Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
18. september 2006, tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-02-416 (endine nr. 2/5/30-8221/02)
Kohtuasi
AS-i hagi AS vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes ja AS vastuhagi tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete varemkasutusõiguse tunnustamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine AS-i hagis AS vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes ja AS vastuhagis tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete varemkasutusõiguse tunnustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS esindajad vandeadvokaat AP ja advokaat MM Kostja: AS esindaja MO
Resolutsioon
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on AS-i hagi AS-i vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes ja AS-i vastuhagi tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete varemkasutusõiguse tunnustamise nõudes. esitas AS kohtule avalduse, milles loobus esitatud hagist AS-i vastu tootmisliini kasutamise lõpetamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud – riigilõivu 60,00 krooni, ekspertiisi tasu 20 000,00 krooni ja õigusabi kulu 22 638,30 põhjusel, et kostja on täitnud hageja nõude ja lõpetanud hageja kasuliku mudeliga kaitstud leiutise kui terviku kasutamise, mis on tõendatud eksperdi arvamusega. Kostja nõustus asjas menetluse lõpetamisega, kuid vaidles vastu menetluskulude väljamõistmise nõudele ja esitas ühtlasi taotluse oma menetluskulude – ekspertiisitasu 20 000,00 krooni ja õigusabikulude 54480,00 krooni väljamõistmiseks, kuna hageja nõuet ei ole pärast hagi esitamist täidetud.
esitas kostja vastuhagist loobumise avalduse ja palus AS-ilt välja mõista AS-i menetluskulud riigilõivu 60,00 krooni ja tasu esindaja osutatud õigusabi eest 5900 krooni. AS märkis ka, et nõustub kohtukulude poolte enda kanda jätmisega. AS ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele vastuhagis ja avaldas seisukohta, et AS-i menetluskulud peavad jääma tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et avaldused menetluse lõpetamiseks on seaduslikud, ei riku avalikku huvi ja kuuluvad rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ja 4 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kehtinud TsMS § 62 lg 1 sätestas, et kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Lõike 2 kohaselt kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks põhineb eksperdi prof.,PhD TT arvamusele selles, et kostja lõikeliinil puudub seisuga ristlõikemasin, mis on varustatud liikumatute lamellidega ning vastava lõiketraatide fiksaatoriga ja segistilt on ülemise asetusega maha võetud. Hageja väitel on kostja lõikeliini muutnud pärast hagi kohtule esitamist. Kostja antud väidet ei tunnista. Kohus leidis, et hageja väide kostja tootmisliini muutmise kohta pärast hagi esitamist kohtule on oletuslik ja tõendamata, kuna ekspert ei esita oma arvamuses andmeid selle kohta, millal on kostja lõikeliinil segistilt ülemise asetusega maha võetud. Ekspert märgib üksnes, et seisuga puudub kostjal hagejaga identne tootmisliin. Kuivõrd kostja tellis temale kuuluva tootmisliini valmistamise , asus liini kasutama aasta aprillis ja hagi esitati kohtule aasta ning tõendid tootmisliini muutmise aja kohta puuduvad, siis ei saa järeldada üheselt, et tootmisliini muudeti pärast hagi esitamist kohtule ning välistada asjaolu, et tootmisliini muudeti juba valmistamise käigus või kasutamise ajal enne hagi esitamist. Seega asus kohus seisukohale, et taotlus hageja kohtukulude väljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Alusetu on kostja AS-i kohtukulude väljamõistmise taotlus AS-ilt vastuhagist loobumisel, kuna viimane ei ole tunnustanud AS-i tootmisliini ja selle päraldiseks olevate seadmete varemkasutamisõigust. AS ei ole tasunud riigituludesse ekspertiisitasu 20 000,00 krooni, mistõttu selle kulunõude esitamine on põhjendamatu. Seega kohus võttes arvesse, et nii hagist kui ka vastuhagist loobumine on toimunud ilma vastaspoole poolt hagi õigeks võtmiseta, poolte menetluskulude määra ja asjaolu, et hagist ja vastuhagist loobumised toimuvad eelmenetluses, leidis, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.