Muud › Muud hagiasjad

2-05-18786 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie (5) kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tõi Keila vallale kuuluvaid sõidukeid vastavalt väljakujunenud töökorraldusele AS Japauto ( praeguse ärinimega AS Topauto) remonti vallavalitsuse töötaja ma. Tehtud tööde eest esitas AS Japauto arved. Oktoobris 2002 tõi M A remonti vallavalitsuse kasutuses olnud sõiduki Seat Alhambra 001 KVV. Sõidukile teostati remont ning remondi eest esitati 24.10.2002.a Keila Vallavalitsusele arve nr 4496 summas 23 000 krooni. Kostja ei esitanud teostatud töödele mingeid pretensioone, kuid arve on seni ajani tasumata. AS Japauto loovutas nõude Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Nõude loovutamise kohta saadeti kostjale ka kirjalik teade. Hageja palub kostjalt välja mõista 23 000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõiduauto Seat Alhambra remontimiseks töövõtulepingut sõlminud, ta ei ole arve nr 4496 esitamise aluseks olevat teenust tellinud ega selle osutamist soovinud. M. Ak, tellides Seat Alhambra remondi, ei ole tegutsenud kostja volitusel. Kostja ei ole talle selliseid volitusi andnud ega kiida seda tehingut heaks ka tagantjärele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused ja tunnistaja M A ütlused, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et sõiduauto Seat Alhambra registreerimismärgiga 001KVV oli Keila Vallavalitsuse kasutuses AS Hansa Liising Eesti sõlmitud kasutusrendilepingu alusel ja nimetatud leping otsustati 08.10.2002.a Keila Vallavalitsuse korraldusega lõpetada ning auto tagastada. Vaidlus puudub ka selles, et sõiduauto Seat Alhambra automaatkäigukast oli katki ja auto oli remondis Japauto AS-s. Vaidlustatud ei ole ka Japauto AS poolt esitatud arvet nr 4496 24.10.2002.a. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja väitnud, et ta ei ole Japauto AS auto remontimiseks töövõtulepingut sõlminud, arve nr 4496 aluseks olevat teenust tellinud ega soovinud ning M A ei tegutsenud kostja volitusel. Nimetatud väited ei ole aga asja sisulisel arutamisel tõendamist leidnud.

2-05-18786 Kohtuistungil kostja seadusliku esindaja antud seletuse kohaselt oli vallavalitsuse otsusega kindlaks määratud, et auto kasutaja pidi tagama auto sõidukõlblikkuse ja viima vajadusel auto remonti ning väljakujunenud tava järgi viiski M.a autod remonti. Volikirja valla poolt talle lepingu sõlmimiseks ei antud, erakorraliseks remondiks andis vallavanem nõusoleku, kirjalikult nõusolekut või korraldust ei vormistatud. Kostja seaduslik esindaja kinnitab ka seda, et M.a oli tema kasutusse antud Seat Alhambra eest materiaalselt vastutav kuni auto üleandmiseni AS-le Hansa Liising Eesti ja M.a kasutas autot kuni valduse üleandmiseni. Kohtuistungil võttis kostja sisuliselt omaks asjaolu, et M.aul oli volitus auto remonti viia ja sõlmida auto remondiks Japauto AS-ga töövõtuleping. Tunnistaja M.au ütlustest nähtub, et sõiduauto Seat Alhambra registreerimismärgiga 001KVV oli tema kasutuses ametiautona ja tal oli volitus auto kasutamiseks ning autot ta omavoliliselt remonti ei viinud. AS-le Hansa Liising Eesti ei olnud võimalik tehniliselt mittekorrasolevat autot tagasi anda ja seepärast remont teostatigi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.aul oli volitus Keila valla ( Keila Vallavalitsuse kaudu) nimel sõlmida Japauto AS-ga valla kasutusvalduses oleva sõiduauto Seat Alhambra registreerimismärgiga 001 KVV automaatkäigukasti remondiks töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) prg 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ( töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas VÕS prg 635 lg 1 pidi Japauto AS kui töövõtja tegema kokkulepitud töö ja parandama auto automaatkäigukasti, kostja kui tellija pidi maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et Japauto AS poolt tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele ja kostja võttis tehtud töö vastu. Tasu on aga kostjal tehtud töö eest maksmata, mistõttu kostjalt kuulub välja mõistmisele Japauto AS poolt esitatud arve alusel 23 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ( jõustus 01.01.2006.a) prg 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud tsiviilasjas alustati menetlust oktoobris 2005.a ning menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel tuleb kohaldada kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku prg 60 lg 1, mille kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies mahus, kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus kohtukulude osas ja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja kasuks kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 1750 krooni, riigituludesse asja läbivaatamise kulud summas 212 krooni.

Katrin Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.