Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik BRP Haldus OÜ esitas 26.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxxx ja Bxxxx Vxxxxxx 1404 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2016 Txxxxx ja BxxxxxVxxxxxx makseettepaneku. Bxxxx Vxxxx esitas 20.10.2016 makseettepanekule vastuväite. Txxxxx Vxxxx suhtes koostas Pärnu Maakohus eraldi määrusena maksekäsu. 21.12.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse xxxxx Vxxxx osas ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. BRP Haldus OÜ (edaspidi hageja) esitas 03.01.2017 hagiavalduse, milles nõudis BxxxxxVxxxxxx (kostja) hooldusteenuse ja muude teenuste võlgnevuse 1759,04 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 11.01.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 14.03.2017 isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulub kostjale korteriomand (registriosa nr 1563735, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) üldpinnaga 49,3 m2. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud Vxxxx Vxxxx, kes on aga xxxxxxxxxx.a surnud ja vastavalt 13.07.2015.a pärimisõiguse tunnistusele on kostja Vxxxx Vxxxx ainupärija. Kostja võlgnevus hooldusteenuse ja muude teenuste eest BRP Haldus OÜ-le perioodi 01.11.2015 kuni 30.11.2016 eest seisuga 02.01.2017 moodustab 1759,04 eurot, millest põhivõlg on 1570,33 eurot ja viivis 188,71 eurot. Korterelamu Txxxxxxkorteriomanikud on 09.03.2015 toimunud üldkoosolekul kokku leppinud, et BRP Haldus OÜ on korterelamu Txxxxx valitsejaks kuni 31.12.2018. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, 2 (3)

et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Txxxxx korteriomanikud võtsid 10.03.2011 toimunud üldkoosolekul vastu otsuse, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral kehtestatakse viivise määraks 20% aastas. Maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda võlgnikult viivist seega 0,055% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 01.11.2015 kuni 02.01.2017 188,71 eurot. Hageja on viivist arvestanud korrektselt. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1759,04 eurot, millest 1570,33 on põhivõlgnevus ja 188,71 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja hagiavaldusel esitamisel täiendavat riigilõivu 180 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.