Tsiviilasi nr 2-04-315
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 05.septembril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
TS hagi AD vastu seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning LD pärandvarast 1⁄2 mõttelisele osale omandiõiguse tunnustamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
22.augustil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja ja hageja esindaja I.Š kostja ja kostja esindaja S.L
Kohtuotsuse resolutsioon Lõpetada menetlus omandiõiguse tunnustamise nõudes. Muus osas hagi rahuldada. Tunnustada AD ́ile (D ́ile) 28.04.2000 välja antud omandiõiguse tunnistuse ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse tühisust. Mõista AD ́ilt välja TS kasuks kohtukulu 60.00 (kuuskümmend) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Hageja ema LD suri 26.08.1998. Seoses sellega avanes pärand, milline koosnes eluruumist asukohaga. Testamenti L.D ei teinud ja lisaks hagejale oli tema seadusjärgseks pärijaks poeg VD abielust kostjaga. 14.01.2000 esitas pärandi vastu võtmiseks avalduse kostja. Avaldus oli esitatud pärandaja
abikaasana. Hageja sai sellest teada 04.06.2003, kui esitas avalduse pärimiseks. Kostja ja hageja abielu oli lahutatud 14.05.1984. Pärandvara omandas L.D 10.12.1994. 28.04.2000 oli notari poolt väljastatud kostjale kui üleelanud abikaasale omandiõiguse tunnistus 1⁄2-le mõttelisele osale eluruumist ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus samuti 1⁄2-le mõttelisele osale samast varast. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei kuulunud kostja L.D seadusjärgsete pärijate hulka, mistõttu väljastati talle vaidlustatud tunnistused ebaseaduslikult. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus ja omandiõiguse tunnistus kehtetuks ning tunnustada omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale LD pärandvarast, samuti jätta kohtukulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil loobus hageja nõudest tunnustada omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale pärandvarast. Ülejäänud osas jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et kostja teab ka ise, et ta ei saanud olla pärijaks. III Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi põhjusel, et hageja ei esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks õigeaegselt, mistõttu ta on õiguse pärandile kaotanud. Kostja elas LD’ga koos kuni tema surmani. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et perekonnal oli kokkulepe, et korter jääb kostjale. Samuti ei teadnud kostja, et tema abielu L.D’ga oli lahutatud. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, sealhulgas Tallinna notari Mare Aarsalu poolt menetletud pärimisasja nr toimikumaterjale, kogumis, leiab, et hageja poolt toetatud osas on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Osas, millest hageja kohtuistungil loobus, tuleb menetlus lõpetada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: hageja on 26.08.1998 surnud L.D tütar; kostja ja L.D abielu lahutati 14.05.1984; L.D omandas eluruumi asukohaga 10.12.1994; L.D testamenti ei teinud; kostja esitas 14.01.2000 pärimiseks notarile avalduse koos 27.12.1966 välja antud abielutunnistusega; hageja esitas avalduse pärimiseks 04.06.2003. Kõik nimetatud asjaolud on tõendatud ka järgmiste kohtule esitatud või pärimistoimikus asuvate dokumentaalsete tõenditega: hageja sünni- ja abielutunnistused, L.D surmatunnistus, Tallinna Perekonnaseisuameti teatis nr 670 07.09.1998, eluruumi ostu-müügileping (not/registri), hageja ja kostja avaldused pärimiseks vastavalt notar M.A ja notar M.O. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et L.D pärandi avanemise ajal 26.08.1998 ei kuulunud kostja L.D seadusjärgsete pärijate hulka. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 11 lg-le 1 kuuluvad seadusjärgsete pärijate hulka pärandaja abikaasa ja samas seaduses nimetatud sugulased. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 26 lõpetab abielu lahutamine abielu. Lahutatud abikaasa pärijate hulka ei kuulu. Pärandi vastuvõtmise avaldusest nähtub, et kostja esitas notarile ebaõigeid andmeid oma seisundi kohta ega informeerinud tegelike asjaolude --juba 1984.aastal perekonnaseisuorganis toimunud lahutuse --- kohta. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostjale 28.04.2000 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisega on rikutud PärS § 11 lg-s 1 ja seega tegemist tühise tehinguga tol ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni § 66 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt oli tühine seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei olnud rikutud oluliselt. Arvestades asjaolu, et konkreetses pärimisasjas päris seaduse rikkumise tulemusena isik, kel selleks üldse õigust ei olnud, on kohtu arvates tegemist olulise rikkumisega, milline tõi kaasa tehingu tühisuse. Kohtuotsuse tegemise ajaks kehtivuse kaotanud lg 2 redaktsiooni
rakendamine tuleneb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 7, mille kohaselt tuleb tehingu tühistamise aluste suhtes kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Vastavalt PKS § 15 lg-le 2 kuulub peale abielusuhete lõppemist ühe abikaasa poolt omandatud vara tema lahusvara hulka. Eelpool nimetatud tõenditega (teatis abielu lahutamise kohta ja ostumüügi leping) on vaieldamatult tõendatud, et pärandvarana käsitletud eluruum ei olnud omandatud abielu kestel, kuulus pärandaja ainuomandisse ega saanud olla tegemist pärandaja ja kostja kui abikaasade ühisvaraga PKS-i § 14 mõttes. Seega oli omandiõiguse tunnistuse välja andmisel kostjale rikutud PKS-i §-i 14 ning tegemist tühise tehinguga juba eelpool analüüsitud TsÜS § 66 lg 2 mõttes. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu ei oleks hagejal õigust antud asjas hageda põhjusel, et ta ei esitanud seaduses ette nähtud tähtaja jooksul notarile avaldust pärimiseks. Vastavalt PärS § 117 lg-le 1 tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada sama seaduse §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul pärandi avanemise kohta notarile kirjaliku avaldus. Vastavalt nimetatud sätte lg-de-le 1 ja 3 võib notar anda pärandi vastuvõtmiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teate üleriigilises päevalehes, ning pärandit ei saa vastu võtta, kui selle avanemisest on möödunud 10 aastat. Pärimistoimikust ei nähtu, et menetledes aastal 2000 kostja avaldust, oleks notar saatnud hagejale kui pärima õigustatud isikule kirjaliku teate pärimiseks avalduse esitamise tähtajaga või oleks avaldanud vastavasisulise teate üleriigilises päevalehes. Ka hageja ise eitab igasuguse kirja saamist notarilt. Vastupidist ei tõendanud ka kostja. Seega ei ole tõendatud, et hagejale oleks antud notari poolt tähtaeg PärS § 118 lg 1 mõttes ning hageja on teostanud talle kuuluvat pärimisõigust sama sätte lg-s 3 sätestatud 10 aasta jooksul, s o seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Vastavalt kehtiva TsÜS-i § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel hageja poolt kantud kulu riigilõivu võrdeliselt hagi rahuldatud osale, s o suuruses 60.00 krooni. Loobutud nõude osas jääb kulu hageja enda kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.