lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1023/1

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-1023/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 151 lg 1PärS § 141PärS § 144RÕS § 6Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.09.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-04-1023 (vana nr 2/31-7298/04)

Kohtuasi

A.Bhagi V.Mja A.Bvastu pärandvara jagamiseks

Menetlusosalised

Hageja: A.B, õigusabi osutamise korras advokaat T.MH Kostja V.M Kostja A.B

Kohtuistungi toimumise aeg

29.augustil 2006.a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon.

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jagada ....a. surnud S.Bpärandvara järgmiselt :
2.2.Tunnistada A.B omandiõigust osakule (garaažiboksile nr 19) garaažiühistus, ....
2.3.Välja mõista A.B A.B ja V.M kasuks enamsaadud pärandvara katteks kummalegi 16.666,67 (kuusteist tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 67 senti krooni.

Menetluskulude jaotamine. Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.10.20263-26-2296/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.10.20263-26-2889/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.10.20263-26-3284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.10.20262-26-19291/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 20.10.20263-26-2179/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.S.B, kes oli A.B abikaasa ja V.M ning A.B isa, suri ....a.
2.....a. oli S.B teinud testamendi, millega pärandas talle surma päeval kuuluva korteri koos sellele vastava muu osaga elamust asukohaga A.B.
3.Hageja esitas notarile ....a. pärijana ja annakusaajana avalduse S.B ist järelejäänud pärandi vastuvõtmiseks. ....a. esitasid avaldused pärandi vastuvõtmiseks isast järelejäänud pärandvara suhtes ka A.Bja V.M. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
4.....a. kohtule esitatud hagiavalduses ja ....a. esitatud hagiavalduse täpsustuses avaldas hageja, et S.B pärandvara koosneb a.) korteriomandist asukohaga ..., väärtusega 400.000.- krooni, b.) sõiduautost ..., , väärtusega 2000.- krooni, c) nõudeõiguse rahalisest väärtusest garaažiühistus Vindi, summas 10.700.- krooni ja d) rahalistest vahenditest ..., milliste suurust hagejal ei õnnestunud kindlaks teha. A.Bpalus jagada S.Bist järelejäänud pärandvara tema ja kostjate vahel järgmiselt: - tunnistada hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga ...; - jagada pärandvara, mis moodustab rahalises väärtuses kokku.- krooni ( ...) hageja ja kostjate vahel nii, et sellest 1⁄2 ehk ....- krooni jääb hagejale kui pärandaja üleelanud abikaasale ühisvarana ja ülejäänud 1⁄2 pärandvarast ehk ....- krooni jagatakse kolme pärija vahel võrdselt, seega jääks nii hagejale kui mõlemale kostjale S.B pärandist ... krooni.
5....a. esitas hageja kohtule avalduse, milles ta teatab, et loobub oma nõudest tunnistada tema omandiõigust ... ja nõudest jagada pärandvaraks olev raha ..., kuna kostjad nõustusid notari juures hagejale annaku kohta tunnistuse väljaandmisega, mida notar ka ....a. tegi.
6..... avalduses teatas hageja, et jääb oma nõude juurde tunnistada tema omandiõigust sõiduautole ..., mille väärtuseks hindas hageja ...- krooni, ning tunnistada tema omandiõigust osakule garaažiühistus turuväärtusega ....- krooni.
7.....a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et ei nõua ka enam pärandvaraks oleva sõiduauto ... jagamist, kuna auto on hävinenud. Hageja soovis jagada kohtuistungil pärandvarana vaid osaku turuväärtust garaažiühistus ... mille maksumuseks on vastavalt kohtu poolt teostatud ekspertiisile ....- krooni. Hageja palus kohtul anda talle mõistlik tähtaeg müüa osak garaažiühistus ....- krooni eest, misjärel hageja maksab kummalegi kostjatele välja 1/6 osaku turuväärtusest, sest 1⁄2 garaažiosaku turuväärtusest on hageja ja S.B ühisvara. Kostja A.Bvastuväited ja põhjendused.
8.Kostja A.B vaidles hagile vastu ja taotles eelmenetluses määrata ekspertiis pärandvaraks oleva garaažiühistu osaku (garaažiboksi) ja sõiduauto ... turuväärtuse kindlakstegemiseks. Kuna menetluse käigus selgus, et pärandvaraks olev sõiduk on hävinenud, loobus A.B hiljem sõiduki turuväärtuse määramise taotlusest.
9.A.B taotles jagada isast järelejäänud garaažiühistu osaku selliselt, et tunnistada tema omandiõigust osakule garaažiühistus ning välja mõista temalt nii hageja kui V.M kasuks 1/3

ekspertiisiga kindlaks tehtud osaku turuväärtusest, s.o. ...- kroonist. Kostja oli seisukohal, et vaidlusalune osak garaažiühistus ei olnud hageja ja S.B ühisvara, sest isa oli garaažiühistu liige juba alates .., seega oli see vara isal olemas juba enne abielu hagejaga. Omale sooviks kostja saada aga osakut garaažiühistus seetõttu, et tal on olemas sõiduauto mida ta saaks garaažis hoida ning tema elukoht ja garaažiühistu asukoht on üksteisele lähedal. Kostja V.Mvastuväited ja seisukoht.

10.V.M vaidles samuti vastu hageja poolt määratud garaažiühistu osaku turuväärtuse suurusele ja toetas A.Btaotlust määrata garaažiühistu osaku turuväärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiis. V.Mvaidles vastu ka sellele, et garaažiühistu osak oli N.N A. B ja S.B ühisvara. Kostja V.Mtoetas A.Bpoolt väljapakutud pärandi jagamise viisi. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Materiaalõiguslik alus. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse redaktsiooni § 141, mille kohaselt pärandi vastu võtnud mitu pärijat ( kaaspärijad ) valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist, § 144 lg. 2 ja lg. 3, mille kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende osale lähtudes pärandvara hulka kuuluvate asjade harilikust väärtusest ning jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning § 151 lg. 1, lg 2 ja 3, milliste kohaselt arvestatakse pärandvara hulka kuuluvaid asju jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja – huve ning kaaspärijate enamiku soove; pärandvara hulka kuuluv asi, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks asja otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asi anda, otsustab pärija nõudel kohus vastavalt asjaoludele, kas anda asi kellelegi pärijatest või müüa see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. PärS 151 lg. 4 sätestab, et kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise.
12.Pooltevahelised õigussuhted. Käesolevas tsiviilvaidluses osalevad pooled on pärandaja S.Büleelanud abikaasa ja pärandaja esimesest abielust sündinud lapsed, kes on pärandajast järelejäänud pärandi vastu võtnud. Seega on menetlusosalised kaaspärijad. Kuivõrd kaaspärijad ei ole saanud omavahel kokkuleppele kuidas kaasomandiks olevat pärandvara osa vallata, kasutada ja käsutada, tuleb pärandvara poolte vahel jagada PärS § 141 alusel kohtuotsusega.
13.Pärandvara hulk ja väärtus. Pooled vaidlevad selle üle kas käesolevaks ajaks ainukeseks jagamata pärandvaraks olev osak garaažiühistus ... (garaažiboks ..., asukohaga ...) oli hageja ja S.Bühisvaraks, millest tulenevalt on pärandvaraks 1⁄2 osakust, või on pärandvaraks kogu osak garaažiühistus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Garaažiühistu . juhatuse esimehe A.T poolt ....a. välja antud õiend tõendab, et S.B oli vaidlusaluse garaažiühistu (endise garaazikooperatiivi) „liikmeks alates ....aastast ja hageja ning S.B abielu registreeriti ....a., ei olnud osak garaažiühistus hageja ja

pärandaja abieluliseks ühisvaraks, vaid on terves ulatuses pärandvaraks, mis kuulub käesoleva kohtulahendiga kaaspärijate vahel jagamisele. Kohus on seisukohal, et kuivõrd PärS § 144 lg. 2 kohaselt lähtutakse pärandvara hulka kuuluvate asjade hinna kindlaksmääramisel asja harilikust väärtusest, mis on asja kohalik keskmine müügihind ehk turuhind, tuleb kohtul pärandvaraks oleva garaažiühistu osaku väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda OÜ ekspert D.T poolt eksperthinnanguga kindlaks tehtud garaažiühistu osaku (garaažiboksi) turuväärtusest, mis on ....- krooni.

14.Pärandvara jaotamine poolte vahel. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostja A.Bavaldas kohtuistungil soovi saada garaažiühistu osaku omanikuks, et garaažiboksi talle kuuluva sõiduki parkimiseks kasutada ning sellega oli nõus ka teine kaaspärija ehk teine kostja V.M, tuleb pärandvara hulka kuuluva asja jaotamisel juhinduda PärS § 151 lg 1 sätestatust.Nimetatud seadusesätte kohaselt tuleb pärandvara hulka kuuluvaid asju jaotades arvestada iga kaaspärija erivajaduste ja -huvidega ning kaaspärijate enamiku soovidega. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud müüa garaažiühistu osak avalikul enampakkumisel nagu pakkus välja hageja ja jagada pärijate vahel pärandvara müügist saadav raha. Kuivõrd A.B jääv osa jääb eelpoolnimetatu tõttu suuremaks tema pärandiosast, on kostja PärS § 151 lg. 4 alusel kohustatud maksma nii hagejale kui V.M rahalist hüvitust ... krooni.
15.Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid jagab pärandvara vastavalt kostjate soovile, tuleb menetlusosaliste menetluskulu jätta kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel igaühe enda kanda. Tulenevalt sellest, et kohus määras hagejale tema taotluse alusel advokaadi riigi kulul RÕS § 6 alusel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus hagi osaliselt rahuldab, jääb hageja õigusabikulu riigi kanda. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.10.20262-25-13333/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.10.20262-26-16232/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium