2-06-4891
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks-
11.september 2006 Võru kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-4891
Hagi ese
OÜ Set-Fish hagi OÜ Norra Saeveski vastu 62 000 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja OÜ Seth-Fish (registrikood 10298845, asukoht Pikk 30 Värska Värska vald Põlvamaa, esindaja adv. Karin Antsov); kostja OÜ Norra Saeveski (registrikood 10914830, asukoht Räpina mnt 24 Võru, esindaja juhatuse liige Mati Kuklane)
Kohtuistungi aeg
21.augustil 2006.a
rahuldada OÜ Set-Fish hagi OÜ Norra Saeveski vastu osaliselt. Välja mõista OÜ Norra Saeveski 37 659 (kolmkümmend seitse tuhat kuussada viiskümmend üheksa) krooni ja 70 senti OÜ Set-Fish kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on juulis 2003.a. osutatud hageja poolt kostjale transportteenust, mille
kohta on kostjale esitatud nõuetekohaselt väljastatud ja koostatud saatedokumendid. Veose saematerjali - saatjaks on kostja ning veose saajaks Trelasten AS. Kauba üleandmise kohaks on Haugesund Norras. Antud veo teostamiseks sõlmis hageja omakorda OÜ Polarlend suulise ekspedeerimislepingu. OÜ Polarlend teostas nimetatud veo nõuetekohaselt s.t. toimetas veose kauba üleandmise kohta, kus võeti kaup selle saaja poolt vastu. Antud veose teostamisega seonduvalt ei esitanud kauba saaja Trelasten AS OÜ Polarlend kui veo faktilisele teostajale ega ka hagejale ühtegi pretensiooni. Teostatud transportteenuse eest esitas hageja kostjale arve nr 210 (22.07.2003.a.) summas 31 000 krooni, mille tasumise tähtpäevaks oli 22.08.2003.a. Antud arve on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole antud arve tasumiseks, kuid kostja on väitnud, et kuna tema poolt saadetud kauba sihtkohta toimetamisel on hageja poolt rikutud tollieeskirju, ei kavatse kostja antud võlgnevust likvideerida. Samas lubas kostja vastavad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad tema väiteid, esitada ka hagejale, mida ta aga ei ole teinud. Samuti ei ole esitanud kostja hagejale ühtegi ametlikku pretensiooni antud veo kohta. Kui kostjal esines hageja poolt teostatud veo osas pretensioone, pidanuks ta vastavasisulise nõude esitama lg 1 sätestatud tähtajal, s.o. ühe aasta jooksul veose üleandmisest arvates. Vastavalt hageja poolt kostjale väljastatud arvele on hagejal kostjapoolse maksetähtaja ületamisel õigus nõuda viivist 0,5 % võlguolevast summast päevas. Kuivõrd kostja kohustus arve nr 210 tasuma hiljemalt 22.08.2003.a. on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 06.03.2006.a. seisuga viivitus 927 päeva 155 krooni päevas s.o. 143 685 krooni. Hageja nõuab kostjalt kohustustuse täitmisega viivitamise eest viivisvõlgnevusena põhivõlaga võrdse summa s.o. 31 000 krooni. Neil asjaoludel ja juhindudes VÕS §-dest 9 lg 1, 76 lg 1 ja 3, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 774 lg 1 palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingujärgne põhivõlgnevus 31 000 krooni ning viivised 31 000 krooni, seega kokku 62 000 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Juulis 2003.a osutas hageja kostjale transportteenust Võru (Eesti)Haugesund (Norra). Kostja sõlmis hagejaga suulise transpordilepingu. Trasportteenus osutati täiesti vastuvõetamatult nii kauba saatjale kui vastuvõtjale: kaup jäeti hageja poolt deklareerimata ja tollikontrollile esitamata nii Eesti kui ka Norra piiril, põhjustades sellega palju probleeme nii kostjale kui kauba saajale. Kauba saajale põhjustatud probleemid ja firma vastu rakendatud sanktsioonid ning trahvid viisid selleni, et kauba saaja pole tasunud käesoleva ajani kostjale hageja poolt Norra transporditud kauba hinda 119 344 krooni. Seetõttu ei pea kostja võimalikuks tasuda hagejale 31 000 krooni. Kostja leiab, et viiviste nõue on alusetu, kuna mittemaksmine on tingitud hageja tegevusest ja samuti ei ole kostjale esitatud arvel viivisenõuet (tl 21). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kohtule esitanud saatedokumendi (tl 7); arve nr 210 (tl 8); meeldetuletuse 03.06.2005.a. (tl 9); võlgnevuse teatise 25.11.2005.a. (tl 10); Norra Saeveski OÜ vastuse 27.12.2005.a. (tl 11); kaubaveo saatelehe (tl 47). Kostja on kohtule esitanud OÜ Set - Fish poolt OÜ Norra Saeveskile esitatud arve (tl 22,35); AS Trelasten poolse kirja koos tõlkega, millega põhjendatakse OÜ Norra Saeveskile arve nr 16 2.juulist 2003.a. summas 119 344 krooni tasumata jätmist (tl 33,34); tollideklaratsiooni ja kaubaveo saatelehe (CMR) koopia (tl 36, 37); arve nr 16 2.juulist 2003 (tl 38); tollidokumendid (tl 39-41).
2 (4)
VÕS § 76 lg 1 ja 3 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 näeb ette õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise juhuks ning p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud veoleping, millega vastavalt VÕS § 774 lg 1 kohustub üks isik (vedaja - antud juhul hageja) teise isiku (saatja - antud juhul kostja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saaja), saatja aga kohustub maksma vedajale tasu (veotasu). Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et saadetud kaup on veose saajani jõudnud. Kauba kohalejõudmise ja vastuvõtmise kinnituseks on pooled kohtule esitanud allkirjastatud veosedokumendid (tl 7,37). Seega on hageja veolepingu täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud hagejale veotasu 31 000 krooni. Kostja väidete kohaselt ei pea ta võimalikuks tasuda hagejale 31 000 krooni, sest kaup jäeti hageja poolt deklareerimata ja tollikontrollile esitamata nii Eesti kui ka Norra piiril, põhjustades sellega palju probleeme nii kostjale kui kauba saajale. Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina Trelasten AS poolt 19.05.2006.a. saadetud kirja (tl 33-34), kus Trelasten AS on teatanud, et Trelasten AS ei saa maksta Norra Saeveski OÜ arvet summas 119 344 krooni, kuna transpordifirma, kes transportis kaupu ei peatunud piiril tolli formaalsuste täitmiseks ning see läks Trelasten AS maksma palju probleeme tolliga. Samuti on Trelasten AS oma kirjas märkinud, et tolli väitel ei täitnud Trelasten AS Norra seadusi. Kostja esindaja on kohtuistungil täiendavalt selgitanud, et Trelasten AS pidi seetõttu maksma trahve. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on kostja paljasõnaliste tõendamata väidetega. Kostja poolt kohtule esitatud kirjast ei selgu, millisel kuupäeval ja kelle poolt väidetavalt Norra piiril tolliformaalsusi rikuti; milles need väidetavad rikkumised seisnesid; millised probleemid Trelasten AS seetõttu väidetavalt tekkisid ning mille eest ja millises summas Trelasten AS pidi trahve Norra tollile maksma. Samuti nähtub kostja poolt esitatud tõendist, et AS Trelasten ei täitnud seadusi, mitte aga hageja või veose vedaja. Kostja on väitnud, et hagiavaldusele lisatud saatelehel ei ole Norrapoolset tollitemplit. Hageja esindaja selgituste kohaselt mõningatel juhutudel vastavad templid lüüakse saatelehtedele ning mõningatel juhtudel mitte. Hagejale teadaolevalt kauba vastuvõtja, kes nägi kaupa vastu võttes, et saatelehel pole tollitempleid, oleks saanud ise Norra tolli poole pöörduda ja taotleda sisemaal veose lahtitollimist. Hageja selgituste kohaselt, millele ei ole ka kostja vastu vaielnud, on taoline käitumine igati seaduslik. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostjal esines hageja poolt teostatud veo osas pretensioone, pidanuks ta vastavasisulise nõude esitama VÕS § 802 lg 1 sätestatud tähtajal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud juhiseid veose tollivormistuse kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on hagejale esitanud ametliku pretensiooni antud veo kohta; samuti ei soovinud kostja esitada vastuhagi kahju hüvitamise nõudes (tl 50-51). Seega on hageja nõue veolepingu alusel saadaoleva 31 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt tõendatud ja põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on intresse arvestanud kuni 06.03.2006. Hageja on kohtule esitanud arve valguskoopia (tl 8), mille kohaselt on hagejal maksetähtaja ületamisel õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Kostja on esitanud kohtule sama arve koopia (tl 22, 35) ja originaali, millest
3 (4)
nähtuvalt ei ole arvel viiviste nõuet ja arve tasumise tähtaeg on 24.08.2003. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et pooled leppisid kokku täiendavalt viiviste tasumises. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on uue arve kätte saanud ja seda aktsepteerinud. Seetõttu on kohtul võimalik viiviste arvestamisel aluseks võtta seaduses ettenähtud määr. Viiviseid on võimalik arvestada alates arve tasumisega viivitamisest, s.o. alates 25.08.2003. Viivise määraks loeti vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja VÕS RakS § 14 01.07.2002 kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks rahalise kohustusega viivitamise korral VÕS § 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega perioodil 25.08.2003- 30.04.2004 oli seadusejärgne intressimäär 7%, 01.05.2004- 31.12.2005 2+ 7= 9%, 01.01.2006- 06.03.2006 2,25+ 7= 9,25%. Eeltoodu alusel kostja viiviste võlgnevus summalt 31 000 krooni perioodi eest 25.08.2003- 06.03.2006 on 6659,70 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks veolepingust tulenev võlgnevus 31 000 krooni ja viivised 6659,70 krooni, s.o. kokku 37 659,70 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse mitte oluliselt üle poole (60%) ulatuses, jätab kohus poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.