Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. T. N. kuulub 7/8 ja M. L. kuulub 1/8 mõttelist osa kinnistust J. registriosa numbriga , asukohaga K. A. V. . Kinnistul paiknevad elamu 62,5 m2, kuur 28,9 m2, kuur 28,5 m2 ja kõrvalhoone 66,9 m2. Kaasomanike vahelist kasutuskorda J. kasutamiseks ei ole kokku lepitud. Käesoleval ajal kasutavad kinnistut I. V. ja tema tütar M. N. kaasomanik T. N. 17. septembril 2004 sõlmitud üürilepingu alusel. Kaasomanik M. L. on 31. mail 2005 sõlminud rendilepingu OÜ-ga L. K. M. L. kuuluva 1/8 mõttelise osa kasutamiseks eesmärgiga majutada OÜ L. K. töölähetuses olevaid töölisi, koostööpartnereid ja alltöövõtjaid. Kaasomand kostjaga on tekkinud T. N. kinkelepingu alusel, kui pärast H. V. pärandi vastuvõtmist, kinkisid oma pärandiosa talle I. V. (5/8 kaasomandist), E. V. (1/8 kaasomandist) ja M. N. (1/8 kaasomandist). Kinkijad on vastavalt T. N. vanaema, tädi ja ema. T. N. on korraldanud oma kaasomandi osa majandamise ja sõlminud oma vanaemaga, kellel on pideva elukohana J. kinnistuga tugevad sidemed alates 1963. aastast, üürilepingu võimaldades oma vanaemal ja teda hooldaval tütrel kasutada T. N. kaasomandi osa tasuta. J. majandamisega ja kommunaalmaksude ning muude kinnisasjaga seotud maksete tasumisega tegeleb üürnik. Kaasomanik M. L. , kui H. V. tütar, sai pärimisega 1/8 J. mõttelise osa omanikuks. M. L. ei ole elamus J. elanud ega kaasomanikuks olemise aja jooksul selle majandamisest osa võtnud. M. L. esindaja rentis 31. mail 2005 M. L. 1/8 osa OÜ-le L. K. , kes hakkab J. elamus majutama oma töötajaid ja lepingupartnereid. Selline rendileping ei vasta heas usus käitumise põhimõttele ega ka kaasomandi suurema osa omaniku T. N. huvidele. J. elamu on individuaalelamu ja seda on võimatu kasutada ilma kaasomanike vahelise kokkuleppe olemasoluta. Kaasomanikud omavahel kaasomandi kasutamises kokkuleppele ei ole jõudnud. Mõlemad kaasomanikud on seisukohal, et kaasomandit ühiselt kasutada ei ole võimalik aastatetaguste solvumiste tõttu perekondlikul pinnal. Elamu kasuliku pinna suurus on 62,5 m2 ja sellest kostjale kuuluv 1/8 moodustab 7, 8 m2, mis on liialt väike, et seda reaalselt elamust eraldada. Elamu on mõeldud kasutamiseks ühele perele või inimestele, kelle vahel on sellekohane kokkulepe. Arvestades ruumide paiknevust, ei ole võimalik eraldada kaasomanikele nende osi ilma, et kahjustataks teise poole huvisid. T. N. on teinud M. L. esindajale ettepaneku kaasomand lõpetada ja hüvitada M. L. tema osa rahas. Sellise ettepanekuga kostja nõustunud ei ole. T. N. on seisukohal, et M. L. kasutab pahatahtlikult oma 1/8 kaasomandi osa eelkõige oma ema, I. V. , tavapärase elu takistamiseks, mistõttu ta soovib kaasomandi M. L. lõpetada. Kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks saavutada ei õnnestunud. Neil põhjustel soovib hageja kostjaga kaasomandi lõpetada ja maksta kostjale välja tema osa rahas. Hageja leiab, et tal on tähelepanuväärne huvi kinnistu endale jätmise suhtes. Nii hageja vanaema I. V. , tädi E. V. kui ka ema M. N. on kinkelepinguga näidanud usaldust hageja vastu. Hageja võimaldab maja endisel omanikul ja pikaajalisel elanikul, hageja vanaemal, seal elada. Kostjale kuulub väga väike osa kaasomandist ja ta on lepinguga selle osa rentinud välja äriühingule, kelle töötajad ja lepingupartnerid J. kostja osa kasutada võivad. Sellise rendilepingu sõlmimine individuaalelamu 7,8 m2 -se pinna kasutamiseks on vastuolus teise

2 (8)

kaasomaniku huvidega. Poolte vastuolud on kestnud kaasomanikeks saamisest alates. Seega on mõistlik jätta kinnistu T. N. ja panna talle kohustus maksta M. L. välja tema kaasomandi osa eest hüvitis. Neil asjaoludel palub T. N. hagis M. L. vastu AÕS §-de 72 lg 5; 76 lg 1; 77 lg 1, 2 alusel lõpetada T. N. kaasomand kostjaga kinnistule J. ja välja mõista T. N. hüvitis M. L. kasuks. Hageja täpsustas hagiavaldust (tl 77) ja palub kaasomandi lõpetamisel välja mõista T. N. 25 000 krooni M. L. kasuks. Seoses vastuhagiga esitas hageja sellele kirjaliku vastuse, milles viitab järgmistele asjaoludele (tl 157-158). T. N. ei nõustu vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kogu omand jääb tervikuna M. L. . T. N. kuulub kaasomandist suurem osa. Samuti on ta näidanud üles suuremat huvi kaasomandi eest hoolitsemise suhtes, taganud kogu omandi kui terviku majandamise ja korrashoiu, mistõttu on mõistlik lõpetada kaasomand hagiavalduses nõutud viisil ja jätta omand T. N. . M. L. ei ole vaidlusaluse omandi suhtes kunagi erilist huvi üles näidanud. Vaidlusalune kinnistu on hageja kaasomandi osas koormatud tasuta kasutamise lepinguga I. V. kasuks. Oluline on ka, et I. V. on olnud vaidlusaluse omandi pikaaegne omanik, mistõttu kaasomandi lõpetamine vastuhagis määratud viisil oleks ka temale moraalselt kurnav. T. N. vaidleb vastu ka vastuhagis toodud kinnistu väärtusele, mis on jäänud M. L. poolt tõendamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu, viidates järgmistele asjaoludele (tl 50- 52). Kostja osales H. V. tütrena aastatest 1963 – 1965 vaidlusaluse maja ehitusel. Lahkhelide tõttu oma ema, I. V. , oli ta sunnitud kodunt lahkuma. Kuid kostjal on moraalne side selle kinnistu, oma isakoduga ja kostja ei soovi võõrandada 1/8 mõttelist osa oma isakodust, mille isa talle pärandas. Kostja sai valduse kinnistule alles detsembris 2004 ning on võtnud kinnistu majandamisest osa nii palju kui seda vajalikuks ja mõistlikuks peab. Kostja on huvitatud kinnistu parendamisest ja hooldamisest. Kostja on püüdnud ekspluateerida oma kinnistu osa, arvestades seejuures kaasomaniku huve. Kostja oli sunnitud mõistliku majandamise eesmärgil rentima oma osa välja. Kostja leiab, et kaasomandit on võimalik ühiselt kasutada ning kinnistut on võimalik jagada reaalosadeks. Kinnistu pindala on 6 602 m2, millest 1/8 osa moodustub 825,25 m2, mis on mõistliku suurusega kinnistu K. . Kostja leiab, et kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise teel oleks kõige mõistlikum mõlemale kaasomanikule. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kostja on nõus arutama ettepanekuid kaasomandi kasutuskorra kohta. Kostja on nõus kaasomandit lõpetama AÕS §-s 77 lg 2, 3 sätestatud viisil, kuid kumbki kaasomanik ei ole nõustunud võõrandama oma osa. Kostja arvates ei ole T. N. kostjast tähelepanuväärsemat huvi kinnistu endale jätmise suhtes. Kostja palub kohtul lõpetada kaasomand AÕS §-s 77 lg 2, 3 sätestatud viisil. Kinnistu tuleks jagada reaalosadeks või seada kinnistu kasutuskorraleping.

3 (8)

Seoses hageja poolt hagiavalduse täiendamisega, leiab kostja (tl 98-99), et ta ei takista hagejal kaasomandi kasutamist ning kostja poolt on kaasomandit vallatud viisil, mis vastab hageja huvidele, kostja ei aktsepteeri hagiavalduse täienduses Pindi Kinnisvara eksperthinnangus toodud kinnistu turuväärtust. Kostja esitas vastuhagi, mille kohaselt on vastuhagis tema nõue ja selle põhjendused järgmised (tl 124-125). M. L. nõustub kaasomandi lõpetamisega, kuid ta ei nõustu kaasomandi lõpetamise viisiga, tema kaasomandi osa võõrandamisega T. N. . M. L. ei ole rikkunud kaasomaniku huve ega takistanud muul viisil kaasomanikul oma vara vallata. T. N. takistab kaasomandi kasutamist M. L. , üürides kaasomandi osa välja M. L. ebasobivatele isikutele, takistades sellega M. L. oma kaasomandi osa vallata. M. L. hinnangul on kinnistu väärtus vähemalt 250 000 krooni. Seda hinda tõendab M. L. poolne valmisolek kinnistut nimetatud hinna eest osta. T. N. ei ole nõustunud sõlmima ühtegi kasutuskorra kokkulepet ja M. L. ei soovi oma osa võõrandada. Neil asjaoludel oleks mõistlik jätta kinnistu M. L. ja panna talle kohustus maksta T. N. välja tema kaasomandi osa rahas. M. L. palub vastuhagis AÕS §-de 72 1g 3, 5; 77 lg 2 alusel lõpetada M. L. ja T. N. kaasomand vaidlusalusele kinnistule viisil, et T. N. kaasomandi 7/8 mõttelist osa kanda üle M. L. ja mõista M. L. välja hüvitis T. N. kasuks rahas 218 750 krooni. M. L. esitas seoses T. N. kirjaliku vastusega vastuhagile oma arvamuse (tl 163-164), milles viitab järgmistele asjaoludele. M. L. leiab, et AÕS § 6 lg 2 kohaselt on kõigil omanikel võrdsed õigused, sõltumata omandi suurusest. T. N. on rikkunud AÕS §-s 72 lg 3, 5 sätestatut, tehes M. L. keeruliseks oma omandi osa kasutamise, üürides oma osa välja M. L. ebasoovitavatele isikutele, millestki ei nähtu T. N. poolt kinnistu majandamine ja heaperemehelik kasutamine. M. L. leiab, et kui ta on nõus kinnistu ostma kõrgema hinnaga, siis on tõendatud ka kinnistu turuhind. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD

JÄRELDUSED

Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, esitades põhjendused, teeb nendest järgmised järeldused.

4 (8)

5 (8)

siis riivab kaasomandisse kuuluva kinnistu jätmine hagejale kostja huvisid vähem, kui kinnistu jätmine kostjale riivaks hageja huvisid. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb kaasomandi lõpetada ja jätta kinnisasi hagejale, kuna puuduvad ka muud asjaolud, mis tingiksid kaasomandi jätmise kostja ainuomandisse.

6 (8)

on pikka aega vaidlusaluses elamus elanud. Kostja poolt kirjalikus vastuses ja vastuhagis viidatud asjaolud ei ole sellised, mis põhjendaksid kaasomandi tervikuna talle andmist.

7 (8)

esitanud arve, mille kohaselt on tema kulutused õigusabile 5 696 krooni (tl 179). Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja töömahtu, toimunud on mitu istungit, esitatud on vastuhagi, on hageja vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabi eest 5 696 krooni. TsMS § 52 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka kulud dokumentaalse tõendi saamiseks. Hagejale on esitatud arve kinnistu hindamisteenuse eest tasumiseks summas 1 750 krooni (tl 112). Kui muude menetluskulude suhtes ei esitanud kostja esindaja vastuväiteid, siis selle kulutuse suhtes leiab ta, et kuna kinnistu turuhinna suhtes ei ole vaidlust, siis ei olnud kinnistu hindamine vajalik kulutus (tl 180-182). Kohus on kohtuotsuses eespool tuvastanud, et pooltel on vaidlus ka kinnistu turuhinna suhtes, seega oli sellise tõendi esitamine hageja poolt vajalik ning kohus leiab, et tasu selle dokumentaalse tõendi saamiseks on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Hageja menetluskuluks on 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 46 p 1 alusel ka hageja poolt tasutud riigilõiv 60 krooni (tl 9). Seega on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kokku 7 506 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

Kohtunik:

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.