Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Tsiviilasi nr 2-04-1780

punkti

täitmine

ülesandeks

Kohtute

Menetluskulude jaotus 1.Mõista Raasiku Põhikoolilt S.L.`i kasuks välja viimase poolt kantud õigusabikulud summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) krooni ja 84 senti.

Tsiviilasi nr 2-04-1780

Hagejal oli õigus puhkusele 59 päevale majandusjuhataja töölepingu järgi (tõendina esitatud tööleping, tl 6). Hageja on kasutanud puhkust 59 päeva. Puhkuseraha on ta aga saanud 28 päeva ja 3 päeva lapsepuhkuse eest ja seega on tal saamata puhkuseraha 28 päeva eest. Hagejal on saamata jäänud puhkusetasu summas 1.435 krooni. Tööleping lõpetati 31. 08. 2004. a. kuid hüvitis maksti välja 06. 09. 2006. a (tõendina esitatud Raasiku Vallavalitsuse tõend, tl 12 ja hageja palgalipik, tl 14). Hageja leiab, et kuna tööleping lõpetati koondamise tõttu, on hüvitise näol tegemist lõpparvega, mida kostja on kinni pidanud. Lõpparve kinnipidamise eest tuleb kostjal hagejale hüvitada 1.586 krooni ja 37 senti. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud. Kostja vastuväited ja esitatud tõendid Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejaga ei sõlmitud mitte kahte erinevat töölepingut, vaid majandusjuhataja töölepingu nr 79 näol on tegemist hagejaga sõlmitud töölepingu nr 78 lisalepinguga, milles lepiti kokku õpetaja osalist koormust arvestades tema täiendavad tööülesanded ja tasu nende täitmise eest (tõendina esitatud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 03. 11. 2004. a. otsus, tl 22). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejaga tegelikult lõpetatud töölepingut koondamise tõttu, vaid tegemist on töölepingu tingimuste muutmisega. Koondamisega ei ole tegemist, kuna majandusjuhataja koht ei kadunud, vaid täideti konkursi korras, mida ka hageja ise kinnitab (tõendina esitatud hageja avaldus töövaidluskomisjonile, tl 24). Asjaolu, et tegemist ei olnud mitte koondamise vaid töölepingu tingimuste muutmisega tõendab fakt, et pärast majandusjuhataja tööülesannete äralangemist suurendati hageja koormust ainetundide võrra (tõendina esitatud töölepingu nr 78 lisaleht nr. 3, tl 23). Töölepingu tingimuste muutmisest poolte kokkuleppel ei ole vaja ette teatada. Samas informeeris kostja hagejat 28. 06. 2004. a. telefonitsi vajadusest täiskohaga majandusjuhtaja järele. Kostja nõue vähemmakstud hüvitise saamiseks on põhjendamatu, kuna pooled on kokku leppinud hüvitise maksmise aluses ja ka summas, mida hageja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud. Sisuliselt muudeti hageja tööülesandeid ja maksti talle selle eest kompensatsiooni poolte kokkuleppel. Hüvitise summa vastab poolte tahtele. Keskmise palga arvestus, hageja keskmise palga kohta majandusjuhataja ülesannetes, on korrektne. Asjaolu, et majandusjuhataja töölepingus on ekslikult märgitud põhipuhkuse kestus 56 päeva ja 3 päeva lisapuhkust, ei anna hagejale veel õigust 59-le täiendavale puhkusepäevale lisaks õpetajale ettenähtud puhkusele. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kasutanud puhkust 59 päeva ulatuses (tõendina esitatud Raasiku Põhikooli direktori käskkirjad nr 29-p ja 31-p ning hageja seletus tööandjale, tl-d 25-27). Majandusjuhataja põhipuhkus on vastavalt puhkuseseadusele 28 kalendripäeva (tõendina esitatud ka Raasiku Vallavalitsuse arvamus, tl 39). Hageja poolt 21. 06.–21. 08. 2004. a. kasutatud puhkuses sisaldub ka 28 päeva. Majandusjuhatajana hagejale ettenähtud puhkuse aja kattumiseks viimasele õpetajana antud

3(6)

Tsiviilasi nr 2-04-1780 puhkuse ajaga, lepiti puudujäävas ulatuses kokku palgata puhkuses. Hagejal ei ole seega kasutamata puhkust, mille eest nõuda kompensatsiooni. Kuna hageja nõudis majandusjuhataja tööülesannete lõppemisel hüvitust, leppisid pooled kokku lepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ja võtsid hüvitise väljamaksmisel aluseks koondamisel makstava hüvitise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue lõpparve kinnipidamise kohta. Hüvitis ei ole käsitatav lõpparvena, kuna hageja töö õpetajana jätkus. Kohtu põhjendused ja järeldus Hageja ja kostja, ei vaidle selle üle, et töölepingusse on töölepingu lõpetamise alusena märgitud TLS § 86 p 3 ehk töölepingu lõpetamine koondamise tõttu (tl 7). Raasiku Põhikooli direktori 30. 08. 2004. a. käskkirja nr 115/k kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 86 p 3 alusel ja talle makstakse hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 2.870 krooni (tl 11). Kostja väidete kohaselt oli hagejaga sõlmitud tööleping nr 79 töölepingu nr 78 lisa, millega lepiti kokku hageja täiendavates tööülesannetes. Tööleping nr 79 ei kujutanud endast eraldi töölepingut ja selle lõpetamise näol on sisuliselt tegemist töölepingu muutmisega, mille pooled otsustasid fikseerida töölepingu lõpetamisena TLS § 86 p 3 alusel. Seega ei ole hagejaga sisuliselt lõpetatud töölepingut koondamise tõttu. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et majandusjuhataja koht jäi alles ja täideti konkursi korras. Kohus kostja väitega ei nõustu. Hagejaga on 01. 09. 2003. a. sõlmitud tööleping nr 79 hageja tööleasumiseks 0,5 kohaga majandusalajuhatajana Raasiku Põhikoolis alates 01. 09. 2003. a. Töölepingus on fikseeritud kohustuslikud töölepingu tingimused - leping on sõlmitud määramata ajaks osalise tööajaga, hageja astmepalgaks on 1,0 koha eest on 2.870 krooni kuus ja pooled on kokku leppinud ka põhipuhkuse kestuses 56 kalendripäeva, millele lisandub 3 päeva lisapuhkust laste eest. Eelnimetatud tööleping on 31. 08. 2004. a. lõpetatud, mille kohta on tehtud kanded töölepingu punktides 9, 10 ja 11 (tl 7). Töölepingu nr 78 on kostja 05. 10. 2004. a. lõpetanud töötaja soovil TLS § 79 alusel. Kohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt lepingut ei ole lõpetatud koondamise tõttu, on paljasõnalised ja tõendamata. Nii töölepingust kui direktori käskkirjast nähtub töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et kostja väitel pakuti hagejale võimalust töötada majandusjuhatajana täiskohaga ja kuna hageja sellest keeldus, lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel ja maksti hagejale hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses (tl 22). Seega on kostja eelnevalt asunud seisukohale, et hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu, millest lähtudes maksti hagejale välja ka hüvitis ja kostja vastav käitumine oli õigustatud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole nõudnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Seetõttu ei hinda kohus käesoleval juhul töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust, s.o asjaolu kas töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel oli korrektne või oleks leping tulnud lõpetada mõnel muul alusel. TLS § 86 p 3 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 87 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta, mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 järgi on tööandja ülalnimetatud tähtaja mittejärgimisel kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille

4(6)

Tsiviilasi nr 2-04-1780 võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale § 90 1. lõikes ettenähtud hüvitust. Hagejaga on tööleping lõpetatud TLS § 86 p 3 alusel. Hageja märgib, et talle ei teatatud koondamisest ette mitte ühtegi päeva. Kostja väidab, et kuna tegemist oli töölepingu muutmisega ei olnud ta muutmisest kohustatud töötajat ette teavitama. Kostja märgib samas, et informeeris hagejat siiski 28. 06. 2004. a. toimunud telefonivestluses vajadusest võtta tööle täistööajaga majandusjuhataja. Kohus märgib, et TLS § 87 lg 1 kohaselt peab töölepingu lõpetamisest etteteatamine olema kirjalik. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale seadusele vastavalt töölepingu lõpetamisest ette teatati ja möönab, et etteteatamist ei toimunud, kuna kostja arvates ei olnud sisuliselt tegemist koondamisega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt hüvitise väljamõistmiseks koondamise etteteatamistähtaja rikkumise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 26 lg 2 võivad töölepingu tingimuseks olla kokkulepped ka muudes küsimustes. Hagejaga 01. 09. 2003. a. sõlmitud lepingu punktis 5 oli fikseeritud hageja põhipuhkus kestusega 56 kalendripäeva ja lisapuhkus 3 päeva laste eest. 06. 09. 2004. a. on hageja arveldusarvele kantud 0,5 majandusjuhataja ametikoha eest lõpparve summas 4.026 krooni, millest 526 krooni majandusjuhataja töötasu 7 tööpäeva eest augustis 2004. a., 630 krooni puhkuse toetust ja 2.870 krooni hüvitist kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses Hageja palk ühes kuus oli 1.579 krooni (tl 12). Raasiku Põhikooli direktori 03. 06. 2004. a. käskkirja nr 29-p ja nr 31-p kohaselt lubati hageja 2004. a. suvel õpetajana puhkusele ajavahemikul 21. 06. – 21. 08. 2004. a. (tl 25) ja majandusjuhatajana ajavahemikul 01. 07. – 31. 07. 2004. a. (tl 27). 03. 09. 2004. a. seletuskirjas tööandjale märgib hageja, et viibis puhkusel 21. 06. – 23.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-04-1780

TLS § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Tööleping hagejaga lõpetati 31. 08. 2004. a., kuid lõpparve kanti tema arvelduskontole 06. 09. 2004. a. (tl 12, 14). Seega on kostja lõpparvet kinni pidanud täies ulatuses kokku kuus päeva. liaks sellele on kostja poolt hagejale välja maksmata kohtu poolt eelnevas põhjendatuks tunnistatud summad, mis samuti kuulusid väljamaksmisele lõpparve koosseisus. seega on kostja viivitanud osaliselt lõpparve maksmisega üle ühe kuu ja temalt kuulub hüvitis lõpparve kinnipidamise eest välja mõistmisele kogu TLS § 119 lg 2 ettenähtud ulatuses. Hageja kuue kuu keskmine palk on 1.586 krooni ja 37 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1.586 krooni ja 37 senti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis koondamise etteteatamistähtaja rikkumise eest päeva eest summas 3.172 krooni ja 74 senti, vähem makstud koondamise hüvitis summas 302 krooni ja 74 senti, saamata puhkusetasu summas 1.435 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1.586 krooni ja 37 senti, kokku 6.496 krooni ja 85 senti. Menetluskulude jaotus ja kinnitamine TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01. 01. 2006. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele seni kehtinud TsMS-i. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja taotles kostjalt kokku 6.496 krooni ja 85 sendi väljamõistmist. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Hageja õigusabikulud on summas 1.416 krooni (tl 52). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 324 krooni ja 84 senti lähtudes hagihinnast 6496,85 kr. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud 06. 12. 2004. a. riigilõivu summas 560 krooni. Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 kohaselt on töötaja palga nõudmisega seotud hagides riigilõivust vabastatud. Eeltoodule tuginedes palub hageja riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tema arveldusarvele tuleb tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Riigilõivu tagastamine hagejale tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.