1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Merilin Rummel vastu 4finance OÜ ja Merilin Rummeli vahel 25. juunil 2014. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.
2.1.189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 22 senti (sealhulgas põhivõlg 160 eurot, intress 1 sent ning alates 9. juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 29 eurot ja 21 senti);
2.2.alates 13. oktoobrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tasumata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Merilin Rummelilt (Rummel) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 90 senti.
8.Mõista Merilin Rummelilt (Rummel) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
20.märtsil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid 4finance OÜ ja kostja 25. juunil 2014. a laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 160 eurot. Kostja kohustus laenusumma 160 eurot ja intressid 8 eurot tagastama hiljemalt 8. juulil 2014. Laenulepingu kohaselt oli intressi määr 140,38% aastas. Kostja ei ole laenu ega intressi tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 160 eurot, intressi 8 eurot, viivise alates 9. juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 summas 152 eurot ning alates 13. oktoobrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega
kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul 25. juunil 2014. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, 4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (25. juunil 2014. a kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
7.4finance OÜ ja kostja vahel 25. juunil 2014. a sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 293,59% (tl 27). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2014, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%. 4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 293,59% ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui üheksa korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane.
8.Kuna 4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb hageja nõuetele anda hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
9.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole laenusummat tagastanud hiljemalt 8. juuliks 2014, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 160 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 160 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 1 sent [(160 eurot*0,25%*6/365) + (160 eurot*0,15%*8/365)] kuni võla tagastamise kuupäevani 8. juulil 2014 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates 9. juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 summas 29 eurot ja 21 senti, kokku 189,22 eurot. Alates
13.oktoobrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 61% ulatuses.
12.Hagi avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 350 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning esindajakulu 275 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu seisneb hageja esindamises kohtumenetluses.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.
14.Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 115 eurot 90 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.