2-17-5115
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2017, Jõhvi
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-5115 N. M. hagi T. F. vastu tõutunnistuse väljanõudmiseks vastavalt ostu-müügilepingule.
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine nende Hageja: N. M. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post [email protected] ) Kostja: T. F. (IK xxx, elukoht xxx)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
Hageja esitas 30.03.2017 kohtusse hagi T. F. vastu tõutunnistuse väljanõudmiseks vastavalt ostu-müügilepingule. Koos hagiavaldusega esitati menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja kostjalt 18.07.2016 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel kääbusspitsi kutsika 1300 euro eest. Kostja lubas anda hagejale 3 päeva jooksul kutsika tõutunnistuse. Kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tõutunnistust andnud. Hageja pöördus 09.02.2017 Eesti Kennelliit MTÜ (EKL) poole taotlusega, et saada teada, kas tõutunnistus kääbusspitsi kutsikale on olemas. EKL vastas, et tõutunnistus kutsikale on olemas. Kuna kostjal on võlgnevus, ei saa EKL tõutunnistust kostjale väljastada. Kutsikate registreerimistunnistus
2-17-5115 väljastatakse ainult pesakonna kasvatajale või kohtuotsusega määratud isikule. Hageja palub, et kohus annaks loa omaniku vahetuseks, samuti nõuaks tõutunnistuse välja ostu-müügilepingu alusel Eesti Kennelliit MTÜ-lt hageja kasuks.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. sellise hagi rahuldamine ei ole võimalik (hagil puudub edulootus). Hageja on esitanud hagiavalduse paluvas osas 2 nõuet: lubada teostada omaniku vahetust ja nõuda välja tõutunnistus ostumüügilepingu alusel Eesti Kennelliit MTÜ-lt hageja kasuks. Omanikuvahetuse nõue Hageja esitas nõude lubada teostada omaniku vahetust, et koeral oleks ainult üks omanik. Kohus selgitab, et esitatud nõuet ei ole võimalik lahendada/rahuldada, kuna vastavalt 18.07.2016 ostu-müügilepingule hageja juba on koera omanik. Eesti Kennelliidu tõuraamatu määruse p. 5 nähtub, et „omandust tõendavateks dokumentideks võivad olla müügi-, kinke-, muud loovutuslepingud, mis on mõlema osapoole poolt rekviseeritud ja allkirjastatud“. 18.07.2016 koera ostu-müügilepingust nähtub, et omandiõigus on müüjalt ostjale üle läinud ning koera omanikuks on hageja. Asjaolu, et lemmiklooma passi on esimese omanikuna märgitud kostja ja teise omanikuna hageja, ei tähenda, et koeral on käesoleval hetkel 2 omanikku, kuna määravaks on antud juhul ostu-müügileping, mis annab tunnistust omandiõiguse üleminekust, st koera omanikuks on hageja. Eesti Kennelliit MTÜ-lt tõutunnistuse väljanõudmise nõue Hageja palub kohustada Eesti Kennelliit MTÜ-d väljastama ostu-müügilepingu alusel tõutunnistuse hageja kasuks. Kostja on TsMS § 205 lg 2 teise lause järgi isik, kelle vastu hagi on esitatud. Kuna hagis on kostjaks koera müüja, siis saab haginõude(d) esitada ainult kostja, mitte Eesti Kennelliit MTÜ vastu, Eesti Kennelliit MTÜ ei ole kohtumenetluse pooleks. Kohus ei saa kohustada Eesti Kennelliit MTÜ-d sooritust tegema, so tõutunnistust väljastama. Tegemist on ostu-müügilepingust tuleneva lepingupoolte vahelise vaidlusega ning lepingust tekivad kohustused ainult lepingupooltele, mitte kolmandale isikule. Eesti Kennelliit kodulehel http://kennelliit.ee/meist/kennelliidu-juhtimine/kontakt/ on selgitatud, et kutsikas tuleb alati loovutada koos registreerimistunnistusega (tõutunnistusega), erandiks on vaid juhud, kui on tegemist järelmaksuga müümisega või rendi/kaasomandikoeraga. Ostu-müügilepingust ei nähtu, et tegemist eelviidatud erandiga. Kui hageja ostis koerakutsika ilma selleks vajalike dokumentide olemasoluta, siis oli see hageja enda riisiko.
2-17-5115 Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada esitatud menetlusabi taotlust ning määrata tähtaega hagis puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.