjuks arestis maksuamet OÜ V.L. arved ja seetõttu äriplaan ei teostunud. Kohtu hinnangul on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Sõlmides enda juhitava osaühinguga V.L. lepingu, määras kostja teenuse eest tasumise korra ja esitas osutatud teenuse eest arved selliselt, et töötasudelt maha arvatud maksud jäid hageja kanda. Teades teise lepingupoole, OÜ V.L., majanduslikest raskustest on ta tahtlikult kandnud maksukoormuse hagejale, põhjustades ettevõtte maksejõuetuse. Asjaolu, et maksuvõlad põhjustasid OÜ V.P. (pankrotis) maksujõuetuse, nähtub tegelikult ka asjaolust, et 67 % võlanõuete mahust moodustab maksuvõlg 1 313 481 krooni nõuete üldsummast 1 949 001 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse poolt läbi viidud revisjon leidis, et OÜ V.P. (pankrotis) on osaühingule V.L. osutanud teenust alla omahinna, sest lisaks töötajatele väljamaksete tegemist peaks teenuse hind sisaldama ka kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid. Maksu- ja Tolliameti seisukoht kajastub ka 27.

lk 6 osaühingul V.L. esines, ajal kui lepingu sõlmimine tööjõu üleandmiseks osaühingule V.P. päevakorda tuli, maksude maksmisega raskusi. Kostja väide, et kui ei ole raha, siis ei ole millestki ka maksta, ei saa lugeda põhjuseks, mis annaks võimaluse käsitleda kostja tegevust hageja suhtes majanduslikult otstarbekana. Tõendamata on, et lepingu sõlmimine oli hagejale vajalik ja toimus hagejale kasulikel tingimustel. Kostjal puudus igasugune garantii sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, sest maksu- ja tolliamet ei olnud kostja sõnul nõus makseid ajatama ei teenuse osutaja ega teenuse saaja taotlusel. Kostja ei tõendanud ka asjaolu, et arved teenuse saajale esitati sellisel kujul(teenuse minimaalse hinna ulatuses) mitte tema, vaid kellegi teise otsustuse alusel. Seetõttu ei saa kohus pidada asjakohaseks kostja väidet, et tema ülesandeks oli otsuste vastuvõtmine ja mitte arvete väljastamine. Kostja, sõlmides sisuliselt hageja lähikondsega Pankrotiseaduse § 117 mõistes lepingu teenuse osutamiseks alla teenuse hariliku väärtuse, teadis OÜ V.L. makseraskustest ja pidi ette nägema võimaluse, et seoses OÜ V.L. maksejõuetusega jäävad seni välja makstud töötasudelt tasumata maksud hageja kanda. Kuna ka hageja majanduslik seis ei olnud hea (ainsaks majandustegevuseks vaidlusalusel perioodil oligi tööjõu rentimine osaühingule V.L.), võttis kostja ebamõistliku riski, mis viis maksuvõlgade suurenemise tasemeni, mis põhjustas hageja maksujõuetuse. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lisaks teise poole tasutud menetluskuludele on pool, kelle kahjuks otsus tehti kohustatud maksma riigituludesse maksmata riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise või väljastamise kulud.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.