Muud › Muud hagiasjad

ning koos sellel asuva kasvuhoonega, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 3. 2.7.2.Y ainukasutusse jääb aiamaast osa, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 5 ja koos kasvuhoonega, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 2.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

- II korruse esik – 5,9 m2 (KatK plaanil nr 22); Kokku: 44,2m2 Garaaž- 17,8m2 (Pk – plaanil nr 16); Keldriboksid suurusega 6,3m2 (KK plaanil nr 4), 7,5m2 (KK plaanil nr 5), 12,5m2 (KK plaanil nr 6) ja 8,3m2 (KK plaanil nr 7). Kokku keldriboksid: 34,6m2. Aiamaast kasutab kumbki pool 50%, milleks aiamaa jagatakse kaheks võrdseks osaks mõttelise joonega, mis tõmmatakse risti sõiduteega ja alates kasvuhoone (asendiplaanil nr 3) majapoolse vundamendi servast. X ainukasutusse jääb asendiplaanil osa, mis on märgitud nr 4 koos sellel asuv kasvuhoonega nr

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja märgib, et käesoleval ajal elavad Tartu linnas xxx asuval kinnistul K.A., kes on hageja ja kostja isa ning nende poolvend E.M.. Elamu I korrus on A. K kasutuses ja II korrus E.M. kasutuses. Elamu kasutamine peab toimuma kõigi elanike õiglaselt hinnatud huvidest lähtuvalt.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja X esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja Agu Eichenbaum palus hagi esitatud kujul rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esindaja märkis, et kinnistu omanike poolte peaks kommunaalteenuste eest tasumine toimuma võrdsetes osades, kuna majas on üks ühtne elektri- ja veesüsteem, ning ümberehitamine oleks kulukas. Hageja ei ole nõus kostja poolt toodud kinnistu kasutuskorra ettepanekuga. Kostja Y palus esitatud hagi jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu põhjendusel, et hageja poolt toodud ettepaneku kohaselt jääb hagejale elamispinda rohkem. Kostja ettepanek on, et elamu kasutusõigus tuleb jagada diagonaalselt st. - hageja ainukasutusse jääks I korruse köök 10,5 m2 ja tuba 13,9 m2, II korruse tuba – 15,4 m2 – see on kokku liidetud pimikuga 3,2 m2 ja saun. Kostja ainukasutusse jääks II korruse tuba 16,2 m2, I korruse tuba 20,5 m2, II korruse esik 5,9 m2, köök 3,5 m2, garaaž ja hageja poolt tehtud ettepanekul keldriboksid. Kostja on nõus, et tuulekojad, keldrikorrusel asuv tuulekoda, I korruse esik, WC, puukuur ja väljaspool keldriboksi asuv pind jääksid ühiskasutusse, vastavalt hageja ettepanekule. I korruse sahver jääks hageja kasutusse. Aiamaa osas on kostja nõus hageja poolt tehtud ettepanekuga. Kostja on seisukohal, et kommunaalmaksete eest tasumine peab toimuma vastavalt tarbimisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kinnistu xxx, Tartu on X ja Y kaasomandis, mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 kinnistust (tl. 9). Hageja X nõudeks on määrata ära kaasomanike vahel nimetatud kinnistu valdamise ja kasutamise kord. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellel enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Tulenevalt AÕS § 72 lg 3 on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Vastavalt AÕS § 72 lg 5 kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 72 lg 5 annab kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist, kui kasutuskorras ei ole saavutatud kokkulepet või võetud vastu enamuse otsust AÕS § 72 lg 1 järgi. I. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et poolte vahel ei ole vaidlust keldribokside ja kinnistu õuening aiamaa kasutuskorras. Pooled saavutasid kokkuleppe, et elamu keldribokside kasutuskord määratakse hageja poolt esitatud ettepaneku kohaselt. Seega määrab kohus keldrikorruse kasutuskorra kindlaks vastavalt poolte kokkuleppele ning määramisel lähtub kohus elamu keldrikorruse plaanist, mis asub tl. 20. X ainukasutusse jäävad elamu keldrikorrusel keldriboksid: nr 1 pindalaga 7,9m2, nr 2 pindalaga 8,2 m2 ja nr 3 pindalaga 6,4m2. Y ainukasutusse jäävad elamu keldrikorrusel keldriboksid: nr 4 pindalaga 6,3 m2, nr 5 pindalaga 7,5 m2, nr 6 pindalaga 12,5 m2 ja nr 7 pindalaga 8,3 m2. Elamu keldrikorrusel väljaspool keldribokse asuv pind st. keldrikorrusel asuv tuulekoda jääb poolte ühiskasutusse. Kinnistu õue- ja aiamaa kasutuskorra määrab kohus kindlaks vastavalt poolte kokkuleppele st. hageja poolt esitatud ettepaneku kohaselt ning määramisel lähtub kohus maja asendiplaanist, mis asub tl. 16. Aiamaast kasutab kumbki pool 50%, milleks aiamaa jagatakse kaheks võrdseks osaks mõttelise joonega, mis tõmmatakse risti sõiduteega ja alates kasvuhoone (asendiplaanil nr 3) majapoolse vundamendi servast. X ainukasutusse jääb aiamaast osa, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 4 ning koos sellel asuva kasvuhoonega, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 3. Y ainukasutusse jääb aiamaast osa, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 5 ja koos kasvuhoonega, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 2. X ja Y ühiskasutusse jääb elamu külgedele jääv osa koos reservmaaga (tänava laiend) ning elamu taha jääv osa kuni kasvuhooneni, mis on kinnistu asendiplaanil tähistatud numbriga 3. II. Poolte vahel on vaidlus kuidas jagada elamu põhikorruse ja katusekorruse ruumide kasutuskord. Hageja põhiseisukohaks esitatud hagi osas on see, et hageja kasutusse jääks elamu põhikorruse eluruumid ja kostja kasutusse jääks katusekorruse eluruumid. Kostja on avaldanud, et elamus tuleks ruumide kasutuskord jagada diagonaalselt. Kohus on seisukohal, et kuna poolte seletustest nähtuvalt on kasutuskorra kindlaksmääramise eesmärgiks see, et elamus oleks võimalik kahel leibkonnal eraldi elada, siis tuleb arvestada eluruumide jagamisel leibkondade eraelu privaatsusega. Seega on kõige otstarbekam jagada kasutuskord selliselt, et kummalegi poolele jääb üks korrus elamust.

Elamu põhikorruse ja katusekorruse kasutuskorra kindlaksmääramisel lähtub kohus elamu põhikorruse plaanist, mis on toimikus lk 18 ja katusekorruse plaanist, mis on tl. 19. Kohus määrab X ainukasutusse elamu põhikorruse ruumid: nr 12 pindalaga 10,4m2, nr 13 pindalaga 13,9m2 ja nr 14 pindalaga 20,5m2.Kokku 44,8m2. Y ainukasutusse jäävad elamu katusekorruse ruumid: nr 21 pindalaga 5,9 m2, nr 22 pindalaga 3,5 m2, nr 23 pindalaga 16,2 m2, nr 24 pindalaga 15,4 m2 ja nr 25 pindalaga 3,2 m2. Kokku 44,2m2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et ühiskasutusse jäävad põhikorruse plaanil (tl.18) järgmised ruumid: tuulekoda tähisega nr 8 pindalaga 2,7 m2, esik tähisega nr 10 pindalaga 12,7m2, WC tähisega nr 11 pindalaga 1,9 m2, tuulekoda tähisega nr 15 pindalaga 5,2 m2, esik tähisega nr 17 pindalaga 3,4 m2, kuur tähisega nr 18 pindalaga 6,9 m2. Samuti leppisid pooled kokku, et sahver tähisega nr 9 pindalaga 0,6 m2 jääb X ainukasutusse. Pooled saavutasid ka kokkuleppe selles osas, et garaaž, mis on põhikorruse plaanil (tl.18) tähistatud numbriga 16 jääb Y ainukasutusse ja saun, mis on põhikorruse plaanil tähistatud numbritega 19 ja 20 jääb X ainukasutusse. Siin peab kohus vajalikuks määrata garaaži ja sauna kasutuskord erinevalt poolte vahel kokkulepitust. Kohus on seisukohal, et elamu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb eelkõige lähtuda sellest, et oleks täidetud elamu funktsionaalsus kahe erineva perekonna jaoks. Elamu plaanidelt on näha, et nii elamu katusekorrus ja ka põhikorrus on varustatud köögiga, samuti on pooled kokkuleppinud, et elamus olev ainus WC jääb poolte ühiskasutusse. Juhul kui kohus määraks elamus asuva sauna, mis nähtuvalt kinnistu plaanidelt on ainukeseks pesemise võimaluse ruumiks, X ainukasutusse, siis minetaks elamu oma funktsionaalsuse Y jaoks. Kohus on seisukohal, et elamut teenindavad ruumid peavad jääma poolte ühiskasutusse. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et lähtudes sellest, et elamu toimiks nii hageja kui ka kostja jaoks selle igapäevaelu korraldamisel, tuleks saun ja garaaž määrata poolte ühiskasutusse. III. Poolte vahel on vaidlus, kuidas määratleda kindlaks kommunaalteenuste eest tasumine. Nimelt on majas üks elektriarvesti, üks veemõõdik, kaks eri funktsioonidega settekaevu ja üks prügikonteiner. Kinnistuomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi kommunikatsioone ühiselt ning vastutavad ühiselt ka kommunikatsiooniseadmete eest. Kaasomandiga seotud kulutuste kandmise kohustus on sätestatud AÕS § 75. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Samas peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et kuidas kaasomanikud lepivad kokk kommunaalteenuste eest tasumises, ei ole iseenesest kaasomandi kasutuskorras reguleeritav küsimus, vaid kaasomanike kokkuleppe küsimus pärast seda, kui on määratletud kaasomandi valdamise ja kasutamise kord kokkuleppel ja kasutuskorrast tulenevaid kaasomanike õigusi on kõigil kaasomanikel võimalik ka realiseerida. Antud juhul on poolte vahel kommunaalteenuste eest tasumise üle vaidlus, seega määrab kohus kommunaalteenuste eest tasumise kaasomanike vahel kindlaks. Eeltoodut arvestades ja lähtudes AÕS § 75, on kohus seisukohal, et kaasomanikud peavad tasuma vastavalt temale kuuluva osa suurusele ka kommunaalteenuste eest. See tähendab, et 50% elektri eest, vee eest, settekaevu tühjendamise eest ja prügikonteineri eest. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus X hagi Y vastu kaasomandis oleva kinnistu ja sellel asuva elamu ning päraldiste valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes osaliselt.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kohtu poolt kindlaks määratav kasutuskord pooli enam ei rahulda, on pooltel õigus pöörduda selle ümbervaatamiseks taas kohtu poole.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, arvestades, et vaidluses kasutuskorra üle oli pooltel võimalus kokkuleppele jõudmiseks ja oluliselt enam käituda teist kaasomanikku arvestavalt ja säästvalt, kooskõlas hea usu põhimõttega. Pooled kohtuväliselt vaidlust ei lahendanud ega kohtulikku kokkulepet ei saavutanud ning vajasid mõlemad kohtu sekkumist.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.