2-05-14801/8 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

5.Kompromissilepingu nõuetekohase täitmise korral puuduvad pooltel asjas vastastikused täiendavad nõuded. Hageja ja kostja on teadlikud käesoleva kompromisslepingu sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina. Kohus tunnistab poolte kompromisslepingu viivitamata täidetavaks. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Vastavalt poolte kokkuleppele jõustub kompromissilepingu kinnitamise kohtumäärus määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Hagiavalduses toodud asjaolud. 04.07.2005 on esitanud Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni Sihtasutus Lääne-Viru Maakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus Rakvere Kohtumaja) hagi E R`i vastu võlgnevuse 77 246.55 krooni nõudes. 30.03.1993 sõlmitud ostumüügilepingu nr 59 järgi müüs Viru-Nigula kolhoos I R traktori DT-75, mille eest kohustus ostja tasuma 91 000 krooni. Vastavalt lepingu p 5.1.3 suurendati alates 01.01.1994 tasumata jäänud summat 8% võrra igal aastal. Hagi esitamise seisuga esines I R müüdud traktori eest järelmaksuvõlgnevus summas 77 246.55 krooni. Ostjaks olnud isik - I R - suri xxxxxx. Tema seadusjärgseks pärijaks on tema abikaasana E R. 27.05.1993 Viru-Nigula kolhoos reorganiseeriti ettevõtteks Viru-Nigula Varahoidja, mis likvideeriti 02.03.1994. Eelnimetatud ettevõtte ja Viru-Nigula kolhoosi poolt sõlmitud järelmaksuga lepingutest tulenevad õigused ja kohustused läksid üle ViruNigula vallale. 17.12.1999 asutati Viru-Nigula vallavolikogu otsuse nr.26 alusel ViruNigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni Sihtasutus (hageja), mille eesmärgiks oli Viru-Nigula Ühismajandi töö ja varaosakute kompenseerimine õigustatud subjektidele ja järelmaksude ja võlgnevuste sissenõudmine põllumajandusreformi käigus müüdud varade omanikelt.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, kuna tema isiklikult traktori ostumüügilepingu sõlmimisest ei teadnud ning tema valduses nimetatud traktorit ei olnud. Asja kohtuliku menetluse käigus toimusid poolte vahel läbirääkimised asja võimalikuks lahendamiseks poolte kokkuleppel, samuti tegeldi traktori asukoha väljaselgitamisega. 31.05.2006 esitas hageja kohtule, millest nähtub, et vaidlusaluse traktori asukoht on kindlaks tehtud. Tegemist on roomiktraktoriga DT-75, šassii nr.598899, 1990.aasta väljalase; traktor asub xxxxxx. 22.08.2006 esitati kohtule poolte allkirjastatud kompromissileping, mille kohaselt kostja tunnistab ja ei vaidlusta hagis põhivõlgnevuse nõuet summas 77 246.55 krooni ning annab hageja valdusesse ja omandusse eelnimetatud traktori üle. Pooled on kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimisega läheb omandiõigus traktorile üle ning hagejal on õigus traktor võlgnevuse katteks võõrandada, kusjuures hagejal puudub kostja vastu nõue, kui müügist laekub võlgnevusest väiksem summa, samuti ei ole kostjal hageja vastu nõudeid juhul, kui müügist laekuv summa on võlgnetavast summast suurem. Kokkuleppe allakirjutamisega loetakse traktor Dt-75 hagejale üleantuks ning täiendavaid dokumente üleandmise kohta ei vormistata. Pooled on palunud kompromissileping kinnitada ja menetlus lõpetada selleks kohtuistungit pidamata, kinnitades ühtlasi, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid ja kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.