2.Välja mõista Edvin Somrekovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 984,04 eurot (üheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 4 eurosenti).
Välja mõista Edvin Somrekovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt arvete sissenõutavaks muutumisest kuni 09.01.2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras, s.o summas 285,02 eurot ning alates 10.01.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.
4.Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu ning seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes, kogusummas 954,61 eurot, rahuldamata.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-365
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-365 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
9.Välja mõista Edvin Somrekovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 188,50 eurot.
10.Välja mõista Edvin Somrekovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (188,50 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
11.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
12.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks hiljemalt 27.03.2017, TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
13.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
14.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
15.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Tsiviilasi nr 2-17-365
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
16.Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 2.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 1111,86 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
17.Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud järgmised lepingud: 21.01.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2298092; 26.02.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2362619; 21.01.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2298110; 26.02.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2362625.
18.Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved:
Kokku on kostjal tasumata arveid summas 1111,86 eurot.
19.Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata.
20.Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasusid kogusummas 127,820 eurot, mis kajastuvad arvel nr 2006989881. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb järelmaksuga vara müügilepingute tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
21.Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
23.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
24.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 21.01.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2298092; 26.02.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2362619; 21.01.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2298110 ja 26.02.2013 sõlmitud liitumislepingu lisa nr 2362625 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
25.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
Tsiviilasi nr 2-17-365 piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.01.2013 ja 26.02.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
26.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2006376593; 2006584444; 2006778145; 2006989881) eest tasumata 1111,86 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust, meeldetuletustasust, arve saatmise tasust.
27.Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 100 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
28.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
29.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
30.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
31.Kuna käsitlustasu 127,82 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 984,04 eurot (1111,86-127,82).
32.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
33.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Elisa Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid käsitleda koos tüüptingimuste kehtivuse hindamisel VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
34.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise
Tsiviilasi nr 2-17-365 eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
35.Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Elisa Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
36.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui üheksa ja pool korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär selle eesmärgi saavutamise.
37.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 7.8 on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult 984,04 eurot on kuni 09.01.2017 järgmine: Arve nr. Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevad Viivis 2006376593 50,94 16.03.2013
15,62 2006584444 93,08 15.04.2013
27,93 2006778145 61,21 16.05.2013
17,95 2006989881 778,81 15.06.2013
223,25 Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 285,02 eurot.
38.Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,022% päevas, kuid mitte rohkem kui 699,02 eurot.
39.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 1269,06 euro ulatuses, millest 984,04 eurot on põhinõue ja 285,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 58% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-365
41.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 970 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
43.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 188,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.