Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Eesti Energia AS esitas Ü.T vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 7985.36 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 24004670-1. Eelnevalt fikseeriti mõõtepunkti andmete kinnitamise aktis kostja tarbimise algnäidud. Hageja kohustus lepingu p 1.1 kohaselt müüma kostjale elektrienergiat ja kostja kohustus nimetatud energia eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel. Kostja omale

võetud kohustusi ei täitnud ja võlgneb hagejale 7005.90 kr. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka tüüptingimuste p 9.4 alusel seisuga 27.12.2005 viivised 979.46 kr. Hageja leidis, et kui kostja oleks soovinud voolu tarbimist peatada, oleks ta pidanud sellest hagejat teavitama ning hageja oleks korterist voolu välja lülitanud. Kostja ei ole taotlenud lepingu peatamist ega lõpetamist, vaid lõpetas ühepoolselt näitude esitamise.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt elas ta lepingu sõlmimise ajal xxx,. Kostja asus 2003. a aprilli lõpus tööle xxx valda, olles eelnevalt tasunud kogu kasutatud elektri eest. Kuna kostja enam xxx ei elanud ning seal voolu ei tarbinud, ei saatnud ta ka hagejale enam elektri näitusid. Hageja saatis kostjale jätkuvalt elektri eest arveid, lähtudes varasemalt tarbitud kogustest. On selgusetu, kuidas kostja pidi xxx asuva korteri trepikojas omavoliliselt kaitsme alt voolu avama ja kuidas on võimalik voolu tarbida, elades mitukümmend kilomeetrit eemal.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb 02.12.2002 lepinguga nr 24004670 (tl 4) tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping. Nimetatud lepingu alusel müüs hageja kostjale elektrienergiat aadressil xxx. Kostja kohustus hagejale elektri eest tasuma igakuiselt arvete alusel, mille võrguettevõtja väljastab ostja poolt fikseeritud ja võrguettevõtjale teatatud näitude alusel. Lepingu kohaselt jõustus see ostja poolt allkirjastatud originaaleksemplari kättesaamisest võrguettevõtja poolt, s.t 24.01.2003. Leping sõlmiti tähtajatult. Seega olid poolte vahel lepingulised suhted. Mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga (tl 5) on tõendatud, et kostjale paigutatud arvesti üldnäidiku näit oli 000001. Hageja töötaja 15.07.2005 koostatud aktiga olukorra fikseerimise kohta (tl 22) ja tööüleande tabeliga nr 05-166694 (tl 21) on tõendatud, et 15.07.2005 oli arvesti näiduks 006267. Kuna kostja on elektri eest tasunud kuni näiduni 001185, esitas hageja talle 26.07.2005 arve 4495 kWh tarbimise ning varasema võlgnevuse eest summas 7005.90 kr (tl 6-16, 19). Kostja ei ole nimetatud summat tasunud. Kohus leiab, et kostjal on hageja nõutud summa tasumise kohustus. VÕS § 186 kohaselt lõpetab võlasuhe kohase täitmisega; tasaarvestusega; kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; lepingust taganemisega; lepingu ülesütlemisega; füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. VÕS § 234 lg 3 kohaselt võib tarbijast ostja sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisaks olevate üldtingimuste p 13.1 kohaselt muudetakse lepingut poolte kirjaliku kokkuleppe alusel või võrguettevõtja e-teenuste programmis. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetanud, öeldes selle üles. Kostja ei ole tõendanud hagejale vastava kirjaliku avalduse esitamist. Ilma kostja avalduseta ei saanud hageja lepingut lõpetada ega korterist voolu välja lülitada. Kohus loeb 15.07.2005 koostatud aktiga ja tööüleande tabeliga tõendatuks, et xxx korteri trepikohas olevalt kaitsmelt oli vool omavoliliselt avatud, kontrollimise hetkel oli uks pärani lahti ning ukse lukk puudus. Klient kohapeal ei viibinud. Seega on hageja poolt esitatud tõenditega kooskõlas kostja seletus, et tema alates 2003. a aprillist enam seal korteri ei elanud. Kohus leiab, et see ei vabasta kostjat elektri eest tasumisest, kuna hagi on esitatud lepingu alusel tekkinud võla

väljamõistmiseks. Hagi ei ole esitatud VÕS § 1037 ega § 1042 alusel. Viimasel juhul vabaneks kostja tasumise kohustusest, kui ta ei ole elektrit tarbinud. Kostja tasumise kohustus tuleneb lepingust. Kui kostja suudab tuvastada, kes vaidlusalusel ajal 2003. a aprillist kuni 15.07.2005 korteris elektrit tarbis, on kostjal õigus esitada selle isiku vastu tekitatud kahju hüvitamise nõue. Eeltoodu alusel ja lähtudes VÕS § 76; 101 lg 1 p 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 7005.90. Hageja on taotlenud kostjalt ka viiviste väljamõistmist summas 979.46 kr. Kostja ei ole viiviste summale vastu vaielnud ega viiviste vähendamist taotlenud. Kohus mõistab poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste p 9.4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja viivised hageja taotletud summas. Kohtukulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt TsMS §-st 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.