Mittetulundusühingu Aiandusühing Sarapuu hagi Aiandusseltsi Sever vastu kostja nõusoleku tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
2430 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing Aiandusühing (registrikood 80256541), lepinguline esindaja jurist Aleksandra Bolšakova
Asja läbivaatamise viis
Kostja: Aiandusselts Sever (registrikood lepinguline esindaja jurist Jelena Smorodina 09.06.2026 kohtuistungil
Sarapuu
80123751),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mittetulundusühingu Aiandusühing Sarapuu hagi Aiandusseltsi Sever vastu kostja nõusoleku tuvastamiseks.
2.Kohustada Aiandusselts Sever (registrikood 80123751) andma nõusolek lepingu sõlmimiseks Mittetulundusühing Aiandusühing Sarapuu, (registrikood: 80256541) omandis oleva kinnisasja, registriosa nr 18864050, asukohaga Laava tee, Ülgase küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, katastritunnusega 24501:001:3008, osa kasutamiseks vastavalt selliselt, et teeservituudi teostatakse kasutusõiguse alal pindalaga 2430 m2, milline on kohtuotsuse lisas 1 oleval plaanil piiritletud punase värviga (nimetatud ka Aiandusselts Sever servituudiala) all järgmistel tingimustel:
Teeservituuti teostatakse tähtajatult ja tasuta.
Teeservituuti teostatakse kasutusõiguse alal pindalaga 2430 m2, milline on kohtuotsuse lisas 1 oleval plaanil piiritletud punase värviga ja kasutusõiguse ala ruumiandmete tunnusega 773129. Aiandusselts Sever servituudi servituudiala kattub teeservituudi alaga 924 m2 ulatuses ja milline servituudiala on kohtuotsuse lisas nr 2 tähistatud punase värviga (edaspidi nimetatud ka varem seatud servituudi servituudiala).
Teeservituut annab Valitseva kinnistu igakordsele omaniku Aiandusselts Sever liikmetele õiguse Teeniva kinnistu igakordsele omanikule tasu
2-25-22893 maksmata kasutada Aiandusselts Sever servituudiala piiramatu arv kordi Valitsevale kinnistule juurdepääsuks jalgsi ja igat liiki sõidukitega liiklemiseks.
Aiandusselts Sever servituudiala kasutajad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis toob kaasa tee kahjustamise ning hüvitama tee kahjustamisega seotud kahjud.
Varem seatud servituudi servituudiala on Valitsevate kinnistute omanike/ valdajate, Valitseva kinnistu igakordse omaniku Aiandusselts Sever liikmete ja Teeniva kinnistu omaniku MTÜ Sarapuu liikmete ühiskasutuses ning kõigil on õigus seda servituudiala kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kasutajate kasutusõigust. Aiandusselts Sever servituudiala ülejäänud osa on Valitseva kinnistu igakordse omaniku Aiandusselts Sever liikmete ja Teeniva kinnistu omaniku MTÜ Sarapuu liikmete ühiskasutuses ning kõigil on õigus seda servituudiala kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kasutajate kasutusõigust.
Servituudialade ehitamise, kasutamise, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud jaotatakse servituudialasid kasutavate ühingute vahel vastavalt tegelikule kasutusmahule järgmiselt:
2.6.1.Varem seatud servituudi servituudiala (924 m 2) ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud kannavad teeservituudi valitsevate kinnistute igakordsed omanikud, Valitseva kinnistu omanik Aiandusselts Sever ja Teeniva kinnistu omanik MTÜ Sarapuu, arvestades kulude jaotamisel nende liikmete omandis/valduses olevate kinnistute/maaüksuste arvu (kes servituudiala kasutavad juurdepääsuks nende omandis/valduses olevale kinnistule/maaüksusele);
2.6.2.Ülejäänud Aiandusselts Sever servituudiala (1506 m 2) ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud kannavad Valitseva kinnistu omanik Aiandusselts Sever ja Teeniva kinnistu omanik MTÜ Sarapuu, arvestades kulude jaotamisel nende liikmete omandis/valduses olevate kinnistute/maaüksuste arvu (kes servituudiala kasutavad juurdepääsuks nende omandis/valduses olevale kinnistule/ maaüksusele).
Aiandusselts Sever servituudialaga seotud ehitus-, remondi- ja hooldustööd korraldab servituudiala omanik MTÜ Sarapuu, kes esitab kuludokumendid ja arved Valitseva kinnistu poolt tasumisele kuuluvate kulude kohta Aiandusseltsile Sever.
MTÜ-l Sarapuu on õigus seada Aiandusselts Sever servituudiala kasutamiseks teeservituut tulevikus ka teiste kinnistute igakordsete omanike / ühingute kasuks, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule.
Kui MTÜ Sarapuu seab tulevikus servituudialale teeservituudi ka teiste kinnistute igakordsete omanike/ühingute kasuks, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule, siis kohustub MTÜ Sarapuu sõlmima servituudilepingud tingimusel, et ka need isikud kannavad servituudiala ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga, parendus- ja uuendustöödega seotud kulud punktis 2.6 toodud alustel võrdselt koos MTÜ Sarapuu liikmete ja valitsevate kinnisasjade igakordsete
2-25-22893 omanikega/liikmetega, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule.
2.10.Teeniva kinnisasja omanik kohustub Teeniva kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamisel tagama kõigi käesolevas lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste ülemineku isikule, kellele Teeniv kinnisasi või selle mõtteline osa võõrandatakse.
2.11.Valitseva kinnisasja omanik kohustub Valitseva kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamisel tagama kõigi käesolevas lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste ülemineku isikule, kellele Valitsev kinnisasi või selle mõtteline osa võõrandatakse.
3.Kohustada Aiandusselts Sever (registrikood 80123751) avaldama soovi ja andma nõusolek kanda registriossa nr 18864050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta teeservituut kinnistu registriosa numbriga 13478302 igakordse omaniku kasuks vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktile 2 ja selle alapunktidele.
4.Kohustada Aiandusselts Sever (registrikood 80123751) avaldama soovi ja andma nõusolek kanda registriossa 13478302 kantud kinnistu esimesse jakku märge kohtuotsuse punktis 2 ja selle alapunktides kinnistatud reaalservituudi (teeservituut) kohta.
5.Kohtuotsuse lahutamatud lisad 1 ja 2 on servituudi asukoha plaanid.
8.Määrata kindlaks hageja menetluskulud ja mõista Aiandusseltsilt Sever (registrikood 80123751) Mittetulundusühing Aiandusühing Sarapuu (registrikood 80256541) kasuks välja menetluskulud summas 1102 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Mittetulundusühingu Aiandusühing Sarapuu esitas 30.12.2025 hagi Aiandusseltsi Sever vastu kostja nõusoleku tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada Aiandusseltsi Sever nõusolek tähtajatu tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks Mittetulundusühing
2-25-22893 Aiandusühing Sarapuu omandis oleva kinnisasja asukohaga Laava tee, Ülgase küla, Jõelähtme vald, Harju maakond (registriosa nr 18864050) osa kasutamiseks vastavalt selliselt, et teeservituudi teostatakse kasutusõiguse alal pindalaga 2430 m2, milline on kohtulahendi lisas oleval plaanil piiritletud punase värviga. Sõlmitava lepingu tingimused peaksid olema kooskõlas 22.08.2025 Tallinna notar Heli Mõttus poolt tõestatud lepingu nr 1726 tingimustega ja 30.04.2025 Tallinna notar Heli Mõttus poolt tõestatud lepingu nr 832 tingimustega. Harju Maakohus jättis 07.01.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagiavalduse nõudeid ja asjaolusid. Hageja esitas 17.01.2026 hagiavalduse täpsustuse, mille resolutsiooni p 2.6 kohaselt oleks tasumise kohustuse võtnud kostja oma liikmetele, kuid liikmete vastu ei olnud hageja hagi esitanud. Kohus jättis hagi veelkordselt käiguta.
2.Hageja esitas 02.02.2026 teistkordse hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hagejale kuulub kinnistu Laava tee (registriosa nr 18864050). Kostjale kuulub kinnistu, asukohaga Kuresilma tee 2, Ülgase küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, katastritunnus: 24501:001:1905. Kostja kinnistule lähim avalikult kasutatav tee on Kure tee, millele juurdepääsuks tuleb Kostjal läbida Hagejale kuuluva eelpool toodud kinnistu. Eratee kasutamiseks peab olema seadusest tulenev õigus või vastav kokkulepe eratee omanikuga. Praeguseks hetkeks need puuduvad.
3.Hageja osundab, et hageja ja kostja kinnistute vahel asub ka Aiandusühistu DRUZNÕI-SAD, registrikood: 80119353. Sarnaselt Kostjaga puudub ka antud aiandusühistul juurdepääs avalikule teele ilma hagejale kuuluva kinnistu läbimist, hageja ja aiandusühistu DRUZNÕISAD on sõlminud servituudi seadmise lepingu. Hageja kõrval asub aiandusühistu VANASADAM, kellel puudub samuti juurdepääs avalikule teele ning vajalik on hageja kinnistu läbimine. Ka aiandusühistuga VANASADAM on sõlmitud kokkulepe servituudi seadmiseks.
4.Seni kostja on kasutanud hageja kuuluvat kinnistut tasuta. 04.07.2025 hageja esitas kostjale ametlikult ettepaneku tekkinud olukorra kohtuväliseks lahendamiseks, pakkudes temale välja teatada kas kostja on nõus sõlmima notariaalselt tõestatud kokkulepet teeservituudi seadmise kohta. 04.08.2025.a kostjalt tuli vastus, mille kohaselt tema ei ole hageja kohtuvälise ettepanekuga nõustunud ning tekkinud olukorra lahendamiseks näeb vaid üht võimalust – välja osta hagejalt temale kuuluva kinnistu (transpordimaa). Hageja oma kinnistut võõrandada ei soovi.
5.Hageja palub tuvastada Aiandusselts Sever, (registrikood: 80123751), nõusolek lepingu sõlmimiseks Mittetulundusühing Aiandusühing Sarapuu, (registrikood: 80256541) omandis oleva kinnisasja, registriosa nr 18864050, asukohaga Laava tee, Ülgase küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, katastritunnusega 24501:001:3008, osa kasutamiseks vastavalt selliselt, et teeservituudi teostatakse kasutusõiguse alal pindalaga 2430 m 2, milline on kohtulahendi lisas 1 (dtl 10) oleval plaanil piiritletud punase värviga (nimetatud ka Aiandusselts Sever servituudiala) all järgmistel tingimustel:
Teeservituuti teostatakse tähtajatult ja tasuta.
Teeservituuti teostatakse kasutusõiguse alal pindalaga 2430 m2, milline on lisas 1 (dtl 10) oleval plaanil piiritletud punase värviga ja kasutusõiguse ala ruumiandmete tunnusega 773129. Aiandusselts Sever servituudi servituudiala kattub teeservituudi alaga 924 m2 ulatuses ja milline servituudiala on lisas nr 2 (dtl 142) tähistatud punase värviga (edaspidi nimetatud ka varem seatud servituudi servituudiala).
Teeservituut annab Valitseva kinnistu igakordsele omaniku Aiandusselts Sever liikmetele õiguse Teeniva kinnistu igakordsele omanikule tasu maksmata kasutada
2-25-22893 Aiandusselts Sever servituudiala piiramatu arv kordi Valitsevale kinnistule juurdepääsuks jalgsi ja igat liiki sõidukitega liiklemiseks.
Aiandusselts Sever servituudiala kasutajad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis toob kaasa tee kahjustamise ning hüvitama tee kahjustamisega seotud kahjud.
Varem seatud servituudi servituudiala on Valitsevate kinnistute omanike/ valdajate, Valitseva kinnistu igakordse omaniku Aiandusselts Sever liikmete ja Teeniva kinnistu omaniku MTÜ Sarapuu liikmete ühiskasutuses ning kõigil on õigus seda servituudiala kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kasutajate kasutusõigust. Aiandusselts Sever servituudiala ülejäänud osa on Valitseva kinnistu igakordse omaniku Aiandusselts Sever liikmete ja Teeniva kinnistu omaniku MTÜ Sarapuu liikmete ühiskasutuses ning kõigil on õigus seda servituudiala kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kasutajate kasutusõigust.
Servituudialade ehitamise, kasutamise, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud jaotatakse servituudialasid kasutavate ühingute vahel vastavalt tegelikule kasutusmahule järgmiselt:
5.6.1.Varem seatud servituudi servituudiala (924 m2) ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud kannavad teeservituudi valitsevate kinnistute igakordsed omanikud, Valitseva kinnistu omanik Aiandusselts Sever ja Teeniva kinnistu omanik MTÜ Sarapuu, arvestades kulude jaotamisel nende liikmete omandis/valduses olevate kinnistute/maaüksuste arvu (kes servituudiala kasutavad juurdepääsuks nende omandis/valduses olevale kinnistule/maaüksusele);
5.6.2.Ülejäänud Aiandusselts Sever servituudiala (1506 m2) ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga (sh lumekoristus), parendus- ja uuendustöödega seotud kulud kannavad Valitseva kinnistu omanik Aiandusselts Sever ja Teeniva kinnistu omanik MTÜ Sarapuu, arvestades kulude jaotamisel nende liikmete omandis/valduses olevate kinnistute/maaüksuste arvu (kes servituudiala kasutavad juurdepääsuks nende omandis/valduses olevale kinnistule/maaüksusele).
Aiandusselts Sever servituudialaga seotud ehitus-, remondi- ja hooldustööd korraldab servituudiala omanik MTÜ Sarapuu, kes esitab kuludokumendid ja arved Valitseva kinnistu poolt tasumisele kuuluvate kulude kohta Aiandusseltsile Sever.
MTÜ-l Sarapuu on õigus seada Aiandusselts Sever servituudiala kasutamiseks teeservituut tulevikus ka teiste kinnistute igakordsete omanike / ühingute kasuks, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule.
Kui MTÜ Sarapuu seab tulevikus servituudialale teeservituudi ka teiste kinnistute igakordsete omanike/ühingute kasuks, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule, siis kohustub MTÜ Sarapuu sõlmima servituudilepingud tingimusel, et ka need isikud kannavad servituudiala ehitamisega, kasutamisega, hoolduse ja korrashoiuga, parendus- ja uuendustöödega seotud kulud punktis 5.6 toodud alustel võrdselt koos MTÜ Sarapuu liikmete ja valitsevate kinnisasjade igakordsete omanikega/liikmetega, kes kasutavad servituudiala juurdepääsuks oma kinnistule.
2-25-22893
5.10.Teeniva kinnisasja omanik kohustub Teeniva kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamisel tagama kõigi käesolevas lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste ülemineku isikule, kellele Teeniv kinnisasi või selle mõtteline osa võõrandatakse.
5.11.Valitseva kinnisasja omanik kohustub Valitseva kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamisel tagama kõigi käesolevas lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste ülemineku isikule, kellele Valitsev kinnisasi või selle mõtteline osa võõrandatakse.
6.Samuti palub hageja kohustada Aiandusselts Sever, (registrikood: 80123751) avaldada soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda kinnistusregistrisse registriosa nr 18864050 all sisse kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale teeservituut Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 13478302 kinnistu igakordse omaniku kasuks sisuga vastavalt sõlmitud lepingule ja lepingu lisas olevale plaanile (õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemist 773129). Vastav märge tuleb teha Valitseva kinnistu registriosa esimesse jakku.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ettepanek kostja kinnistule servituudi seadmiseks on vähemalt ennatlik. Kostjale ei ole selge, milliste andmete alusel hageja soovib jaotada servituudiala ehitamise, kasutamise, hoolduse ja korrashoiuga soetud kulusid nn kasutavate ühingute vahel. Kostja selgitas 09.06.2026 istungil, et üksikud kostja kinnistul asuvad katastriüksused ei kasuta juurdepääsuks hageja kinnistul kulgevat juurdepääsuteed, kuid juhul kui hetkel kogu kostja kinnistu kasuks seada servituut, läheb vastav servituut üle kõikidele katastriüksuste alusel moodustatavale kinnistutele ning see oleks põhjendamatu nende loodavate kinnistute suhtes, kes hageja kinnistul asuvat teed ei kasuta.
8.Kostja on ammu huvitatud kõnesoleva teelõigu soetamisest, kostja üldkoosolek hääletas suure häälteenamusega osta ära osa hageja maast, et luua eratee. Kostja arvates vaidlusoleva teelõigu omaniku vastavasisulise vahetumise korral lahendatakse kõik kõnesoleva teega seotud vaidlusküsimused. Sel põhjusel leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi.
10.Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tegemist ei ole servituudiga AÕS § 172 jj tähenduses. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Märke kinnistusraamatusse kandmisel on puudutatud isikuks kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik (KRS § 34 1 lg 2 p 5). TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
11.AÕS § 156 lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu määramist üle omaenda kinnisasja. Sellisel kinnisasja omanikul (antud juhul avaldajatel) võib olla tee kasutaja vastu kas kasutuseeliste hüvitamise nõue või kahju hüvitamise nõue. Seadus annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda kahju hüvitamist sel
2-25-22893 viisil, et ta nõuab tee kasutajalt kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist VÕS § 136 lg 5 järgi (RKTKo 2-15-18478, RKTKo 2-16-14722).
12.Käesoleval juhul on hageja vastava kahju hüvitamise nõude läbi kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks kohustamise VÕS § 136 lg 5 tähenduses esitanud.
13.Kohus tuvastab, et kostja liikmed kasutavad juurdepääsuks nende kasutuses olevatele katastriüksustele hageja kinnistul kulgevat teed, kuid mistahes lepingut tee kasutamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist läbi vastava lepingu sõlmimiseks kohustamise.
14.Kostja vastuväited, mille kohaselt osad katastriüksuste kasutajad (kostja liikmed) ei kasuta hageja kinnistul kulgevat juurdepääsuteed, mistõttu kui hetkel seada servituut kogu kostja kinnistu kasuks, loob see tulevikus probleeme kostja kinnistu jagamisel, ei pea kohus põhjendatuks. Kostja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, selle üle puudub vaidlus. Asjaolu, et maakorralduslikult on kostja üksikute katastriüksusteni võimalik pääseda teisi teid pidi, kuid vastavate juurdepääsuteede kasutamise õigust kostjal ei ole, ei mõjuta mistahes viisil hageja õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist läbi hagejal kinnistul kulgeva tee suhtes lepingu sõlmimise nõudmise. Taotletavad lepingutingimused (02.02.2026 hagi resolutsiooni punktid 2.6.1 ja 2.6.2) reguleerivad kulude kandmise küsimuse lähtuvalt nendest katastriüksustest, kes kasutavad juurdepääsuks vaidlusalust teed. Seega, kui kostja kinnistu jagamise järgselt tekivad kinnistud, mis hageja kinnistul kulgevat teed ei kasuta, ei teki neil ka vastavate kulude kandmise kohustust.
15.Kostja väidetel soovist vaidluse lahendamiseks omandada hagejale kuuluv tee ei ole hageja nõude lahendamise seisukohalt tähendust. Hagejal omanikuna on täielik võim oma asja üle (AÕS § 68) ning puudub mistahes kohustus kostjale vaidlusalust teed võõrandada.
16.Hageja taotletud lepingutingimustele ei ole kostja mistahes sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil selgus, et kostja vastuväide, et kulude kandmise arvestus ei ole justkui arusaadav, rajanes sellel, et kostja (lepinguline esindaja) ei olnud enne 09.06.2026 kohtuistungit hageja 02.02.2026 hagiavalduse resolutsiooniga tutvunud, sest istungil tuli kostjale 02.02.2026 hagiavalduse resolutsiooni sõnastus selgelt üllatusena. Sisulisi vastuväiteid lepingutingimustele kostja ei esitanud ka kohtuistungil ega soovinud täiendavalt tähtaega seisukohtade esitamiseks hageja taotletavate lepingutingimuste osas. Seega kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjat sõlmima hagejaga leping teeservituudi seadmiseks 02.02.2026 hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 ja selle alapunktides (käesoleva kohtuotsuse punkt 5 ja selle alapunktid) toodud tingimustel.
17.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel on selleks isikuks koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja (KRS § 341 lg 2 p 1).
18.Hageja taotleb kohustada Aiandusselts Sever, (registrikood: 80123751) avaldada soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda kinnistusregistrisse registriosa nr 18864050 all sisse kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale teeservituut Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 13478302 kinnistu igakordse omaniku kasuks sisuga vastavalt sõlmitud lepingule ja lepingu lisas olevale plaanile. Vastav märge tuleb teha Valitseva kinnistu registriosa esimesse jakku. Taotlused on põhjendatud ja kohus rahuldab vastavad nõuded.
2-25-22893
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
20.Kohus selgitab, et kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud kande tegemiseks on vajalik ka hageja kui teeniva kinnistu omaniku tahteavaldus, mille hageja saab anda kohtväliselt.
21.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
22.Harju Maakohus tagas 31.12.2025 määrusega hagi. Hagi tagamise korras määras kohus kanda kostjale kuuluva kinnistu registriosa kolmandasse jakku märkus käesoleva õigusvaidluse kohta. Kohus jätab hagi tagamise abinõu kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutanud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas kokku 9,5 tunni ulatuses, õigusteenust osutas juristist esindaja, kelle tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 420 eurot.
25.1.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud kulu, mis on seotud hagi esitamisega, ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.2.Hageja mitteadvokaadist esindaja tunnihinda 100 eurot, millele lisandub käibemaks, peab kohus põhjendatuks.
25.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud 4 tundi kliendiga olukorra arutamisele, õiguslikule analüüsile ja 04.07.2025 kohtuvälise ettepaneku tegemisele ja kohtueelsete läbirääkimiste pidamisele. Tegemist ei ole kohtumenetluses hüvitatava menetluskuluga, seega on kulu 4 tunni ulatuses põhjendamatu.
25.4.Ülejäänud osas 5,5 tunni ehk 682 euro ulatuses on menetluskulu põhjendatud ja vajalik.
26.Kokku on hageja kandnud põhjendatud menetluskulu 1102 (682+420) eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.