2-06-3213/17 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2.Andmed võlgniku vara kohta Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritest, mis on järelpärimiste teel saadud ja endiselt juhatuse liikmelt S. B.elt: Viru Maakohtu Kinnistusosakonna andmetel võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on perioodil 12.06.03 – 03.12.2003 võlgnikule kuulunud korteriomand asukohaga X. Ajutine haldur tutvus kinnistusosakonnas toimikuga ning tuvastas vastavalt korteriomandi ostu-müügi lepingutele, et nimetatud vara omandas võlgnik 12.06.2003 M. B. hinnaga 40 000 krooni. Sama lepingu p. 3.1. järgi seati varale hüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 350 000 krooni. Laenumakseid on tasutud AS Kuld ja Hõbe arvelduskontolt Sampo Pangas. Rahalised vahendid laenumaksete tagastamiseks on panka sularahana sisse makstud. 03.12.2003 müüs AS Kuld ja Hõbe sama korteriomandi AS-le Bindes Liising Eesti samuti hinnaga 40 000 krooni. 15.06.2005 on AS Bindes Liising Eesti müünud korteri tagasi endise omaniku pojale E. B. hinnaga 40 000 krooni. Sama lepingu p. 2.1. kohaselt on kustutatud korterile AS Kuld ja Hõbe poolt seatud hüpoteek summas 350 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. S.Bindes oma kirjalikus seletuses selgitab, et eluruum ei osutunud firmale vajalikuks ning kulutuste vältimiseks hooldusteenuste osas võõrandati korter selle esialgsele omanikule sama hinnaga. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja pole olnud. Nordea Pangas, SBM Pangas, Eesti Krediidipangas ning Tallinna Äripangas võlgnik arvelduskontosid ei oma ega ole olnud nende pankade klient. Äriühingul on järgmised pangakontod SEB Eesti Ühispangas: nr X saldo 0,42 krooni; nr X, saldo 709,88 krooni; nr X (USD), saldo 0,62 USD. Hansapangas omas võlgnik arvelduskontot nr. 1120010872, mis suleti 06.03.2005 a. seoses võlgnevusega pangale summas 452 krooni. Sampo Pangas omab võlgnik arvelduskontot nr 333900520001, saldo 175,96 krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elamu- ja ehitusosakonna andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. 3 (7)

Ajutises menetluses on kogutud järgmised materjalid. 2004.a. jaanuaris registreeriti äriühing ümber Harju Maakohtu registripiirkonnast Viru Maakohtu registripiirkonda ja juhatuse liikmeks nimetati G. L., kelle elukoht ja äriühingu uus asukoht on X. Ajutine haldur ei saanud praeguse juhatuse liikmega ühendust. Tähitud kiri saadeti posti poolt saatjale tagasi. Püssi linnavalitsuse andmetel on antud korter käesoleval hetkel linnavalitsuse omandis kui peremeheta korter. Rahvastikuregistris G. L.’i elukoha kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. S. B.’i andmetel ta enne G. L. nimetamist juhatuse liikmeks teda ei tundnud, vaid temale kuuluvate firmade (s.h. AS Kuld ja Hõbe) müük toimus läbi vahendaja. Äriühingu raamatupidamisdokumentatsioon perioodil 2002-2003 on S.B. seletuste kohaselt üle antud juhatuse liikmele G.L. (lisa 19 – raamatupidamisedokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt 15.02.04), mistõttu ajutine haldur nendega tutvunud ei ole. Äriühingu pangakontode väljavõtetest selgub, et pangatehinguid pole 2004.a. aastast kuni käesoleva ajani sooritatud, samuti ei ole pankade andmetel muudetud allkirjaõiguslikke isikuid. Selleks on endiselt endine juhatuse liige S.B. Seega, võib järeldada, et aktiivset tegevust (või üldse mitte) ettevõttes pärast juhatuse liikme muutmist toimunud ei ole. Seda kinnitab ka maksuhaldur, kelle andmetel on esitamata deklaratsioonid alates 2004.a. maist. Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 13.01.2005.a. Maksuotsuses kirjeldatu kohaselt on revisjoni läbiviimisel maksuhalduri poolt ära tehtud suur töö. Võetud seletuskirju nii äriühingu töötajatelt kui ka juhatuse liikmelt (S. Bs). Haldurile on arusaamatu, et revisjoniakt koostati alles 26.09.2005.aastal ja maksuotsus 14.10.2005.a., s.o. kolm aastat pärast revisjoni algust. Maksuotsuse põhjal võib järeldada, et täiendavad maksed määrati, sest äriühing esitas deklareerimisel valeandmeid ning varjas tegelikku käivet. Pankrotiavalduse aluseks on ju samuti ainult maksuotsuse alusel määratud täiendavad maksed, mis on tekkinud perioodil 1998-2002, kui juhatuses oli ainuisikuliselt S. B. Seega, peaks tema kui juhatuse liige vastutama sel perioodil tekkinud võlgnevuste eest. Maksuotsuse kohaselt on ka äriühingu raamatupidaja J. R. esitanud valeandmeid kaupade arvele võtmisel ja muude tehingute sooritamisel. Samas on ka audiitor oma 2001.a. majandusaasta kohta tehtud järeldusotsuses nentinud, et võlgniku raamatupidamine kajastab tehinguid õigesti. Pärast maksuhalduri poolt kontrollitavat perioodi võlgnik sisuliselt aktiivse majandustegevuse lõpetas. Pangakontode väljavõtetest selgub, et rahalisi vahendeid on laekunud ainult Sakala Ärikeskuses asunud müügipinnalt. Samuti on sellel perioodil igakuiselt tasutud riigimakse ja elektri- ning telefoniteenuste kasutamise arveid. Revisjoni käigus on maksuhaldur tuvastanud raamatupidaja poolt valeandmete esitamise, kuid käesoleva ajani ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt esitatud materjale majanduskuritegude uurimisorganitele, või esitatud trahvinõudeid ega koostatud vastutusotsust äriühingu juhatusele. Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja peaks teostatud revisjoni tulemusena kogutud andmete põhjal tegema juhatuse liikmele vastutusotsuse, mille tulemusena oleks võimalik juhatuse liikmelt isiklikult nõuda kahju hüvitamist. Antud juhul puuduvad võlgnikul vahendid, samuti pole vastavaid rahalisi vahendeid ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kohtu deposiiti kandnud, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, et menetluse käigus esitada tsiviilhagi juhatuse liikme või raamatupidaja vastu. Samuti puuduvad halduril igasugused alusdokumendid, et neid kohtule või politseile kriminaalavalduse andmisel esitada. Antud momendil on ajutisel halduril võimalik tugineda ainult maksuotsusele, muud dokumendid puuduvad ning ilmselt pole neid ka edaspidi võimalik kelleltki välja nõuda. Seega, oleks võlausaldajal endal otstarbekam nii aja kui kulude kokkuhoiu eesmärgil, teha vastutusotsus. Siiski peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et täiendavate maksude määramine, mis tulenes maksuhalduri järeldusena äriühingu poolt raamatupidamisandmete võltsimises ja valeandmete esitamises, võib tegemist olla juhatuse liikme poolt toimepandud kuriteo tunnustega teoga, millest 5 (7)

Kõrge väärtusega kinnis- või vallasvara pole ei registrite ega ka endise juhatuse liikme andmetel äriühingule kuulunud. S. B. on oma seletuskirjas kinnitanud, et juhatuse liikme vahetuse hetkel 2004.a. jaanuaris äriühingule vara ei kuulunud. Ajutise menetluse käigus kogutud materjalide põhjal selgub, et 2003.a. tegi võlgnik ühe kinnisvara ostu-müügi tehingu. Nimetatud korteriomandi tehingu asjaolud viitavad sellele, et tegemist võis olla nn. näilise tehinguga, mille eest reaalset tasumist ühegi lepingu osapoole poolt ei toimunud, vaid tehing tehti pangast laenu saamiseks tagatise andmise eesmärgil teisele S. B.’iga seotud firmale AS Bindes Liising Eesti (võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 tähenduses). Samas võlausaldajale selle tehinguga kahju ei tekitatud. Samuti ei saa väita, et nimetatud tehingu tõttu oleks äriühing muutunud maksejõetuks. Äriühingu juhatus teadis maksuhalduri poolt läbiviidavast revisjonist, kuid juurdemääratud maksete kohta maksuotsus jõustus alles 2005.a. oktoobris. Seega, ei saa väita, et tehingu tegemise ajal oli äriühingul juba tasumata võlgnevus maksu- ja tolliameti ees. Nendest asjaoludest tingituna on ajutisel halduril raske kindlalt väita, et isegi tehingu kehtetuks tunnistamise hagi (PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel) võiks kohtus positiivse lahenduse saada. Käesoleval ajal on korter juba uuesti võõrandatud kolmandale isikule, mistõttu korteri väljanõudmine pole võimalik ja ainus võimalus oleks rahaline hüvitus. Arvestades panga poolt seatud hüpoteeki pärast korteri omandamist (350 000 krooni), siis oli oletatav tehingu väärtus selle teostamise hetkel ca 420 000 krooni. Ajutises menetluses on tuvastatud, et pankrotiavalduse aluseks on maksuhalduri poolt äriühingule tehtud maksuotsus, millega määrati äriühingule täiendavalt tasumisele kuuluvad summad perioodi eest oktoober 1998 – oktoober 2002. Revisjoni alustati 29.11.2002 ja maksuotsus koostati 14.10.2005, seega peaaegu 3 aastat hiljem. S. B. selgitas suuliselt ajutisele haldurile, et maksuameti poolt kontrolliti äriühingut ka revisjonile eelnevalt perioodil seoses äriühingu poolt esitatud käibemaksu tagastamise taotlustega ning mitte kunagi ei tuvastatud mingeid puudujääke. Alati olevat kontroll raamatupidamisega rahul olnud ning mingeid ettekirjutusi ei tehtud. Kuivõrd eelnevalt pole teada, et äriühingul oleks olnud pikaajaliselt tasumata kohustusi maksuametile või teistele võlausaldajatele, siis on maksejõuetuse tekkimise ajaks ja põhjuseks eelkõige maksuotsusega määratud täiendavad maksud. Seega, lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et AS Kuld ja Hõbe on maksejõuetu ning maksejõuetus pole ajutise iseloomuga. Samuti puudub võlgnikul vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotihaldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot kui võlausaldaja nõustub maksma pankrotikulude eest tagatise kontole summa, mis katab pankrotikulud ja palub kinnitada ajutise halduri tasu. Kohtuistung Võlausaldaja esindaja palub avaldus rahuldada ning välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja on kandnud 08.09. 2006 kohtu tagatise kontole pankroti kuludeks kohtu poolt määratud 40 000 krooni. Kohtuistungile ajutine pankrotihaldur ei ilmunud, eelnevalt on kohtule esitatud taotlus, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur samal ajal täitmas töökohustusi Tartus ning palub asja arutada ilma ajutise pankrotihalduri osavõtuta. Taotluse kohaselt palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada võlgniku pankrot ning rahuldada ajutise halduri tasu taotlus. 6 (7)

Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et AS Kuld ja Hõbe suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaline seis ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 1 957 537 krooni väärtuses. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku majandustegevus on katkenud ja võlgniku majanduslik seis tulevikus ei parane. Eeltoodust võib järeldada, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja määrata pankrotihaldur. Kohus nimetab pankrotihalduriks ajutise pankrotihalduri T. K. , kes on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina ning vastab PankrS § 56 nimetatud nõuetele. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades on ajutise halduri tasu töötasuna 9800 krooni ja bürookulud summas 1180 krooni ( kokku 12 744 krooni ) põhjendatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 1 lg 2, § 10, § 23, § 31, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.