Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduses (esitatud hageja poolt 29.12.2005) palus hageja kostjalt välja mõista liikluskahju ja seonduvate käsitluskulude katteks 120 969.56 krooni, viivis 29,83 krooni iga päeva eest alates 30.12.2005.a kuni kohustuste kohase täitmiseni ja menetluskulud. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja riigilõivu tasumisest vabastamist hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 16 lg.1 p.4 alusel. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et 03.09.2004 põhjustas kostja liiklusõnnetuse Axx Sxxxx*ile kuuluva sõidukiga, millega, olles alkoholijoobes, sõitis tagant otsa ees liikuvale sõidukile Liiklusõnnetusega põhjustas kostja vara – ja isikukahju Kxxxx Pxxxxxx. Kostja suhtes alustati kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt ja hagejal tekkis liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Kannatanule kuulunud sõiduki Hyundai Galloper reg. märgiga 95 ZDR taastamisremont ei olnud LKS § 34 lg.1 kohaselt majanduslikult põhjendatud. Hageja hüvitas kannatanule kostja põhjustatud varakahju summas 108469.56 krooni, hävinud riietusesemete kahju 1500 krooni ja ravikulud 656 krooni. Hüvitatud kahjusummale lisanduvad käsitluskulud 12500 krooni. Kokku on hageja nõue 120969.56 krooni. Hageja nõude õiguslik alus on Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg.2 p.2, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kuna hageja on kannatanule kahju hüvitanud, tekkis tal vastavalt LKS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 tagasinõudeõigus liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki omaniku vastu, kelleks on kostja. Kostja ei ole vastanud hageja pretensioonile ega asunud ka nõuet tasuma. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 on viivise suuruseks võlgnetavalt summalt 9% aastas ehk 0,0246575% ühe päeva eest. Kostja ühe päeva viivise suuruseks on seega 29.83 krooni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjale saadetud pretensioonile vastamise tähtpäeval, s.o alates 30.12.2005.a. ja hageja palub välja mõista viivise kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni iga võlgnetud päeva eest. Kohtuistungil 07.08.2006 esitab hageja nõude täpsustuse viivise osas, paludes välja mõista tuginedes TsMS § 367 sõnastusele kostjalt viivise 0,0246575% põhinõudest iga viivitatud

(5)

päeva eest, alates 30.12.2005 kuni kostja poolt põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb käsitluskulude nõude esitamisel VÕs § 128 lg.3: ... kui kulud, mis on kantud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja arvates ei ole käsitluskulude näol tekkinud kahju täpselt kindlaks tehtav, kuid hageja on selle kohta oma ettepaneku teinud ja kohtul on õigus otsustada hüvitise suurus. Arvestades ka varasemat praktikat, on käsitluskuludeks taotletud 15% väljamõistmist põhivõlast. Tegemist oli keeruka ja mahuka menetlusega Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 10. veebruariks 2006.a. Kostja on hagi koos lisadega kätte saanud 16.jaanuaril 2006 (tl.51), kohtule vastanud ei ole. Kutse kohtuistungile on kostjale kätte antud kohtumajas 17.juulil 2006. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostjaga 17.juulil kohtumajas toimunud istungil teises asjas kinnitas kostja, et soovib kohtuistungil osaleda. Kohus lahendab asja sisuliselt TsMS § 413 lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja kostja ei ole ka vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad: Hageja nõue on põhjendatud. Kostja vastutus hageja ees tuleneb Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg.2 p.2, millele hageja on viidanud. Kostja vastutus tema poolt tekitatud kahju eest tuleneb VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest sõltumata süüst sätestab VÕS § 1056: Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu...asja kahjustamise eest. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja juhitava sõidukiga põhjustati liiklusõnnetus – sõideti otsa sõidukile Hyundai Galloper 95 ZDR, mis tõi kaasa sõiduki Hyundai Galloper omanikule kahju tekkimise. Hageja hüvitas selle kahju. Mxxxxx Vxxxxxxx on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis Jõgeva Maakohtu poolt 11.11.2005 ja karistatud. On tõendatud, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes, suurema ohu allikat valitsenud isikuna vastutab ta kahju eest ka sõltumata süüst. Seetõttu on hageja oma nõude õigesti suunanud Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu. Hageja on tõendanud nõude esitamist M.Vxxxxxxxx vastu ka kirjalike tõenditega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri teatis tl.5; liiklusõnnetuse akt ja skeem tl.6,7, milles märgitud liiklusõnnetuse põhjusena: ...juht sõitis suurel kiirusel tagant otsa maasturile Hyundai Galloper; vastutus kostja juhitava sõidukiga tekitatud kahju eest lasub ERGO Kindlustus AS –l (tl.9); tõendid tekitatud kahju suuruse ja menetlemise kohta tl.13-47. Kannatanule on hageja poolt hüvitatud ravikulud 656 krooni (tl.35-40), hävinenud sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus 125000 krooni (tl.27-28, 31), millest on maha arvutatud jäänuki realiseerimisest saadud tulu 21186.44 krooni (tl.43) ja realiseerimiskulu 2500 krooni (tl.44). On hüvitatud riietusesemete kahju 1500 krooni (tl.27). Hageja on keeldunud kannatanu hambaravikulude hüvitamisest (tl.30,36). Lisaks kannatanule tehtud väljamaksetele 108469.56 krooni taotleb hageja kostjalt käsitluskulude väljamõistmist summas 12500 krooni. Hageja tugineb käsitluskulude nõude esitamisel VÕS § 128 lg.3: ... kui kulud, mis on kantud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

(5)

Kostja ei ole vaidlustanud kannatanule tehtud väljamaksete suurust ega käsitluskulude suurust. Kohtu hinnangul on kannatanule tekkinud kahju hinnatud ja hageja poolt väljamaksed tehtud õigustatud suuruses. Tekkinud kahju kindlaksmääramiseks on hageja kasutanud asjatundjate hinnanguid, kehtivaid turuhindu. Kostjalt tuleb regressi korras välja mõista tema poolt tekitatud kahju 108469.56 krooni. Hageja nõue käsitluskulude hüvitamiseks summas 12500 krooni vastab selles asjas tehtud töö mahule, menetluse keerukusele. Käsitluskulud tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 127 lg.6 ja § 128 lg.3 alusel. Viiviste osas on kohtu seisukoht järgmine: TsMS § 367 sätestab: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivised on sissenõutavaks muutunud kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Seetõttu tuleb viivis välja mõista kindla summana kuni kohtuotsuse ajani ja sealt edasi hageja taotletud viisil protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi 30.12.2005.a kuni 18.08.2006.a, s.o 259 päeva eest kogusummas 7726 krooni ning alates 19. augustist 2006.a kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni suuruses 0,0246575% põhivõlast iga päeva eest. Hageja taotleb varemkehtinud TsMS § 60 lg.1 ja § 61 lg.1 p.1 alusel kohtukulu – õigusabikulu - väljamõistmist summas 3000 krooni ja tõendab kulu arvega. Kohus peab õigustatuks ka õigusabikulu väljamõistmist taotletud ulatuses, kuna see on olnud vajalik ja põhjendatud kulu ja proportsioonis ka varemkehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1 määraga.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral mõista kostjalt välja kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt kohtuotsusega menetluskulud välja mõista. Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 99 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse ning riigilõiv 6250 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7; § 101 lg 1 p 1, § 127 lg.6, § 128 lg.3, LKS § 48 lg 2 p 6; § 48 lg 3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 436.

Kohtunik Ü.Raag

(5)

(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.