lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-121007/9

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-121007/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 142 lg 2Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjonTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 1741TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 317 lg 5Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-16-121007

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Arlet Põdra vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

345,23 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn); esindaja Darja Permina (OÜ Julianuse Õigusbüroo, [email protected]) kostja: Arlet Põder (isikukood XXX, XXX, tegelik elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Arlet Põdralt OÜ Aktiva Finants kasuks 20.09.2013 sõlmitud liitumislepingu nr XXX ja selle lisa nr XXX alusel: - põhivõlgnevus 66 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivised 17,52 eurot; - viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.04.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu ja seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise väljamõistmise osas.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 25% ulatuses Arlet Põdra kanda ning 75% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
7.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot.
8.Välja mõista Arlet Põdralt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 43,75 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
10.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine
11.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, märkides vaid järgmist.
13.Kohus võttis hagi menetlusse 12.01.2017 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 8.02.2017 teatega. Kohus andis kostjale aega 28 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt luges kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 23.02.2017. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

14.TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
15.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
16.Arvestades, et käsitlustasu nõutakse lepingu lõpetamisega seonduvate kulude, mitte sissenõudekulude katmiseks, on kohtu hinnangul käsitlustasul leppetrahvi iseloom. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
17.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühiste tingimustega. Kuna käsitlustasu ette nägevad tüüptingimused on tühised, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 66 eurot.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,15 % põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid on samuti tüüptingimused, mida kostja mõjutada ei saanud.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).

20.Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,15% päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära kuus korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära pidada tühiseks.
21.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
22.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,52 eurot, samuti edasiulatuvalt alates 13.04.2017.
24.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75% ulatuses hageja enda kanda.
25.TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 175 eurot järgmiselt: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot; - hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot; - hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu summas 325 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
26.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 43,75 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja