Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Normex Team OÜ esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Hansa Ehitus Eesti AS vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja 11. detsembril 2015. a kostjale hinnapakkumise plaatimistööde teostamaks Lohkva lasteaias. Hageja alustas töödega ning sellega loeti poolte vahel töövõtuleping sõlmituks. Hageja edastas 21. jaanuaril 2016. a kostja esindajale akti ning arve. Teostatud tööde akt on kostja projektijuhi poolt allkirjastatud. Tööd on seega valminud ja vastuvõetud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks töövõtulepingu alusel põhivõlgnevus 1804,80 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, viivis perioodil 5.02.2016 kuni 12.02.2016. a summas 2,89 eurot ning alates 13.02.2016. a kuni põhinõude kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 21. märtsil 2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

PÕHJENDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ning hagi tagamise tagatis kokku 395,24 eurot, kohtutäituri tasu seoses hagi tagamise määruse täitmisega summas 103,16 eurot ja õigusabikulu 160 eurot ilma käibemaksuta (tl 56). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulu. Hagiavalduse, TsMS §-de 124 lg 1, 133, 134 lg 1 ning hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on hageja olnud kohustatud tasuma hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu 225 eurot. RLS § 59 lg 17 järgi on hageja olnud kohustatud tasuma hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot. Hageja on seega tulnud tasuda riigilõivu kokku 275 eurot. Riigilõiv 275 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Osas,

milles hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, ei ole riigilõivu kostjalt väljamõistmine põhjendatud, kuivõrd hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda selle tagastamist. Hagi tagamise tagatise kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole samuti põhjendatud, kuna hageja saab TsMS 391 lõikes 2 sätestatud eeldustel taotleda samuti selle tagastamist. Kohututäituri tasu seoses hagi tagamise määruse täitmisega on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 5 kohaselt menetluskulu. Kohututäituri tasu 103,16 eurot tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu 160 eurot on põhjendatud. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 538,16 eurot (275 + 103,16 + 160). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 538,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.