Asjaõigus › Omandiasjad

hagejale. Planeeringu ja väiksuse tõttu ei ole omandit võimalik ühiselt kasutada ja majandada, mistõttu hageja soovib kaasomandi lõpetada kooskõlas AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 ja lg 2. Kuna pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks taotleb hageja kaasomandi lõpetamiseks selle müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist vastavalt pooltele kuuluva kaasomandiosa suurusele. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. esitas hageja alternatiivsed nõuded. Hageja ei nõustu vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisiga kuna soovib ise saada omanikuks. Poolte võrdseks kohtlemiseks tuleb hageja arvates läbi viia avalik enampakkumine. Juhuks kui kohus sellise omandi lõpetamise viisiga ei nõustu, taotleb hageja kaasomandi lõpetamiseks jätta majavalduse omand hagejale ja kostja kasuks välja mõista kompensatsioon 1/3 majavalduse turuväärtusest või müüa majavaldus kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja on endiselt seisukohal, et kõige enam kaasomanike õigusi järgiv kaasomandi lõpetamise viis on asja müük avalikul enampakkumisel, mida hageja taotleb esimese eelistusena. Arvestades, et mõlemad kaasomanikud soovivad saada omanikuks ja ei soovi omandit anda kolmandatele isikutele, võiks kaasomandi lõpetamine toimuda ka kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja vastuväited, vastuhagi nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 35) kostja tunnistab hagi. Kostja on nõus vara võõrandama turuhinnaga ning soovib seda teha kokkuleppel hagejaga kohtuväliselt. esitas kostja vastuhagi. Hagiavalduse kohaselt suri GK . väljastatud pärimisõiguse tunnistuse järgi on tema pärijaks KK. Pärandvaraks on mõtteline osa paiknevatest ehitistest. Ehitiste hulka kuulub ühest 23,9 m2 kööktoast koosnev elamu. kinkelepinguga sai nimetatud ehitiste 4/12 mõttelise osa omanikuks kostja. ÕV VT otsusega nr oli endise kinnistu nr asunud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud GK 1⁄2 mõttelises osas ja IR 1⁄2 mõttelises osas. Vastuhagi rahuldamine ja hagi rahuldamata jätmine oleks kooskõlas G. K ja I. R lapselapse IA vahel sõlmitud kokkuleppega tagastamisele kuuluva maa jagamise kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi G. K saama reaalosana maatüki (1500m2) ja omanikuks lepingute sõlmimise tulemusel. IA ülejäänud maa (141 570m2). Hageja sai Kinkelepingute sõlmimise eesmärgiks oli G. K õigusjärglaste ilmajätmine elamust. ehitised tuleks jätta kostjale ka seetõttu, et kostja koos oma vanemate ja vanemate teiste lastega kasutab krundil olevaid ehitise tegelikult. Kostja hinnangul on ehitiste väärtus 900 000 krooni, mistõttu kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista 600 000 krooni. Vastuhagiavalduses taotleb kostja kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel selliselt, et ehitised jääks kostjale ning kostja maksab hagejale tema osa rahas (600 000 krooni). Kostja taotleb kohtukulude jätmist hageja kanda. avaldusega täiendas kostja vastuhagiavaldust alternatiivnõudega. Juhul, kui kohus ei lõpeta kaasomandit kostja poolt ettepandud viisil, tuleks kostja arvates kaasomand lõpetada majavalduse avalikul enampakkumisel müümise teel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluvatele kaasomandiosade suurusele. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ärakuulanud pooled ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid leiab, et nii hagi kui vastuhagi tulevad rahuldada ning kaasomand lõpetada viisil, mida taotlevad mõlemad kaasomanikud. Hagi ja vastuhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on AÕS § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja lg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.