OÜ B hagi A. B ja OÜ G vastu arestitud varale tunnustamiseks
omandiõiguse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ B ja A. B apellatsioonkaebused 14. september 2006. a, avalik kohtuistung
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ B, esindajad Arvi Tapver ja Laura Krull, A.B (FIE), esindaja adv Nikolai Kõiv, OÜ G, esindaja Kristjan Paulus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsus ning jätta OÜ B hagi A. B vastu rahuldamata. OÜ B hagis OÜ G vastu menetlus lõpetada. Mõista välja OÜ-lt B A.Bi kasuks menetluskulu 14 241 (neliteist tuhat kakssada nelikümmend üks) krooni. A.Bi apellatsioonkaebus rahuldada, OÜ B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna Linnakohtu 22.10.2003 määrusega arestiti A.Bi hagi tagamiseks OÜ G valduses olnud Tallinnas x asunud vallasvara. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur V. K täitis nimetatud kohtumääruse 31.10.2003. OÜ B esitas 08.06.2004 kohtusse hagi, paludes vabastada aresti alt 31.10.2003 vallasvara arestimise akti punktides 2-32 loetletud vara. Hageja on mitmel korral oma nõuet muutnud, ühe täiendava hagiavalduse (kahju hüvitamise nõudes) menetlusse võtmisest on kohus 23.09.2005 määrusega keeldunud. 05.10.2005 teatas hageja kohtule kirjalikult, et ei soovi hagist loobuda, sest tema jaoks on oluline tuvastada vaidlusaluse vara kuuluvus selle
arestimise hetkel. 06.10.2005 määrusega andis kohus hagejale tähtaja hagi eseme muutmiseks. 08.11.2005 toimunud kohtuistungil muutis hageja suuliselt oma nõuet, paludes tuvastada arestitud vara kuuluvust OÜ-le B (tl 215).
2.Hagi põhjenduste kohaselt on vallasvara arestimise akti punktides 2-32 loetletud vara soetatud hageja poolt seoses ilusalongi loomisega. Kõik loetletud esemed moodustavad osaühingu osakapitali mitterahalise sissemakse. Hagejat arestimise juurde ei lubatud, OÜ G esindaja vara arestimise juures ei viibinud. Kuna A. B esindaja oli andnud hagejale põhimõttelise nõusoleku ruumide kasutamiseks ilusalongina, paigutas hageja kogu vara neisse ruumidesse, mis olid varasemalt OÜ G kasutuses. A. B oli teadlik, et vara kuulub hagejale. Kostjate vastuväited
3.Kostja A.B ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et on vaidlusaluse vallasvara omanik. Hageja ei ole kunagi asunud ega asu ka käesoleval ajal aadressil x. Kõnesolev elamu kuulub kostjale, kes andis sealsed ruumid rendile OÜ-le D. Peale rendilepingu lõpetamist andis OÜ D ruumid ja sealse vara üle OÜ-le G, kes võttis üle ka OÜ D poolt tasumata üürivõla. Kostja sõlmis OÜ-ga G rendilepingu. OÜ G valduses ja kasutuses oli kogu ilusalongi sisustus, ta pidas kogu vaidlusalust vara oma varaks ega ole seda võõrandanud või andud hageja valdusesse ja kasutusse. Kuna OÜ G ei tasunud ruumide kasutamise eest üüri ega OÜ D võlgnevust, esitas kostja hagi OU G ja OÜ D vastu. Kohtutäitur arestis hagi tagamise korras OÜ G kasutuses olevates ruumides asuva ja viimasele kuuluva vallasvara. 19.10.2004 kohtuotsusega hagi rahuldati ning kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur võõrandas arestitud vallasvara. Hageja ei taotlenud täitemenetluse peatamist. Seega on hagi alus ära langenud ja menetlus kuulub lõpetamisele.
4.Kostja OÜ G teatas, et on pidanud vaidlusalust vallasvara alati enda omaks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et vara arestimise aktis näidatud seadmete ja väikeesemete osas on nõue tõendatud, kuid mööbli osas ei ole, mistõttu tuleb viimase osas jätta nõue rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et seoses ühe rendilepingu lõpetamise ja uue sõlmimisega oli tekkinud olukord, kus ruumid olid nii eelmise rentniku kui hageja faktilises valduses ja seega võis ruumides olla nii hagejale kui OÜ-le G kuuluvaid esemeid. AÕS § 90 lg-s 1 sätestatud omanikueelis on seega mõlemale valdajale samadel alustel kohaldatav.
6.AÕS § 80 lg-test 1 ja 2, § 82 lg-st 1, § 90 lg-st 1, § 92 lg-test 1 ja 2 tulenevalt lasub tõendamise koormus eelkõige hagejal kui väidetaval omanikul, kelle valdust on rikutud. Vallasomandi üleandmine asjaõiguse tähenduses on ka vallasasja üleandmine juriidilisele isikule mitterahalise sissemaksena, arvestades äriseadustiku peatükkides 18 ja 25 ning §-s 520 märgitud erisusi. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur V. K arestis 31.10.2003 täiteasjas nr 012/2003/349 x asuvates, kostjale A. B kuuluvates ruumides asuva vara kokku 32 ühikut (tl 22-25). Vara arestiti seoses A. B kasuks tehtud kohtuotsusega, millega OÜ-lt G mõisteti välja rendivõlg 97 696, 85 krooni (tl 69-72). Nimetatud kohtuotsuse kohaselt rentis OÜ D alates 01.02.2001 A. B kuuluvaid ruume. Alates 01.08.2002 oli ruumide rentnikuks OÜ G. Mõlemad äriühingud olid A. B rendivõlglased. Tunnistajate ütlusi (s.h tunnistaja E.J ütlused tl 104) hinnates järeldas kohus, et A. T ja R. E said ruumide
valduse rendisuhete ettevalmistamise ja ilusalongi avamise eesmärgil ning A. B nõusolekul. Hageja esindaja seletustest ja allkirjastamata üürilepingu projektist on järeldatav, et läbirääkimised üürilepingu sõlmimiseks nurjusid. Vallasvara arestimise akti järgi on vara hoidjaks AS S (tl 22-25). Hageja seadusliku esindaja R. E seletuste kohaselt viibis ta koos A. T arestimise juures, kuid salongi ruumidesse siseneda ei õnnestunud, sest lukk oli ära vahetatud. OÜ G ainuosanik ja juhataja K. P seletuste järgi ostis ta osaühingu ainuosa A. T vahendusel I. K (eelmine omanik), et koos A. T äritegevust alustada. Salongi sisustus kuulus K. P seletustel OÜ-le G, olles ostetud OÜ-lt D (tl 216). Kohtu hinnangul on seletused usutavad, sest K. P on OÜ G juhatuse liikmena kantud äriregistrisse 01.07.2003, s.o samal perioodil, mil A. T alustas oma äritegevust.
7.Vallasvara arestimise aktis ja hageja mitterahalise sissemakse nimekirjas toodud vara loetelu ei samastu. Esimeses on märgitud 32 ühikut, teises aga 43 ühikut. Hageja väitel ostsid hageja osanikud ning asutajad R. E ja A. T hagejale üleantud vara 26.07.2003 M.M, mille tõendamiseks esitasid nad ostu-müügilepingud (tl 48-51). Lepingute lisas on muu hulgas märgitud P. R. Cell tselluliidiimuaparaat, kuid kapitalirendilepingu nr 38 (tl 52) järgi rentis hageja selle 10.08.2003 AS-ilt U. Seega ei saadud nimetatud aparaati osta samal ajal M. M. Küll muudab aparaadi mainimine kogu nimekirja ja hageja seaduslike esindajate seletused, mille kohaselt arestitud vara nimekiri samastub osaühingule üleantud vara nimekirjaga, tõendina ebausaldusväärseks. Ostu-müügilepingu p 2.1 järgi pidi M. M temalt ostetud sisseseade aadressile x kohale toimetama, kuid tunnistaja E. J ütlustel ei ole mööblit ruumidesse juurde toodud. Tunnistaja andmetel oli ruumides OÜ Diom vara, mida kasutas edasi OÜ G kaudset valdust või muid väidetavaid õigusi ruumides paiknenud mööbli suhtes ei ole tõendatud. AS S ja M.M vahel sõlmitud kosmeetikasalongi seadmete kapitalirendilepingu (tl 74-77) juures puudub selles viidatud seadmete nimekiri. Hageja ei ole esitanud raamatupidamisdokumente (bilanss jms) ega tõendeid, millest nähtuks, et M. M tasuti ostetud vara eest (tl 135, 178), mis oleks oluline aga hageja seletuste usaldusväärsuse hindamisel. Kohus leidis, et vara arestimise aktis märgitud mööbel ei mahu seadmete mõistesse. OÜ G raamatupidamisdokumentide järgi soetati 2002.a põhivara 400 000 krooni eest (tl 157), millelt on arvestatud amortisatsioon 51 000 krooni. Nimetatud dokumendid on usaldusväärsed, olles koostatud ajal, mil vaidlus vara osas veel puudus. Samas ei järeldu esitatud dokumentidest OÜ-le G kuulunud vara nimekiri.
8.Puudub alus järeldada, et P.R. Chell tselluliidiimuaparaat kuulus vara arestimise ajal hagejale (hageja andmetel on nimetatud aparaat aktis ekslikult näidatud arvutina). Nimetatud aparaati kasutas hageja arestimise ajal kapitalirendilepinguga omandireservatsiooni alusel, kusjuures viimane makse tasuti R. E seletustel alles 2005. a. Kohtul puudub kahtlus, et nimetatud aparaat kuulub käesoleval ajal hagejale. Kohus tunnistas hageja omandiõigust täiteasjas nr 012/2003/349 arestitud varale arestimise aja seisuga järgnevalt: kassettraadio Mark (2 tk) väärtusega 600 krooni, rätikud väärtusega 2000 krooni, arvuti Microlink väärtusega 12 000 krooni, kaardimakseterminal väärtusega 4250 krooni, elektriradiaator Thomas väärtusega 8000 krooni, kohvimasin Severin väärtusega 300 krooni, telefoniaparaat STC väärtusega 500 krooni ja arvuti MC Beauty väärtusega 86 438 krooni. Apellatsioonkaebuste põhjendused
9.Hageja OÜ B palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus hagi rahuldamata jäetud osas ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus oleks pidanud mitterahalise sissemaksena üleantud vara nimekirja ja vara arestimise akti
hindama esemete kaupa, mitte nende arvu järgi. Üleantud esemed sisaldusid ka vara arestimise aktis ja vaidlus on nende esemete kuuluvuse üle. Hageja tõendas esitatud lepingute ja üleantud vara nimekirjaga, et need esemed kuuluvad talle, kuid OÜ G esitas tõendina äriühingu 2002. majandusaasta aruande, millest ei nähtu soetatud esemete nimetused ja vara omandamise alusdokumendid. OÜ G esindaja seletused on vastuolulised. Kirjaliku vastuse kohaselt on ta varasid alati enda omadeks pidanud ega ole teadlik kellelt ja kuidas vara omandati, kohtuistungil (tl 215-216) antud seletuse kohaselt on talle teada, et vara osteti OÜ-lt D, kuid talle pole teada lepingute asukoht ja maksedokumentide olemasolu. Kohus hindas tõendeid erapooletult ja seadis põhjendamatult kahtluse alla hageja seaduslike esindajate seletused. Kohus ei arvestanud, et OÜ G esindaja jättis korduvalt kohtusse ilmumata ja takistas oluliselt menetluse kulgu ning see peaks tekitama kahtlusi tema selgituste usaldusväärsuse suhtes. OÜ G ei ole tõendanud, et nimetatud esemed kuulusid talle. Tunnistaja E. J ei saa anda M. M ostetud mööbli kohta pädevaid selgitusi, kuna ta ei viibinud hoones iga päev. Asjaolu, et tunnistaja ei näinud ruumidesse mööblit toodavat, ei tõenda, et seda toodud pole.
10.Kostja A. B palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus hagi rahuldavas osas ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kuna hageja asendas vindikatsioonihagi tuvastushagiga, oleks ta pidanud esitama uue hagi. Kuivõrd hagi alus oli ära langenud, oleks kohus pidanud menetluse vara arestist vabastamise hagis lõpetama. Kohus jättis tähelepanuta, et puuduvad tõendid, mille kohaselt hageja asutamisel talle üleantud vara nimekiri ühtiks arestitud vara nimekirjaga ja see vara oleks paigutatud OÜ G rendiruumidesse. Asjaolu, et hageja esindajad viibisid paaril korral kõnesolevates ruumides, ei tõenda, et nad oleksid vara OÜ-le G üle andnud või tema ruumidesse toimetanud või OÜ G oleks andnud vara hageja valdusse. Ka asjaolu, et hagejate valduses olid ruumide võtmed, ei näita, et need anti neile üle kostja nõusolekul. Kostja volitatud esindaja T. J kinnitas kohtuistungil, et ei ole hagejale võtmeid üle andnud ja tal puudus selleks õigus, kuna rendiruumid olid OÜ G valduses ja kasutuses ning seal asus viimase vara. Hagejaga ei ole sõlmitud rendilepingut ega kokkulepet selle sõlmimiseks. Kostjal ja tema esindajatel puudus õigus ja võimalus renditud ruumidesse siseneda, kuna need olid signalisatsiooni all ja koode teadsid ainult OÜ G töötajad. Ruumide valdaja oli kuni vara arestimiseni OÜ G ja ta ei ole andnud võtmeid ega vara hagejale üle. Tõendatud pole, et M.M, kes müüs hagejale vaidlusalused varad, oleks toimetanud need x ruumidesse. Kuigi tunnistaja E. J kinnitas, et ruumidesse ei ole mööblit juurde toodud, ei tähenda see seda, et juurde oleks toodud muud vara. Tõendatud on, et vaidlusalune vara asus enne hageja asutamist OÜ G rendiruumides ja oli viimase bilansis, valduses ja kasutuses. Puuduvad ka tõendid, et OÜ G oleks selle vara võõrandanud M. M. Vara, millele kohus hageja omandiõigust tunnistas, hageja asutamisel talle üleantud varade nimekirjas ei ole. Ka puuduvad tõendid, et hageja oleks selle vara muul viisil omandanud. Kuna hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kohtutäituri poolt arestitud vara on tema vara, tuleb jätta hagi rahuldamata.
11.Kohus ei arvestanud vara väärtuse hindamisel, et kohtuotsuse tegemise ajaks on 2003. a soetatud vara väärtus oluliselt vähenenud. Vara väärtus väljendub vara turuhinnas. Kohtutäituril ei õnnestunud kogu arestitud vara müüa isegi 75 000 krooni eest, seetõttu andis kohtutäitur 23.05.2005 kogu arestitud vara selle hinnaga üle sissenõudjale. Kohus on aga hinnanud ekslikult kogu vara maksumuseks 214 823 krooni. Seetõttu arvestas kohus vääralt ka riigilõivu. Apellant tasus õigusabi eest ja transpordi kulu kokku 12 980 krooni. Kohus ei võtnud seisukohta transpordikulu 6720 krooni osas.
Apellatsioonkaebuste vastused
12.OÜ B ja A. B ei pea vastaspoole apellatsioonkaebust õigeks paluvad need jätta rahuldamata. OÜ G on äriregistrist kustutatud 22.11.2005.
ning
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilaja materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada ning jätta hagi tervikuna rahuldamata, OU G osas tuleb menetlus vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 5 lõpetada.
14.Kohus vaatas läbi hageja nõude arestitud varale omandiõiguse tunnustamiseks ning leidis, et osa vaidlusalusest varast kuulus arestimise aja seisuga hagejale. Kohus võttis kostjate nõusolekul vastu hageja nõude muutmise avalduse suuliselt protokolli kantuna. Kohus tuvastas hageja omandiõigust osale täiteasjas nr 012/2003/349 arestitud varale arestimise aja seisuga hageja näidatud hindades 103 280 krooni väärtuses ning jättis nõude ülejäänud osas rahuldamata. Kuigi kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 154 lg 1 (praegu kehtivas seaduses § 376 lg 4) kohaselt sai hagi muuta vaid vastava kirjaliku avalduse alusel, mille kohta kehtisid hagiavaldusele sätestatud nõuded, pidas kohus otstarbekaks lugeda nõue muudetuks protokollis fikseeritud avalduse alusel (kirjaliku kinnituse nõude olemuse kohta sisaldas ka hageja 05.10.2005 avaldus). Sisuliselt on kohus tuvastanud vara omaniku vara arestimise aja seisuga. Kuna vara oli täitemenetluse käigus võõrandatud, siis oli tegemist tuvastusliku nõudega, sest konkreetsele varale omandiõigust tunnustada ei olnud enam võimalik (ega nõuda vara arestist vabastamist).
15.Kolleegium nõustub linnakohtuga selles, et vallasvara omandiõiguse tuvastamisel tuleb vara valdaja omandiõigust AÕS § 90 lg 1 kohaselt eeldada. Samas ei pea ringkonnakohus õigeks kohtu järeldust, et ruumid, kus vaidlusalune vara paiknes, olid samaaegselt kahe isiku, s.o nii hageja kui OÜ G valduses, ning sellele tuginevat seisukohta, et ka hageja omandiõigust võiks eeldada. Asja materjalist nähtuvalt oli nimetatud ruumide rentnikuks alates 01.02.2001 samal päeval sõlmitud rendilepingu alusel OÜ D Nimetatud leping lõpetati 01.08.2002 ning ruumid anti omaniku nõusolekul üle OÜ-le G, kellega sõlmiti ka vastav leping. Asjas on tõendatud, et OÜ G võttis üle eelmise rentniku võlgnevuse ja vara ning jätkas ruumides ilusalongi pidamist (teenuse osutamist). 30.10.2003 esitas A.B kohtusse hagi OÜ D ja OÜ G vastu, sest OÜ G ei tasunud kokkulepitud üüri ega ka OÜ D võlgnevust. Nimetatud hagi tagamiseks arestiti üüritud ruumides paiknenud vara. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsusega A.Bi hagi rahuldati ning täitemenetluse käigus arestitud vara realiseeriti (Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsusega mõisteti OÜ-lt D välja 57 017, 15 krooni ja OÜ-lt G 97 696, 85 krooni).
16.Kuna vaidlusalune vara oli arestimise ajal OÜ G valduses, siis tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 pidi omandiõigust sellele varale tõendama hageja. Hageja väitis, et omandas vara osaühingu asutamisel osanike poolt mitterahalise sissemaksena üleantud varana ning paigutas selle x asunud ruumidesse. Oma väite tõendamiseks esitas ta tõendid selle kohta, et hageja osanikud omandasid vara M. M, samuti tõendid nimetatud isiku poolt vara ostmise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et neist tõenditest ei saa hageja omandiõigust arestitud varale järeldada. See, et M. M oli viidatud vara omanikuks veebruaris 2001, ei tõenda hageja omandiõigust OÜ G poolt renditud ruumides paiknenud varale 31.10.2003. Pealegi nähtub asja materjalist, et vara omandamise ajal, s.o 2001.a alguses, alustas kõnealustes ruumides tegutsemist OÜ D, mille osanikuks oli M.M tütar E. M (rendileping sõlmiti 01.02.2001), millest võis tuleneda
M.M huvi teatud liiki vara ostmise vastu. Ka hageja seadusliku esindaja A. T seletusest võib pigem järeldada, et M.M omandatud vara oli üle antud OÜ-le D. Nimetatud isiku seletuse kohaselt jäi OÜ G lahkumise järel ruumidesse mööbel ja aparatuur (tl 96). Kuigi hageja esindaja tegi sellest järelduse, et vara kuulus M.Mle (samas), ei kinnita see hageja omandiõiguse tekkimist.
17.Kohtule esitatud tõendid ei kinnitanud hageja väidet, et tema poolt mitterahalise sissemaksena omandatud vara paigutati x asuvatesse ruumidesse. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja seda väidet ei kinnitanud. Hageja soovitud järeldust ei ole võimalik teha ka tunnistaja P. T (töötab kosmeetikuna hageja seadusliku esindaja R. E juures) ütlustest. Nimetatud tunnistaja käis ruumides 2003.a, vara toomise kohta ta ütlusi ei andnud (tl 98). Ka tunnistaja T. S (massööri haridus, R. E tuttav) ütluste kohaselt viibis ta x teise korruse ruumides oktoobrikuus, koristades seal koos R (R. E), ning täpsustas, et on seal käinud vähemalt viiel korral, vara ruumidesse paigutamisest ta ei rääkinud (tl 100). Tunnistaja J. K viibis ruumides ühel korral, väidetavalt 2003.a suvel, A (A. T) kutsel, väitis "enam vähem" teadvat, et see on A salong (tl 102). x asuvates ruumides kingsepana tegutseva E.J tunnistajana antud ütluste kohaselt oli kogu arestitud vara seal juba OÜ D ajal (tunnistaja juures hoiti ruumide võtmeid ning ta pidas "teatud määral valvet maja osas"). Tunnistaja teada tegeles OÜ D asjaajamisega M.M. Tunnistaja väitel soovis A. T ruumidest vara enne arestimist ära viia, kuid teda takistati (kutsuti politsei). Tunnistaja teada käisid ruumide üürimise osas hageja esindajaga küll läbirääkimised, kuid neis ruumides ei ole hageja kunagi tegutsenud (tl 104).
18.Eelnevast tulenevalt ei nõustu kolleegium linnakohtu seisukohaga, et tõendite põhjal saaks järeldada, et osa ruumides paiknenud varast on hageja vara, sest on sinna hageja poolt toodud. Hageja esitatud võlaõiguslikud müügilepingud omandi tekkimist ei kinnita. Ka dokumendid, mille kohaselt hageja osakapitali moodustas mitterahaline sissemakse, ei kinnita hageja omandiõigust arestitud varale. Pealegi ei ole võimalik teha järeldust, et arestitud vara oleks füüsiliselt sama, mida nimetatud loetelus silmas peeti. 10.08.2003 sõlmitud kapitalirendileping tselluliidiimuaparaadi liisimise kohta (tl 52-55) ei kinnita hageja väidet, et sama aparaat asus arestitud vara hulgas. Ka nähtub OÜ G 2002.a majandusaasta aruandest, et äriühingu bilansis oli seadmeid maksumusega 400 000 krooni. Tõendite kogumile antud hinnangu põhjal ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Tulenevalt TsMS §st 232 (kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 95) lasub kohtul kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ning jätab hagi tervikuna rahuldamata, tuleb vastavalt sellele ümber jaotada ka menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne 01.01.2006 kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda kelle kahjuks otsus tehakse. Samal põhimõttel jaotatakse ka apellatsioonimenetluse kohtukulud (TsMS § 60 lg 8). Õigusabikulude osas tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tulenevat piirmäära (hageja hindas arestitud vara väärtuseks 214 823 krooni). Kohtule esitatud arvestuse kohaselt on A.B kandnud kahes kohtuastmes õigusabi kulusid kokku 25 600 krooni, millest
10 741 krooni peab OÜ B talle hüvitama. Lisaks sellele tuleb viimaselt välja mõista tasutud riigilõivu katteks 3500 krooni. Seega peab OÜ B hüvitama A.Bi menetluskulud summas 14 241 krooni. Esindaja transpordikulud eraldi hüvitamisele ei kuulu.
R. Allikvere Ü.Jänes
M.Reino
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.