Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-846

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on KÜ Kaare 31 avaldus A. L. pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 20.02.2017 määrusega algatas kohus A. L. suhtes pankrotimenetlus ning keelas A. L.l ja mistahes isikutel ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine. Ajutiseks pankrotihalduriks on määratud Tiia Kalaus.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

2-17-846 N., abielu sõlmitud perioodil 14.09.1996-18.12.1997. Ülalpeetav L.-M. T. (elab koos võlgnikuga). II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja kohtus toimunud eelistungi protokollist. Võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastanud ei ole. Kinnisvara: Võlgniku elukohaks on tema enda ja rahvastikuregistri andmetel on xxx. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu omanikuks on võlgnik, korteriomand on soetatud 18.02.2013, peale abielu lahutamist, seega ei ole vara abikaasade ühisvara. Eelistungil on avaldaja esindaja märkinud, et analoogne korteriomand võib maksta ca 10 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul müük pankrotimenetluses kiirmüügi tingimustes võib vara väärtust vähendada. Samuti on kinnistusraamatu andmetele tuginedes korteriomand koormatud hüpoteegiga summas 13 500 eurot Eesti krediidipanga kasuks. Seega, ajutine haldur prognoosib käesoleval ajal vara väärtuseks kuni 10 000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Mannteeameti liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid registreeritud. Liiklusregistri andmetel on võlgnik kasutajana registreeritud sõiduautole VW GOLF (v.l. 1999). Sõiduki omanikuna on kantud registrisse Mogo OÜ ja vastutava kasutajana M. T. Lähtudes teadaolevast infost, ewt mogo OÜ tegeleb laenu väljastamisega sõiduauto tagatisel, siis on ilmselt käesoleval ajal OÜ-le Mogo kehtiv laenuleping (täitjaks võib olla M. T.). Registri kohaselt on võlgnikule kuulunud sõiduk Dodge Grand Caravan kustutatud registrist seoses lammutamisega 2016.aastal. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Koduse vara kohta andmed puuduvad. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:  nr EE0842404278603003902 Krediidipank, mille saldo on 0,22 eurot;  nr EE164204278903003903 (kasutushoius) Krediidipank, saldo 0,00 eurot. Kontole on perioodil 2016-2017 laekunud võlgnikule töötasu Justiitsministeeriumist. Laekumised on erinevates suurustes jäädes 200 – 650 euro vahele. Raha on välja võetud sularahana ning lisaks osadel kuudel on tasutud Krediidipanga laenumakset.  Nr. EE717700771001638865 LHV Pank, saldo 0,00 eurot, tehinguid 2016-2017 toimunud ei ole;  Nr EE052200001104513010 Swedbank, saldo 0,00 eurot, tehingud 2016-2017 kontol puudusid. Teised krediidiasutused ei ole kinnitanud lepingulisi suhteid võlgnikuga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareerinud väljamakseid 2015 - 2017 Viru Vangla. Maksu- ja Tolliametis on võlgniku saldona võlgnevus kohtutäituri arestinõude osas 13 091,06 eurot.

2-17-846 Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei teeni igakuiselt tulu suuruses, mida oleks võimalik arestida. Lisaks on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav, kellele makstav elatis TMS § 132 lg 2 kohaselt peaks olema kuus vähemalt 1/3 valitsuse poolt kehtestatud minimaalsest töötasust, s.o. 156,67 eurot. Ajutise halduri poolt on võlgnikule antud nõusolek rahaliste vahendite kasutamiseks 626,67 eurot kuus ja see jääb kehtima ka siis, kui võlgniku suhtes pankrot välja kuulutatakse. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isikul on kohustuslik pensionikonto nr 99800366942, mille saldo on 3247,788 LHV Pensionifond L osakut. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtus on prognoositavalt kuni 10 000 eurot. Võlgnikule laekuva töötasu arvelt pole eelduslikult võimalik arestimist teostada juhul, kui võlgniku sissetulek ei suurene. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagatud nõuded: Pankrotiavalduse menetluses on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikule kuuluv korteriomand on koormatud hüpoteegiga Eesti Krediidipank kasuks. Panga kinnitusel on võlgnikul sõlmitud eluasemelaenu leping nr 27882, laenujääk seisuga 01.03.2017 oli 5 691,02 eurot. Jooksvad kohustused laenu tagastamisel puuduvad. Juhul, kui pankroti välja kulutatakse, siis PankrS § 42 kohaselt loetakse kõigi nõuete tähtpäev saabunuks, mis tähendab, et Eesti Krediidipank eelduslikult esitab nõude pankrotimenetluses laenujäägi summas koos kõrval nõuetega ning nõue kuulub tunnustamisele ja rahuldamisele I järgus, s.o. enne pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid. Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu käesoleval ajal algatatud 6 täitemenetlust. Peale avaldaja nõude on täitmisel 4 võlausaldaja nõuded, mis eelduslikult on kõik kiirlaenu väljastavad ettevõtted.  Placet Group OÜ-l on nõue summas 467,95 eurot vastavalt Pärnu MK 21.07.2015 otsusele 2-15-110466 ja nõue summas 2448,62 eurot vastavalt Pärnu MK 25.06.2015 otsusele 2-15-108495. Lisanduvad täitekulud, mis kahe menetluse kohta moodustavad 700,12 eurot. Kokku nõuded summas 3 616,69 eurot;  IPF Digital Estonia OÜ nõue võlgniku vastu on 4207,08 eurot Pärnu MK 09.08.2016 määruse nr 2-16-111133 alusel, lisandub kohtutäituri tasu 676,76 eurot, kokku nõue 4 883,84 eurot;  Svea Finance AS nõue põhineb Pärnu MK 21.10.2016 määrusel 2-16-116593 summas 426,34 eurot, lisaks kohtutäituri tasu 150,56 eurot, kokku 576,90 eurot;

2-17-846  Credit.ee OÜ nõude aluseks on Pärnu MK 6.02.2015 määrus 2-14-39836 summas 559,11 eurot, kohtutäituri tasu 139,73 eurot, kokku 698,84 eurot (nimetatud nõuet on kohtutäitur täitnud kokku 1227,46 eurot);  Bigbank AS teatel omab ta võlgniku vastu nõuet Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga sõlmitud järelmaksulepingust nr 1324109/96ta, krediidisummas 637,49 eurot (Klick Eesti AS). Leping on üles öeldus 2015.a. ja käesoleval ajal on nõude suurus 444,46 eurot;  Avaldaja, KÜ Kaare 31 nõue Pärnu MK 3.11.2015 määruse nr 2-15-117581 alusel on täitmisel summas 2087,33 eurot (kohtutäituri arvutustest nähtub, et nõuet on täidetud 34,39 eurot sissenõudjale ja 8,84 eurot kohtutäituri tasu). Eelistungi protokollile lisatud avaldaja arvutustest tulenevalt on võlgnevus korteriühistu ees 2 169,37 euro põhivõla osas ja 340,68 euro viiviste osas, kokku 2418,80 eurot. Kokku on käesoleval ajal tuvastatud sisse nõutavaks muutunud nõuete summa võlgniku vastu 12 638,57 eurot. Pankroti väljakuulutamisel lisandub panga laenujääk 5 691,02 eurot (kui jooksvad maksed vahepeal tasutud, siis summa vähenenud). Kokku tuleks võlgnikul siiski arvestada nõuetega kogusummas 18 329,59 eurot. Ajutine haldur märgib, et sundtäitmisel võlgnevused on esitatud koos kohtutäituri tasu ja kuludega. Pankrotimenetluses on võimalik, et kõik täiturid ei esita nõuet täitemenetluse kulude osas, või ei esitata seda kogusumma ulatuses. Samas enamuse võlanõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid ning pankroti väljakuulutamisel enamik võlausaldajaid esitab nõude koos kõrval nõuetega (s.o. koos viivistega), mille suurust käesoleval ajal on raske täpselt prognoosida. Seega pankrotimenetluses võivad võlausaldajate lõplikud nõuded erineda käesoleval ajal esitatutest. Rohkem võlausaldajaid ei ole ajutisele haldurile oma nõudest võlgniku vastu teatanud. Ajutine haldur, tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku sissetulek lähiajal ei taga kõikide kohustuste täitmist, sest laekuvad rahalised vahendid on ebapiisavad olemasolevate kohustuste täitmiseks. Lähtudes eeltoodust, võib tõdeda, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning see ei ole ajutise iseloomuga, sest esimesed nõuded on tekkinud juba 20142015 aastatel. Seega on võlgnik juba mitme viimase aasta vältel olnud rahalistes raskustes ja pole suutnud oma kohustusi täita. IV Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluste registrit ning kokkuvõtvalt võib väita, et võlgnik on tekitanud endale kohustused viimase kolme aasta jooksul, sest kohtusse on oma nõude maksmapanekuks võlausaldajad pöördunud perioodil 2014-2016.a. Võlgnik ise ei ole ei eelistungil ega ka ajutise halduri saadetud teabenõudele vastates selgitanud, miks tal eelnimetatud kohustused on tekkinud, s.t. tuleks selgitada, milleks ta laenude võtmise ajal neid on vajanud. Analüüsides kogutud tõendeid, on ajutine haldur veendumisel, et jooksvalt on võlgnik täitnud ainult kohustust panga ees ning ülejäänud nõuete täitmiseks polegi eelduslikult rahalisi vahendeid jätkunud. Täitur on sissetulekust täitnud kahte nõuet (Credit.ee ja KÜ Kaare 31). V Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suhtes esitatud pankrotiavaldus kuuluks rahuldamisele. Samas tuleks arvestada asjaolu, et võlgniku

2-17-846 vara arvelt ei pruugi jätkuda vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks või jätkub neid ainult osaliselt (menetluskulud võivad moodustada pandiga tagatud vara müügist maksimaalselt 15%, mis vara maksumuse korral 10 000 eurot on 1 500 eurot). Nimetatud summa on küll piisav ajutise halduri kulude katteks, kuid ebapiisav kogu menetluse läbiviimiseks. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, mistõttu tuleb arvestada, et vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 ei kuulu võlgniku sissetulekust arestimisele 626,67 eurot, kuid võlgnik pole sellises suuruses enamikel kuudel töötasu isegi teeninud. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja A. L. pankroti, siis:  - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina;  - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht;  - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded;  - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. L. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalaus`e. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

2-17-846 Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 12 638,57 eurot, vara moodustab ca 10 000 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on võetud laenukohustused, mida võlgnik ei ole suutnud ebapiisavate sissetulekute ja vara puudumise tõttu täita. Võlgnik on võtnud laenu nii eraisikutelt kui äriühingutelt. võlgnik on tekitanud endale kohustused viimase kolme aasta jooksul, sest kohtusse on oma nõude maksmapanekuks võlausaldajad pöördunud perioodil 2014-2016.a. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e A. L. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. märtsil 2017 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulude väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. L. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8,4 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 781,77 eurot (ca 93 eurot tund, sh sotsiaalmaks). Ajutise halduri kulud moodustavad 73,32 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 781,77 eurot (sh maksud) ja kulud summas 73,32 eurot (sh käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 781,77 eurot kuulub väljamaksmisele Tiia Kalaus`e kontole nr. EE741700017002031183 Nordea Bank. Ajutise halduri kulu summas 73,32 eurot kuulub ajutise halduri taotluse alusel väljamaksmisele OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank. Avaldaja esindaja esitas TsMS § 162 lg 1 ja § 174 alusel taotluse menetluskulude, summas 525 eurot, võlgnikult väljamõistmiseks.

2-17-846 Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 162 lg 1 puudutab hagimenetlust, antud menetluses on aga tegemist hagita menetlusega ning seega kohaldub mitte TsMS § 162 lg 1, vaid § 172 lg 1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab asjas tuvastatut arvestades, et õiglane on jätta võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. Seega kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 525 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.