Võlaõigus › Töövõtulepingud

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja võitis Keila linnavalituse korralduse hanke Keila Kooli (xxx) koolimööbli ostmine“ (viite nr 227200, lisa 1). Hanke üheks osaks olid ka koolikapid, mis tuli varustada nutilukustussüsteemiga (igal õpilasel on oma kapp, mida ta saab avada õpilaspiletiga). Selleks pöördus kostja hageja poole. Hageja tegi pakkumuse, kostja aktsepteeris selle ja hageja viis seejärel tööd läbi. Märgitut tõendavad kostjale esitatud arved (lisad 2 – 4) ning nende täies ulatuses tasumine kostja poolt summas (lisa 5) Kuigi hageja tegi küll kogu kaabelduse ja paigaldas nutiukselukud kappidele, siis ühtegi joonist ta tegema ei pidanud ning seda temalt ka ei nõutud. Vastupidi – hoopis Keila kool saatis hagejale joonise kappide paigutuse kohta (lisa 6). Kostja soovis hagejalt analoogset pakkumist ka Keila kooli vene osale, mille hageja 05. novembril 2021. a ka kostjale edastas (lisa 7) summas 5182,80 eurot. Analoogselt eelnevaga aktsepteeriti pakkumus ja tööd tehti ära ja Keila kooli vene osas. Hageja saatis kostjale 19. novembril 2021. a arve teatades ühtlasi, et kooliga on samal päeval kokku lepitud tööde vastuvõtmine (lisa 8, sisaldab võlgnetavat arvet). Keila kooli esindajad vaatasid samal kuupäeval tehtud töö üle ja mingeid pretensioone sellele ei esitanud. Analoogselt eelneva tööga hagejaga kool mingeid akte ei vormistanud, kuna nende viitel oli hankelepingu partner kostja. Kostja vastuvõtmisele kohale ei ilmunud. Kostja tasus kõik eelnevad arved (lisa 5), kuid jättis tasumaa arve summas 5182,80 eurot (lisa 8), kuid pretensioone ei esitanud. Enam kui aasta hiljem so 2022. a lõpus hakkas kostja väitma, et tal oleks vaja mingeid jooniseid. Hageja saatis seejärel kostjale enda paigaldatud elektroonika joonised (3 faili) ja ühe üldise joonise kappide asetuse osas, mis polnud tema koostatud (1 fail) – (lisa 9). Vastaval joonisel (fail nimega „210706 Algkooli hoone Garderoobi el. ja LAN pistikute vajadus“) puudus vene kooli osa (lisa 9), siis kostja nõuab justkui sellist joonist ka vene kooli osale. See nähtub kostja esindaja 19. märtsi 2024. a kirjas, kus märgitakse: „Lisa see puuduolev osa ja on joonisega asi korras.“ Sama nähtub 19.03.2024 kirjast (lisa 10), kus palus saata mingi eskiisi vene kooli osale ka ja siis asi laheneb ära“. Hageja vastas, et mingi joonise koostamine ei olnud tema ülesanne (mida kinnitab ka varasema praktika). Sellist kokkulepet poolte vahel pole ja palus kostjal esitada vastav kokkulepe, kuid kosja seda ei esitanud. Kappide paigutuse joonise saatis hagejale hoopis Keila kooli administraator M. K. (lisa 6). Faili „210706 Algkooli hoone Garderoobi el ja LAN pistikute vajadus“ saatis hagejale aga Keila kooli IT -spetsialist A. A. (lisa 9 11) ehk mitte ühtegi analoogset joonist hagejalt ei pärine. Hageja saatis päringud koolile, kes vastas, et kapid töötavad, süsteemi kasutatakse ja ei esitanud mingeid pretensioone joonise kohta. Kostja on tasunud oma hankijale täpselt sama summa täiendavate tööde eest, mis ta on võlgu hagejale. Kostja on töö vastu võtnud, pretensioone pole esitanud, isegi kui neid oleks, on selleks tähtaeg möödas ja seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda töö eest 5182,80 eurot 20.11.2021 ja seadusjärgne viivis on alates 21.11.2021 seisuga 09.05.2024 (hagi 2

esitamise aeg) 1274,69 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla 5182,80 eurot, viivise 1274,69 eurot kostjalt koos järgneva seadusjärgse viivisega võlalt kuni võla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus väitega, et võitis hanke „Keila Kooli (xxx) koolimööbli ostmine“ (hankeleping vastuse lisa 8). 1 Hanke üheks osaks olid ka koolikapid (õieti küll garderoobikapid), mis pidid olema varustatud nutilukustussüsteemiga. Samuti nõustub kostja väitega, et kostja pöördus hageja poole lepingu sõlmimiseks. Keila Linnavalitsus ning kostja sõlmisid 29.10.2020 hankelepingu summas 355 450,00 EUR. Leping on lõpetatud 28.12.2021. Lepingu lühikirjelduse kohaselt (hagi lisa 1): Mööbli tarne ja montaaž koos kooli personali koolitamisega asjade kasutamise ja hoolduse osas Keila Koolis aadressiga xxx (vastuse lisa 8). Seega pidi kostja pakkuma garderoobikapid koos vastava tehnilise lahendusega lukkudele. 16.09.2020 kl 09:40 küsis kostja hankijalt (Sõnumi ID: 540 362): „Tere Spetsifikatsioonis on märgitud, et garderoobikapid peavad olema avatavad õpilase kaardiga. Kas pakkumuse mahtu kuulub ka lukkude tarne, nende paigaldus ja ühendamine ?“ 16.09.2020 kl 15:11 vastas hankija: „Hea ettevõtja, Pakkumuse maht peab sisaldama kõike vajalike tegevusi ja toiminguid, et kapid oleksid avatud õpilase kaardiga.“ (Lisa 2 – sõnumid hankijale) Kostja on mööbli valmistaja, mitte elektroonika- või IT-ettevõte ja pöördus vastavate tehniliste lahenduste saamiseks ja töövõtulepingu sõlmimiseks hageja poole. 22.09.2020 pöördus kostja hageja poole pakkumise saamiseks ja soovis pakkumist 680- le metallkapi lukule, mida on võimalik õpilaskaardiga avada ja ootas pakkumist 23.09. Hageja esitas pakkumise nr 200905007 e-kirjaga 24.09.2020 (Lisa 3 – poolte kirjavahetus 22.09.-24.09.2020). Kostja lisab vastusele pakkumise nr 200905007 (Lisa 4). Pakkumisel oli juures ka hageja tehtud joonis „Kapimoodul“. Kostja teadis, et hageja töötab summa eest, mis on kirjas pakkumises nr 200905007 antud eelarves ehk 42 336 eurot, koos käibemaksuga 50803,20 eurot. Kostja arvestas, et selle summa eest saab kõik vajaliku ega olnud valmis mingeid täiendavaid töid tellima ega ka nende eest tasuma. Kui kostja oleks teadnud, et peab tasuma rohkem, kui pakkumises 200905007 küsitud summa, oleks kostja pidanud ilmselt otsima mingi teise töövõtja. 05.08.2021 esitas hageja ettemaksuarve nr 210805100 (hagi lisa 2) (kostja esimene makse hagejale). Maksmise tähtaeg oli 06.08.2021. Kostja tasus selle arve alusel hagejale 8467,2 eurot, koos käibemaksuga 10 160,64 eurot. Kui oli juba mitu nädalat töid tehtud, avastas hageja üllatuslikult, et ta tahab ka paigalduse eest tasu, sest seda ju pakkumises ei olevat ja 26.10.2021 esitas hageja arve nr 211015270 (hagi lisa 3). Maksmise tähtaeg oli 29.10.2021. Nimetatud arvel kajastub paigaldus summas 1700 eurot (sellele lisandub samuti käibemaks) ja lisaks veel mingid vahendid, mis tegelikult pidid kajastuma ka (algses) pakkumises (lukukaablid, inst. vahendid ja lisakaablid). Hageja kasutas ära enda positsiooni vastava lukusüsteemi pakkujana – esitas ilmselt tahtlikult algse pakkumise väiksemana, et hakata hiljem raha kostja käest juurde küsima. Kostja maksis ära hageja arved nr 210805100 05.08.2021 summas 10160,64 eurot, nr 211015270 26.10.21 summas 3492 eurot, nr 211107345 16.11.221 41602,56 eurot, kokku 55255,20 eurot. hageja pakkumine oli 50803,20 eurot. Kostja maksis enam 3710 eurot koos käibemaksuga 4452 eurot. Hageja on saanud rohkem raha. Kostja pole algset pakkumust muutnud, seega arve nr 2111107348 5182,80 eurot on (lisa 8) alusetu. Esialgses pakkumises oli kõik olemas 680-le kapile. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt tarnis hageja nutilukustussüsteemi nimetatud garderoobikappidele. Kuigi hageja väidab hagis, et tema tööle mingeid pretensioone ei olnud, siis 3

ei vasta see tegelikkusele. 22.11.2021 (Lisa 5 – kostja e-kiri hagejale 22.11.2021) esitas kostja pretensiooni, kus märkis, et lubatud ajaga pole tööd tehtud ja asi on viibinud 1 kuu. Lisaks märkis, et osaliselt on paigaldatud seadmete spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid (osaliselt esitatud), vaja on ehitajale paigaldusjoonist, et tal oleks selge, millega tegu ja mis tema paigaldatud kaableid kasutavad ja kas see on ka neile sobiv ja palus ruttu asjad ära teha. Kostja 22.10.2021 (lisa 6) kirjast nähtub, et hageja pidi tegema joonised, kuid hageja ei vastanud sellele kirjale. Vastavalt hankelepingule pidi kostja hankelepingu eseme koos juurde kuuluva dokumentatsiooniga ostjale (Keila linnale) üle andma hiljemalt 01.10.2021. Kuna hageja venitas oma lepinguliste kohustuste täitmisega kostja ees, siis pidi kostja edasi lükkama ka hankelepingu järgset tööde üleandmist tellijale. Kui hagejal ei olnud enda väidetel kohustust jooniseid esitada, siis jääb arusaamatuks, miks ta need lõpuks esitas. Hageja rikkus lepingut VÕS § 641 lg 1 mõttes, kuna üle andmata on vana (ka nn vene) kooli osa kappide joonised, millega on rikkunud nõuetekohase asja üleandmise kohustust § 635 lg 1 mõttes. Hagejal oli kõrge kohustuste standard. Kuna töö ei vastanud tingimustele, sest hageja keeldus jooniseid andmast, siis on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Hageja märkis, et ta sai jooniseid Keila koolilt, mis on vale, sest joonised tegi koolile hageja. Kostja ja Keila linna vahel on sõlmitud hankeleping (Lisa 8 – AH227200_hankeleping_Teritaja). Lepinguga pidi kostja koostama ja esitama ostjale koos mööbli üleandmisega nõuetekohase dokumentatsiooni köidetud kujul A4 formaadis 3 (kolmes) eksemplaris ja 1 (üks) eksemplar digitaalsel kujul, sealhulgas eestikeelsed hooldus- ja kasutusjuhendid ning garantiitingimused ja esitama tööde üleandmisel lepingu vahetus täitmises osalenud alltöövõtjate nimekirja koos nende tehtud soorituse kirjeldusega. Kuna hageja ei andnud kostjale üle Keila Kooli nn vene osa jooniseid, siis ei saanud kostja omakorda täita eelnimetatud hankelepingu tingimusi Keila linna ees, kuna tänu hagejale puudub osaliselt nõuetekohane dokumentatsioon (joonised) kappide kohta, mille kostja saaks linnale üle anda. Samuti kohustas leping kostjat linnale üle andma ka alltöövõtjate soorituste kirjelduse. Viivisenõue on alusetu. Kostja jäi selle juurde, et on hagejale ta rohkem maksnud, alternatiivselt on õigus keelduda tasu maksmisest, kuna hageja rikkunud lepingut, sest esitamata joonised ja lisaks viivitas töödega (dtl 79, 11.06.2024 vastus, dtl 161, 29.10.2024, dtl 191 06.12.2024).a Kohtu põhjendused I VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §-s 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest, § 111 lg 1 sätestav, et kuu lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, 4

täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 6, 7 järgi peavad võlasuhtes osalised käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 sätestab, töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. II Enammakstud tasu Vaidlust polnud selles, et kostja võitis Keila Linnavalituse korraldatud hanke Keila Kooli (xxx) koolimööbli ostmine“ (viite nr 227200), mille üheks osaks olid ka koolikapid, mis tuli varustada nutilukustussüsteemiga (igal õpilasel on oma kapp, mida ta saab avada õpilaspiletiga). Selle kohta esitas hageja tõendina hankelepingu sõlmimise teate (dtl 41) ja kostja esitas tõendina mööbli müügilepingu (dtl 105). Kostja pöördus kappide varustamiseks nutilukustussüsteemiga hageja poole. Hageja tegi kostjale 24.09.2020 pakkumise nr 200905007 (dtl 97), mida kostja pole vaidlustanud ja mis on tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud vastava pakkumisega 24.09.2020 summas 50803,20 eurot (dtl 97 ja ka dtl 99, kostja päring 23.09.2020 pakkumise saamiseks, dtl 197). Kostja väitis, et ta tasus hagejale rohkem kui 24.09.2020 pakkumises nr 200905007 oli kokku lepitud ja et see oli paigaldamise tasu, mistõttu ei pea ta maksma 05.11.2021 pakkumise nr 211007020 järgset tasu 5182,80 eurot. Kostja väitis, et hageja oli ettevõtja ja teadlik, milliseid töid (paigaldust) tuleb teha ja oli ka varem paigaldanud selliseid süsteeme. See ei ole vaidluse all, mistõttu ei oma asjas tähtsust kostja 11.06.2024 vastuse lisaga 1 esitatud dokumendid nagu fotod kappidest, sõnumid hankijale (kostjale) (dtl 86-95). Kohus märgib, et kostja oli samamoodi ettevõtja ja pidi olema teadlik, mida ta hagejalt soovib saada ehk mõlemad olid professionaalsed ettevõtjad, mille tõttu on etteheide hagejale, et esialgses pakkumises polnud paigaldustasu sees, alusetu. Lisaks esitas kostja alles käesolevas menetluses väite, et kostja tasus alusetult paigaldustasu hagejale ja viide alusetule paigaldamise tasule, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ning VÕS § 6, 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Viimase kohaselt tuleb selliseid väited, justkui vastaspool nõuab alusetult kokku leppimata tasu, esitada koheselt, kuid kostja esitas sellised väited alles kohtumenetluses. Lisaks pole kostja väide kohtu arvates järgnevatel motiividel põhjendatud ja tõendatud. Kostja esitatud e-kirjast 22.09.2022 (dtl 96 alumine e-kiri) nähtub, et kostja soovis saada hagejalt 680-le metallkapile lukku, mida saab õpilane kaardiga avada ja tegemist on Keila kooli hankega, millel kostja soovib osaleda, et kostja peab neid kappe koos metallkapiga pakkuma. Hageja tegi 5

24.09.2020 pakkumise nr 200905007 ja esitatud pakkumise kohaselt (dtl 97) hõlmas see 680 kapiluku komplekti, lisaks kaardilugejaid, mooduleid, laiendusmooduleid, toitemooduleid, kaste, akusid. Koos pakkumisega saatis hageja kostjale ka moodulite ühendusskeemi (dtl 97, 97p, e-kiri 24.09.2020 kostjale, dtl 96). Mainitud pakkumises ei ole paigaldamise tasu ning kostja ei soovinud ka oma 22.09.2020 e-kirjas hagejalt paigaldust. Kostja poolt kohtule esitatud hageja 24.09.2020 kirjas (millega saadeti pakkumine 200905007 ja moodulite ühendusskeem) on hageja viidanud, et kui tekib küsimusi, täpsustusi, siis hageja ootab kas kõnesid või kirju. Mitte ühestki kostja tõendist ei nähtu, et kostja oleks 2020. aastal või 2021. aastal väitnud, et hageja on alusetult nõudnud kostjalt lukkude paigaldamise tasu, milles pole kokku lepitud ja mille oleks kostja hagejale justkui alusetult tasunud. Nagu märgitud, esitas kostja vastava väite alles kohtumenetluses 2024. aastal. Hageja esitas kohtule arved nr 210805100, 211015270, 211107345 vastavalt 10160,64 eurot, 3492,00 eurot ja 41602,56 eurot ja kostjalt saadud raha laekumise väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja kõik nendes arvetes märgitud tasud ära maksnud (dtl 44-47, arved ja konto väljavõtte). Kostja on seega toodete ja nende tööde eest tasunud, milles puudus ka vaidlus, ning arvetest nr 211015270 ja 211107345 (dtl 45-46) nähtuvalt tasus kostja hagejale ka paigaldusteenuse eest vastavalt 1700 eurot ja 800 eurot. Kohus asub esitatud tõendeid hinnates kogumis järeldusele, et pooled sõlmisid VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi Keila kooli mööbli varustamiseks nutilukustussüsteemiga vastavalt pakkumisele 200905007 ja millele lisandus täiendavate tööde ehk paigaldamise tasu. Seega on kostja vastuväited alusetult nõutud paigaldusteenuse tasust tõendamata. II Joonised Ülalviidatud pakkumisest nr 200905007 ei nähtu, et see hõlmaks hageja kohustust teha mingeid dokumente või joonised ja seda ei nähtu ka poolte e-kirjavahetusest 22.09.2020-24.09.2020. Asjaolu, et hageja saatis kostjale koos pakkumisega kapimoodulite ühendusskeemi (dtl 96-97p) ei tähenda, et hageja pakkus kostjale jooniste tegemist või et kostja seda sooviks ning ühendusskeem ei ole joonis nagu selgitas hageja. Hageja poolt kohtule esitatud 05.11.2021 pakkumisest nr 211007020 (dtl 50-51p) nähtub, et ta tegi kostjale pakkumise kaardilugejate, moodulite, kaablite, toitemoodulite, (kast), akude kohta (kõike 7 tk) 5182,80 eurot. Ka sellest pakkumusest ei nähtu, et ta pakkus kostjale jooniste tegemist või et kostja seda sooviks. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Keila kooli töötaja M. K. e-kirjaga 01.11.2021, et kooli kappide paigutuse/joonised saatis hagejale hoopis kool ise (dtl 48-49) ja muude elektri- ja Lan pistikute joonise saatis hagejale Keila kooli it-spetsialist 06.07.2021 (dtl 65 -70). Hageja esitas ekirjavahetuse (dtl 66-70) 2021. aasta juuni – juuli kohta. Kirjavahetust pidasid Mapri Ehitus ja Keila kool kappide asukoha ja tööde tegemis kohta, kuid ei puuduta jooniste tegemist või kokkulepet hageja ja kostja vahel jooniste tegemiseks. Kostja esitatud 31.08.2021 e-kirjast (dtl 100) hagejale nähtub, et kostja palub saata elektri osas info Mapri projektijuhile, kuna tal elektrik ootab ja varsti tahetakse saada paika ripplagi. Ka viidatud e-kiri kinnitab vaid tööde kohta info saatmist, kuid ei puuduta jooniste tegemist või kokkulepet hageja ja kostja vahel jooniste tegemiseks. Kostja väide on õige, et hageja saatis ise kostjale lõpuks pakkumise jooniste tegemiseks, mis nähtub pooltevahelisest e-kirjavahetusest 2024.a. märtsis (dtl 62jj) ning hageja poolt kostjale 19.03.2024 saadetud pakkumisest nr 240123019 (dtl 64). Samas nähtub kirjavahetusest, et hageja ei ole omaks võtnud väidet, et tal oli kohustus kostjale joonised teha või saata VÕS § 76 lg 1, 2, § 635, § 641 lg 1 II lause järgi. Vastupidiselt on hageja teatanud, et tolle teenuse osutamine on tasuline (pakkumise hind 1952 eurot). Kirjavahetusest kooliga 19.03.2024 nähtub, et hageja küsib koolilt infot, kuna kostja nõuab pikemat aega projekti, kuid hagejal pole mingit seost ei kappide, nende hulga ega ka asukohtadega ja et hageja võib otsida mõne 6

projekteerija, kes selle ära teeb, kuid küsimus on selless, kes maksab ning hageja palub suhelda koolil eskiiside asjus kostjaga. Hageja poolt kohtule esitatud 05.11.2021 pakkumisest nr 211007020 (dtl 50-51p) nähtub, et ta tegi kostjale pakkumise kaardilugejate, moodulite, kaablite, toitemoodulite, (kast), akude kohta (kõike 7 tk) 5182,80 eurot. Hageja esitas kohtule Keila Kooli haldusjuhi T. S. (dtl 215) 05.11.2024 e-kirja. Kirjast nähtub, et vaidlusalused kapid telliti uue kooli sisustamiseks, probleem tekkis sellest, et kui kapid kohale jõudsid, siis ei mahtunud need füüsiliselt nende jaoks planeeritud ruumi ja otsustati, et osa kappidest paigutatakse mujale ehk siis kooli vanasse ossa. Lisaks nähtub kirjast, et olukord oli kõigile üllatus ja lahendus mõeldi välja jooksvalt. Kooli vanas osas leiti paigutamiseks ruumid. Kuna muutusid kappide asukohad, siis tuli ka uute asukohta vedada uus kaabeldus ja paigaldada lukkude tööks vajalikud moodulid. Kirja kohaselt hõlmas uus olukord vajalikke töid ja mooduleid, mida hageja (kirjas nimetatud InDeal) 05.11.2021 pakkumine hõlmaski. Veel nähtub kirjast, et tollele tuginedes esitas kostja (kirjas nimetatud Teritaja OÜ) omakorda täiendava hinnaküsimise ja nõudis selle töö eest lisatasu. Samuti nähtub kirjast, et Teritaja OÜ-le sai tööde lõppedes lisatööde arve eest ka makstud. Esitatud 05.11.2021 pakkumine nr 211007020 (dtl 50-50p) ei sisaldanud enam lukke vaid üksnes lugejaid, mooduleid, paigaldust, kaableid kokku 5182,80 eurot. Hageja esitas kohtule ka 19.11.2021 e-kirja, mille kohaselt teatas ta kostjale, et täna (19.11.2021) alates kl 17.00 on kooli poolt pakutud aeg ja et hageja on ka kohal ja kirjaga on lisatud arve nr 211107348 (dtl 53p) 5182,80 eurot, mis ühtib pakkumises nr 211007020 tööde ja vahendite hinnaga. Kostja aktsepteeris pakkumist ning et pooltel oli selles märgitud töödes ja vahenditest kokkulepe. Kostja pole seda vaidlustanud. Kostja esitatud e-kirjast 22.11.2021 (dtl 100) nähtuvalt on tööde akteerimiseks vaja kliendile saata dokumendid, kuid ei kinnita kostja väidete poolte kokkuleppe kohta jooniste tegemiseks ja saatmiseks kostjale. Lisaks on hageja tõendanud, et saatis 28.12.2022 kostjale hageja enda paigaldatud elektroonika joonise ja ühe joonise kappide asetuse kohta, mida hageja pole ise koostanud (dtl 55 -61), sest kappide joonise ja paigutuse saatis hagejale kool ise (nagu kohus eespool tuvastas). Kostja on esitanud oma 05.10.2021 e-kirja, millest nähtuvalt saatis ta hoopis ise hagejale joonised kappida paigutuse kohta (dtl 199, 200). Seega asub kohus hageja esitatud ja viidatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et tõendatud on hageja väide, et lisaks pakkumisele nr 200905007 ja sellele lisandunud paigaldustöödele (mille eest kostja maksis), leppisid pooled kokku täiendavates töödes, materjalides ja hinnas vastavalt pakkumisele nr 211007020 summas 5182,80 eurot. Ka sellest pakkumisest ega ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu (nagu kohus eespool ka tuvastas), et hageja pidanuks VÕS § 76 lg 1, 2, § 641 lg 1 2. lause järgi tegema ja saatma kostjale jooniseid. Nii on tõendatud hageja väide, et hagejal ei olnud kohustust koostada ja saata kostjale jooniseid VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi, vaid vajalikud kappide joonised/paigutused saadeti kooli poolt hoopis talle. Vastupidised kostja väited on tõendamata. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et töö ei vasta VÕS § 641 lg 1 II lause, lg 2 p 1, § 77 lg 1 lause järgi kokkulepitud omadustele ja pole põhjendatud kostja väide, et hageja oleks rikkunud VÕS § 100 mõttes kohustust (töö ei vasta omadustele, joonised üle andmata). Nii on tähtsusetu kostja väide, et tegelikult on ta hagejale esitanud siiski väidetavalt saamata jäänud jooniste puudumise kohta õigeaegselt 22.11.2021 pretensiooni (dtl 100), kuna hageja ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust. III Pakkumine nr 211007020 Kostja ei vaidlustanud seda, et hageja on pakkumises nr 211007020 märgitud tööd teinud ja vahendid ka vanasse kooliossa paigaldanud. Kostja kinnitas vastuses, et tööd on ka vastu võetud 19.11.2021.a. (dtl 192). Kostja väitis, et hageja hilines töödega kuu aega ja et kostja pidi tööd üle andma oma tellijale 01.10.2021. Hageja pidi kostja väitel andma tööd kostjale üle 01.10.2021, mis nähtub kostja 30.08.2021 e-kirjast (dtl 101). Hageja andis tööd üle 19.11.2021 (dtl 192, 06.12.2024 7

vastuse p 2.3) ja selles puudus vaidlus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Keila Linnavalitsuse kirjadega 31.10.2024, 14.11.2024, 27.11.2024 (dtl 215-218, 219-221, 227), et 1) hageja 05.11.2021 pakkumise nr 211007020 järgsed tööd tuli teha ja vahendid soetada seetõttu, et ootamatult selgus, et kõik kapid ei mahtunud ruumidesse ja osa tuli paigaldada vanasse ossa, 2) kostja küsis Keila linnavalitsuselt nende tööde eest tasu 5182,80 eurot, 3) nende tööde tõttu muutusid kostja ja Keila linna (Linnavalitsuse kaudu) vahel lepingulised tähtajad (varem kokkulepitud tähtaeg 01.10.2021), 4) ostja täitis täiendavad kohustused linna ees 23.12.2021 tähtaegselt, 5) Keila linn (linnavalitsuse kaudu) tasus kostjale selle eest 5182,80 eurot. Ühestki tõendist ei nähtu, et Keila Linnal (linnavalitsuse kaudu) oleks olnud pretensioone kostjale, sj osas mis puudutab hageja poolt kostjale üle antud nutilukke ja vastavaid hageja tehtud töid. Seega kinnitavad viidatud tõendeid hageja väiteid, et tema poolt kostjale üleantavate tehtavate tööde tähtaeg 01.10.2021 ei muutunud mitte seetõttu, et hageja oleks töödega viivitanud, vaid ootamatust olukorrast tingitud asjaolude tõttu, mis polnud tingitud hagejast. Mitte ühtegi tõendit pole, et hageja oleks viivitanud töödega. Nimelt kinnitavad viidatud Keila Linnavalitsuse ja varem kohtu viidatud Keila kooli e-kirjaline vastus üheselt, et ka kostja ei saanud oma lepingust tulenevaid kohustusi täita 01.10.2021 Keila linna (linnavalitsuse kaudu) ees ootamatute olude tõttu. Tolle tõttu muutsid kostja ja tema lepingupartner (Keila linn linnavalitsuse kaudu) lepingust tulenevate kostja kohustuse täitmise tähtaega ja et kostja täitis kohustuse õigeaegselt (23.12.2021). Seega ei olnud hageja tööde tähtaegade ületamine tingitud hagejast ja ta ei olnud kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Teisalt ei saa kostja isegi tugineda hageja väidetavalt viivitusele VÕS § 101 lg 3 mõttes, sest tähtaja muutumise riski ei kandnud mitte hageja vaid kostja. Viidatud tõendid lükkavad ümber ka kostja väite, et hageja justkui lihtsalt tahtis raha saada juurde pakkumise nr 211007020 järgi. Ülaltoodud tõendite alusel on kostja väited pakkumise nr 211007020 arusaamatusest või ebaõigesti nõutud tasu eest, alusetud. IV Viivis, kokkuvõte Ülaltoodu alusel leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (ei olnud kohustutust teha jooniseid, neid kostjale üle anda, ei ole viivitanud töödega, kostja ei ole maksnud hagejale kokkulepitust rohkem tasu), kuna ta on teinud lepingus kokkulepitud tööd ja hankinud vajalikud vahendid (nutilukud on paigaldatud) kokkulepitud tasuga ja andis kostjale tööd üle 19.11.2021 VÕS § 76 lg 1, 2, § 635 lg 1, § 641 lg 1 I lause järgi. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks § 637 lg 3, 4 järgi pärast tööde üleandmist (19.11.2021) vastavalt hageja 05.11.2021 esitatud arvele nr 211007020 (dtl 51) 5182,80 eurot. Eeltoodu tõttu on ainetu kostja väide, et tal on õigus tasu maksmisest keelduda küll seetõttu, et ta on väidetavalt hagejale tasunud rohkem (vt otsus ülalpool) või et hageja pole kohustust täitnud (joonised tegemata, üle andmata) või et hageja on kohustuse täitmisega viivituses (VÕS § 111 lg 1, 110 lg 1). Arvest nähtuvalt pidi kostja maksma tasu 20.11.2021 ehk VÕS § 82 lg 1, 2, § 635 lg 1, § 637 lg 3 järgi pärast töö vastuvõtmist ja hageja poolt arves näidatud tähtaja jooksul. Vaidlust pole selles, et kostjal on hagejale tööde eest tasu 5182,80 eurot maksmata ehk kostja on VÕS § 76 lg 1, 2 § 635 lg 1, § 637 lg 3, 4 1. lausest tulenvas tasu maksmise kohustuse rikkumises (kuna see on muutunud sissenõutavaks) ja seni viivituses (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 § 113 lg 1 2.lause järgi kohustuse täitmist ja viivist. Viivis on hagi esitamise aja seisuga võlalt 5182,80 eurolt perioodi 21.11.2021 - 09.05.2024 eest 1274,69 eurot. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda võlalt viivist hagi esitamise järgnevast päevast 10.05.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlga 5182,80 eurot, viivist 1274,69 eurot ja alates 10.05.2024 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 8

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ja kohus ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude suurust. Hageja menetluskulud on 03.03.2025 nimekirja järgi lõiv 665 eurot ja esindaja tasu 3964,67 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu määr on 190 eurot tunni eest (millele lisandub käibemaks). Kostja vaidles kuludele vastu. Tasu määr oleks põhjendatutud 120 eurot ilma käibemaksuta, kokku esindaja tasu ca 12-13 tunni eest 1500 eurot. Esindaja on kulutanud ebamõistlikult palju tööaega. Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, ebaoluline oli suhtlus Keila kooliga, kuna ei puutunud asjasse. Hageja on ise rõhutanud, et vaidlus oli kerge. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asja materjalidest nähtub (hagi lisa 13, menetluskulude nimekirja lisad 1-4), et esindajal kulus aega käesolevas vaidluses tööks 20 tundi ja 52 minuti, ca 21 tundi, mis teeb 8-tunnise tööaja arvestuse juures 2,6 tööpäeva, millest 2-l korral olid istungid. Kostja esitas vastuse, mida pidi kostja oluliselt täpsustama, kuivõrd see oli ebaülevaatlik ega sisaldanud vaidluses ka olulisi asjaolusid, millele kohus juhtis kostja tähelepanu. Kostja vastuväidetele, sh ebaülevaatlikele väidetele oli hagejal õigus esitada arvamust. Lisaks oli hagejal õigus lükata kostja väited tõenditega ümber, milleks esitas ka Keila kooliga suhtluse vahendusel saadud tõendeid. Nii on alusetu kostja väide, et Keila kooliga suhtlus oli ebavajalik. Hageja esindaja vastas kõigile kostja väidetele. Kohus, hinnates hageja esindaja toiminguid, mis on märgitud arvete spetsifikatsioonides, leiab, et tööde hulk ja sellega kaasnev ajakulu ei ole tegelikult ülepaisutatud. Esitatud dokumendid olid sisukad, esindaja töö oli ette valmistatud ja esindaja ei esitanud istungitel ega menetluses taotlusi, mis oleks olnud asjakohatud, menetluslikult lubamatud või ebaprofessionaalsed. Töö oli läbimõeldud, asjakohane, esindaja ei kaldunud teemast kõrvale. Kõik eelnev (tõendid, õiguslik positsioon, menetlusdokumendid jms) eeldab läbimõtlemist. Arvestades asja materjalide mahtu, siis on spetsifikatsioonides märgitud tööde aeg põhjendatud ja vajalik selleks, et tutvuda kostja, kohtu dokumendituga, neid analüüsida, kujundada enda positsioon, koguda ja esitada enda tõendeid, koostada ja vormistada dokumente. Kostja viide hageja seisukohale, et hageja ütles, et vaidlus oli kerge, ei tähenda, et kostja vastuväidetest tulenevalt ei oleks pidanud hageja esindaja tööde tegema. Kostja väide, et tasu määr on üle paisutatud, pole õige, kuivõrd kohtupraktikas on lubatud vandeadvokaadist esindaja tasu määraga 190 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja väide, et hagi polnud vaja esitada, on ebaõige, kuna kostja pole hagi tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 20 tundi ja 52 minutit tasumääraga 190 eurot (pluss käibemaks), mis teeb ilma käibemaksuta kokku 3964,67 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu kokku 665 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3964,67 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

9

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.