Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

põhjustel: 1) tähtajalise töölepingu 174 lisa nr 1 p 1.3 rikkumine kostja poolt, kuna tööleping oli sõlmitud tähtajaga neljaks aastaks kuni 30.06.2007; 2) tähtajalise töölepingu nr 174 lisa 1 p 2.3 rikkumine kostja poolt, kuna kostja andis hagejale garantii, et loobub hageja koondamisest lepingu kehtivuse ajal, see tähendab, et töölepingut ei lõpetata tööandja algatusel, välja arvatud TLS § 86 p 6-8 ettenähtud alustel; 3) ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaadi omandamine ja töö ümberkorraldamine ei saa olla aluseks hageja koondamiseks. Hagejal on enda väitel töökeskkonna spetsialistina töötamiseks vastav pädevus olemas, hageja on lõpetanud TPI mehaanika teaduskonna ning tööinspektsioon on tunnistanud hageja teadmised pädevaks ja lubanud hagejal töötada töökeskkonna peaspetsialistina. Lisaks sellele on hageja regulaarselt läbinud töötervishoiu ja tööohutusalase täiendõppe. Hagejal ei ole distsiplinaarkaristusi; 4) alates 2002. aasta lõpust hakati töötajaid AS-s X koondama. Hageja oli sunnitud alla kirjutama tähtajalisele töölepingule nr 174 lisa nr 1, kus hageja jäeti tööle 0,5 kohaga neljaks aastaks, põhipalgaga 6500 krooni kuus. Vastasel korral oleks hageja koondatud. Hagejal tuli töötades ära teha kogu töökeskkonna spetsialisti töö üksinda. Lisaks tehti hageja väitel talle kohustuseks AS-i Medeto ja AS-i X Lehtmetall töökeskkonna alane nõustamine ja sellest tulenev vastutus. Lisaks sellele rikkus AS X asedirektor Villu Ehrlich punkti 2.5 lisamisega lepingusse TLS § 26 punkti 1 ja punkti 6, kuna AS-l Medeto ja AS-l X Lehtmetall on teised omanikud. Tööandja kannab vastutust TLS § 28 punkti 3 alusel töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest. Need aktsiaseltsid on iseseisval bilansil. AS X Lehtmetall omanik on Villu Ehrlich. Seniajani pole hageja AS Medeto ja AS X Lehtmetall nõustamise eest töötasu saanud. Personaliosakonna juhataja Anu Ulp nõudis hagejalt ületundide tegemist 2006. aasta veebruaris 4 tundi, märtsis 4 tundi, aprillis 4 tundi, kokku 12 töötundi, mille eest töötasu ei makstud ja vaba päeva ei antud. Sellega rikkus kostja töölepingu nr 174 lisa nr 1 punkti 7.2.7 – tööandja kohustub mitte takistama töötamist teise tööandja juures väljaspool tööaega. Nõudes hagejalt ületundide tegemist, ei olnud hagejal võimalik teise tööandja juures nõutud ajal tööd teha. Hageja töötas teise tööandja juures alates 2004. aastast. Juhindudes TLS §-dest 26, 27, 28 ja 117 ning hagejaga sõlmitud tähtajalisest töölepingust nr 174 lisa nr 1, palub hageja kohtul tunnistada AS X direktori käskkiri nr 32 hageja töölt vabastamise kohta õigusvastaseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagejale tekitatud materiaalne kahju summas 332 079 krooni, mis koosneb järgnevast: 1) saamata jäänud töötasu (töötasu kaotus) ajaperioodi 01.07.2003-10.05.2006 eest, s.o 34 kuud, (tähtajatu ja tähtajalise lepingu palgavahe 8500 – 6500 = 2000 kr kuus ehk 34 × 2000 = 68 000 kr); 2) saamata jäänud töötasu ajaperioodi 10.05.2006–30.06.2007 eest, s.o 13 kuud (13 × 8500 = 110 500 kr); 3) saamata jäänud töötasu töötervishoiu ja tööohutusalase nõustamise eest AS-s X Lehtmetall ja ASs Medeto ajaperioodi 03.07.2003–10.05.2006 eest, s.o 34 kuud, kokku 102 000 kr (kummagi aktsiaseltsi nõustamise eest pool miinimumpalka kuus, s.o 1500 kr kuus); 4) saamata jäänud töötasu 12 ületunni eest 579 kr; 5) TLS § 117 alusel ettenähtud hüvitis 6 kuu ulatuses seoses tööandja poolt töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega 51 000 kr (8500 × 6 = 51 000 kr). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja AS X oma kirjalikus vastuses hagile (tl 23-24) ja kohtuistungil (tl 53-57) hagi ei tunnistanud.

Kostja väitel sõlmis AS X 01.07.2003 hagejaga töölepingu muudatus, kuna vastav igapäevane töömaht vähenes ja suuremaid muutusi tol ajal selles töölõigus ette ei olnud näha. Aastal 2003 olid kostja suhted partneritega halvas seisus, uusi töid peale ei tulnud. Ettevõttes oli kehtestatud säästuprogramm. Töölepingu muudatuse sisu dikteeris peamiselt hageja, mingit kostjapoolset survet muudatuste tingimusteks ei olnud, välja arvatud osaline tööaeg ja väiksem töötasu. Määrati kindlaks hageja tööpäevad: esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev üle nädala. Kuna töömaht oli kokkulepitud töötasu suhtes proportsionaalselt väiksem, siis lisas kostja poolte kokkuleppel ka AS X kontserni kuuluvate sidus- ja tütarettevõtete nõustamise, mida tegelikkuses hageja kunagi ei teinud ja mida hagejalt ka ei nõutud, kuna nimetatud ettevõtete rootslastest juhtkonnaga ei olnud hageja võimeline suhtlema. Seaduse järgi ei too täiendavate tööülesannete täitmine kaasa lisatasu maksmist, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Lisatasu maksmine oleks pidanud olema hagejaga kokku lepitud. Hageja ei ole varasemalt teatanud kostjale lisatöö tegemisest ega nõudnud selle tasustamist. Kostja omandas ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaadi 06.12.2005, misjärel korraldati ettevõttes ümber keskkonna- ja töökeskkonnaalane tegevus ja võeti tööle erialase kõrgharidusega kogemustega ja vastavate oskustega keskkonnajuht, kes jätkas kompleksselt mõlema tegevusharu juhtimist ning arendamist ettevõttes. Kellegi poolt nimetatud tegevuse osalist dubleerimist osalise tööajaga ei pidanud kostja otstarbekaks, mistõttu võttis kostja vastu otsuse hageja ametikoht koondada ja maksta talle seaduses ettenähtud kompensatsioon. Muud tööd kostjal hagejale pakkuda ei olnud. Koondamise puhul on eelisõigus täiskohaga töötajatel (TLS § 99 lg 1) ning neil, kel on paremad tööalased näitajad (TLS § 99 lg 2). Hageja võõrkeeli ei valda ega arvutit kasutada ei oska. Hageja ametijuhendi punkt 8.2 näeb ette arvuti kasutamise oskuse. Keskkonnajuhi ametijuhendis on nõutud inglise keele oskust ja arvuti kasutamise oskust ning puntki 8.1 kohaselt ametialast enesetäiendamist viimase 2 aasta jooksul. TLS annab töötajale õiguse määratud ajaks sõlmitud töölepingu ennetähtaegse lõpetamiseks (§ 80). Nimetatud õigus on ka tööandjal TLS § 86 alusel. Kostja kinnitab, et garantiid hagejale teda mitte koondada ta ei andnud. Töölepingu muudatuse punkti 2.3 sellena lugeda ei saa, kuna see fikseeriti töö eritingimusena, milleks seaduse kohaselt on töö vahetustega jmt. Ületunnitööd ei ole hageja teinud. Töölepingus olid tema tööajana fikseeritud täistööpäevad, mitte ei jagunenud need tundidena kalendrikuusse. Vastavalt TPS §-le 25 kohaldatakse pühade eelset lühendatud tööpäeva neile, kellel on tööpäev vahetult pühadele eelnev. Hageja tööpäev aga ei langenud vahetult pühadele eelnevale tööpäevale ning talle ei olnud alust kohaldada seadusega ette nähtud tööpäeva lühendamist. Kostja ei tunnistanud hageja nõudeid. Kostjal oli seaduslik alus hageja koondamiseks ja ta maksis hagejale seadusest tuleneva kompensatsiooni ja hoidis hagejat tööl nii kaua kui võimalik. Kohtukulud taotleb kostja jätta hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Töölepinguga nr 174 (tl 11-14) on tõendatud, et hageja E.P. töötas AS-is X töökeskkonna peaspetsialistina alates 03.07.2000. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks ja põhipalgaga 8500 krooni kuus. Töölepingu lisaga (tl 16) on tõendatud, et pooled muutsid alates 01.07.2003 töölepingu määratud ajaks sõlmitud töölepinguks tähtajaga 4 aastat kuni 30.06.2007. Töölepingu muudatusega muudeti hageja tööaeg osalise tööajaga 0,5 koormusega põhipalgaga 6500 krooni kuus, kusjuures hageja tööpäevad olid esmaspäev ja teisipäev, kolmapäev üle nädala. Eelnimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli õigus määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamiseks hagejaga koondamise tõttu arvestades 20.06.2003 töölepingu lisa punktis 2.3 kokkulepitut. Töölepingu lisa p 2.3 kohaselt ei lõpetata töölepingut tööandja algatusel, välja arvatud TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel. Töölepingu lisaga nr 3 (tl 28) on tõendatud, et hagejaga lõpetati tööleping 10.05.2006 TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Vastavalt TLS § 27 lg 2 punktile 5 võib töölepingu sõlmida määratud ajaks, kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu jms). Antud juhul muudeti poolte kokkuleppel määramata ajaks sõlmitud tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks, kusjuures lepiti kokku, et töölepingut ei lõpetata tööandja algatusel, välja arvatud TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel. TLS § 86 punktide 6-8 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsete süütegude tõttu: töökohustuste rikkumisel, usalduse kaotamisel ja vääritu teo tõttu. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei ole andnud hagejale garantiid hagejat mitte lepingu tähtaja jooksul koondada, sest töölepingu lisa p 2.3 on käsitatav vastava erisoodustusena ja garantiina. Kostja ei ole põhjendanud, millist muud eesmärki töölepingu lisa p 2.3 kannab või milline seaduslik alus oli tal määratud ajaks töölepingu sõlmimiseks peale TLS § 27 lg 2 p 5, s.o töötajale erisoodustuse andmine loobumisega töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu. Hageja väitel muudetigi määramata ajaks sõlmitud tööleping tähtajaliseks erisoodustusega, et vältida tema kohest koondamist. Hageja oli töölepingu muudatusega nõus üksnes tingimusel ja usus, et teda lepingu tähtaja jooksul - kuni 30.06.2007 - ei koondata. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja lõpetas hagejaga tähtajalise töölepingu selle kehtivuse ajal koondamise tõttu, kuigi oli lepingu punktiga 2.3 võtnud endale kohustuse seda mitte teha, on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut. Hageja nõuab kostjalt seetõttu materiaalse kahjuna saamata jäänud töötasu (töötasu kaotust) ajaperioodi 01.07.2003 kuni 10.05.2006 eest 68 000 krooni (34 kuud tähtajatu ja tähtajalise lepingu palgavahe 2000 krooni kuus). Samuti nõuab hageja materiaalse kahjuna saamata jäänud töötasu ajaperioodi 10.05.2006 kuni 30.06.2007 eest 110 500 krooni (13 kuud 8500 krooni kuus). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 3 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 4 on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Et nõuda kahju hüvitamist, peab hagejal olema tekkinud kahju, mille eest kostja vastutab. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt võib nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt tähtajatu ja tähtajalise lepingu palgavahe hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuna hageja nõustus ise vastavatel tingimustel tähtajalise töölepingu sõlmimisega ja tingimusega, et töötaja põhipalk on 6500 krooni kuus, mitte aga 8500 krooni. Hagejal ei olnud enam töölepingu muudatuse tõttu õigust saada alates 01.07.2003 palka 8500 krooni kuus, mistõttu ei saa eeldada, et ta oleks suurema palgaga saanud arvestanud. Nendel põhjustel ei saa palgavahet 68 000 krooni ajaperioodi eest 01.07.2003 kuni 10.05.2006 käsitleda hageja kahjuna, mis tekkis kostjapoolse kohustuse (et hagejaga ei lõpetata töölepingut kostja algatusel, välja arvatud TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel) rikkumise tõttu, ning hageja nõue palgavahe 68 000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab materiaalse kahjuna veel saamata jäänud töötasu ajaperioodi 10.05.2006 kuni 30.06.2007 eest (13 kuu eest 110 500 krooni). Kostja ei ole vaidlustanud kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol tähtajalise töölepingu lõpetamise tõttu, mistõttu eeldab kohus selles osas tulenevalt TsMS § 321 lõikest 4 kostjapoolset omaksvõttu. Nagu eelpool märgitud ei saa saamata jäänud tuluna käsitleda hageja palgavahet 2000 krooni kuus. Hageja saamata jäänud töötasuna tuleb arvestada tähtajalise töölepinguga ettenähtud põhipalka 6500 krooni kuus 13 kuu eest, kokku seega 84 500

krooni. Väljamõistetava kahjuhüvitise juures tuleb arvestada ka VÕS § 127 lõiget 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahjustatud isiku rikastumine. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja maksis hagejale koondamishüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses 19 500 krooni. Koondamishüvitist tuleb käsitleda kasuna, mida hageja sai seetõttu, et kostja rikkus töölepingu punkti 2.3. Seega tuleb töölepingu lõpetamise hüvitis kahjuhüvitisest maha arvata. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja kahju võiks olla veelgi väiksem, tuleb hageja nõue selles osas, mis puudutab kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist, eelpooltoodud asjaoludel osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud tuluna 65 000 krooni (84 500 – 19 500 = 65 000 kr) välja mõista. Vastavalt TLS § 86 punktile 1 võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 98 lõike 1 lause 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lõike 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks teha, kas esinesid asjaolud, mis andsid kostjale alust lõpetada tööleping hagejaga koondamise tõttu. Kostja väitel omandas kostja ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaadi 06.12.2005, misjärel korraldati ettevõttes ümber keskkonna- ja töökeskkonnaalane tegevus ja võeti tööle erialase kõrgharidusega kogemustega keskkonnajuht, kes jätkas kompleksselt mõlema tegevusharu juhtimist ning arendamist ettevõttes. Hageja töökeskkonnaspetsialisti koht kadus, mistõttu kostja koondas hageja, makstes talle hüvitist. Teist tööd kostjal hagejale pakkuda ei olnud. Hageja võõrkeeli ei valda, tal puudub arvuti kasutamise oskus. Keskkonnajuhi ametijuhendis on nõutud inglise keele oskust ja arvuti kasutamise oskust ning ametialast enesetäiendamist viimase 2 aasta jooksul. Rahvusvaheline keskkonnaalane dokumentatsioon ja ka suur osa kostja ettevõttesisesest dokumentatsioonist on ainult inglise keeles. Hageja leiab aga, ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaadi omandamine ja töö ümberkorraldamine ei saa olla aluseks hageja koondamiseks. Hagejal on enda väitel töökeskkonna spetsialistina töötamiseks vastav pädevus olemas, hageja on lõpetanud TPI mehaanika teaduskonna ning tööinspektsioon on tunnistanud hageja teadmised pädevaks ja lubanud hagejal töötada töökeskkonna peaspetsialistina. Lisaks sellele on hageja regulaarselt läbinud töötervishoiu ja tööohutusalase täiendõppe. Hageja valdab ka vene keelt. Kohus leiab, et hageja poolt ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaadi omandamine ja töökeskkonna ja –ohutusalase töö ümberkorraldamine sai olla aluseks hageja koondamiseks. Tulenevalt TLS § 98 lõikest 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping koondamise tõttu muu hulgas töö ümberkorraldamise tõttu. Hageja ei vaidle vastu, et töö ümberkorraldamine toimus. Hageja leiab, et tema koondamine oli ebaseaduslik eelkõige selle tõttu, et kostja oli võtnud töölepingu punktis 2.3 endale kohustuse, et ta ei lõpeta hagejaga töölepingut muu hulgas koondamise tõttu. Kohus leiab, et hageja ei vastanud enam kostja poolt keskkonnajuhile esitatud nõuetele, kuna vastavalt kostja poolt kohtule esitatud keskkonnajuhi ametijuhendile (tl 4449) peab nõuetele vastav isik olema muu hulgas ennast ametialaselt täiendanud viimase 2 aasta jooksul ja oskama inglise keelt heal tasemel. Hageja esitatud tõendid enesetäiendamise kohta pärinevad aastatest 1995, 2000 ja 28. aprillist 2003 (tl 37-39). Hageja ei ole vastu vaielnud, et tal

puudub inglise keele oskus. Keskkonnajuhi ametijuhendi kohaselt on töökeskkonnaalane tegevus vaid üks osa keskkonnajuhi tööst. Hageja on ise esitanud väite, et kostjal on kaks ametikohta ühendatud: keskkonnajuhi kohustused hõlmavad muu hulgas ka töökeskkonna peaspetsialisti tööülesandeid. Kuna hageja ei vastanud keskkonnajuhile esitatud nõuetele, polnud talle võimalik pakkuda teist tööd ning hageja tuli koondada. Kohus leiab, et kostjal oli õigus hageja töö ümberkorraldamise tõttu TLS § 86 lg 3 ja § 98 lg 1 alusel koondada. Kuna esinesid asjaolud (töö ümberkorraldamine), mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, siis pole tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lõikest 1 kostja poolt tähtajalise töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ebaseaduslik. Asjaolu, et kostja võttis endale töölepingu punktiga 2.3 muu hulgas kohustuse hagejat mitte koondada, ja hiljem seda kohustust rikkus, ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, sest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lõike 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Antud juhul esinesid asjaolud, mis andsid seaduse järgi kostjale õiguse töölepingu lõpetamiseks koondamise tõttu ehkki seda tehti pooltevahelist töölepingut rikkudes, millise kahju korvamiseks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks hüvitise. Hageja nõuab kostjalt ka TLS § 117 lg 3 alusel ettenähtud hüvituse kuue kuu keskmise palga ulatuses väljamõistmist seoses tööandjapoolse töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega, kokku 51 000 krooni (8500 × 6 = 51 000 kr). TLS § 117 lõike 1 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kuna eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik, siis tuleb hageja nõue TLS § 117 lg 3 alusel hüvituse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja nõuab lisaks veel saamata jäänud töötasu väljamõistmist AS-i X Lehtmetall ja AS-i Medeto töötervishoiu ja tööohutusalase nõustamise eest ajaperioodil 03.07.2003 kuni 10.05.2006, see on 34 kuud, kokku 102 000 krooni (kummagi aktsiaseltsi nõustamise eest pool miinimumpalka kuus, s.o 1500 krooni kuus). Vastavalt tähtajalise töölepingu punktile 2.5 oli hageja täiendavateks tööülesanneteks AS X tütar- ja sidusettevõtete Medeto Eesti AS-i ja AS-i X Lehtmetall töökeskkonnaalane nõustamine (tl 16). Palgaseaduse § 12 sätestab, et kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud ulatuses. Kostja väidab, et hageja ei ole täiendavat tööülesannet faktiliselt täitnud, kuna ta ei olnud võimeline suhtlema tütarettevõtete rootslastest juhtkonnaga, vastav tööülesanne sisaldus töölepingus ja hageja ei ole informeerinud kostjat täiendavate tööülesannete täitmisest ega nõudnud selle eest lisatasu varasemalt, samuti puudub poolte vahel kokkulepe lisatöö tasustamises. Hageja väitel seisnes lisatöö töötajate suulises nõustamises telefoni teel. Kohus leiab, et isegi kui hageja nõustas AS-i Medeto ja AS-i X Lehtmetall, siis ei ole hagejal alust nõuda lisatöö tegemise eest tasu, kuna palgaseaduse §-st 12 tulenevalt makstakse lisatöö eest tasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud ulatuses. AS X tütar- ja sidusettevõtete Medeto Eesti AS-i ja AS-i X Lehtmetall töökeskkonnaalane nõustamine sisaldus pooltevahelises töölepingus ja täiendavate tööülesannete täitmine ei too kaasa lisatasu maksmist, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud lisatasu maksmiseks vastava pooltevahelise kokkuleppe olemasolu ning hageja nõue saamata jäänud töötasu 102 000 krooni väljamõistmiseks AS X Lehtmetall ja AS Medeto töötervishoiu ja tööohutusalase nõustamise eest tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab veel saamata jäänud töötasu 12 ületunni eest 579 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja leiab, et kuna 24. veebruar ja 14. aprill on riiklikud pühad ja 29. märts viies lisakolmapäev, siis oleks pidanud kostja vähendama hageja kuutöötunde nendel kuudel 4 tunni võrra, s.o kokku 12 tundi, mida aga kostja ei teinud. Seetõttu oli hageja sunnitud tegema ületunde. Kohus leiab, et hageja taolised väited on põhjendamata. TPS § 25 sätestab, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale,

võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Hageja tööpäev ei langenud vahetult pühadele eelnevale tööpäevale ning talle ei olnud alust ka kohaldada seadusega ette nähtud tööpäeva lühendamist. Samuti märgib kohus, et kuigi suur reede on riigipüha, ei lühendata TPS §-st 25 tulenevalt sellele vahetult eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Hageja töötamine 29. märtsil 2006 – viiendal lisakolmapäeval – ei anna alust väita, et tegemist oleks olnud ületunnitööga. Hageja töötas kolmapäeval töölepingujärgselt ning töölepingus olid fikseeritud hageja täistööpäevad, mitte ei jagunenud need tundidena kalendrikuusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades, et tegemist oli töövaidlusega, kus rahuldati hageja nõuded osaliselt, leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.