Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 25.06.2025 otsusega T.C S. töövaidlusavalduse Kaitseväe vastu. TVK: luges tuvastatuks, et Kaitseväe 05.05.2025 ülesütlemisavaldus töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine; luges T.C S. ja Kaitseväe vahelise töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 05.05.2025; kohustas Kaitseväge muutma EMTA töötamise registris olevat kannet; mõistis Kaitseväelt T.C S. kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 9300 (bruto); mõistis Kaitseväelt T.C S. kasuks välja vähem etteteatatud aja eest hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 1528,8 eurot (bruto).
2.Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu) esitas kohtule taotluse vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohus luges TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks (dtl 76).
MITTEVAIELDAVAD ASJAOLUD
3.Pooled sõlmisid 28.11.2023 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle Kaitseväe küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx. Töökoha peamiseks ülesandeks oli välja töötada, juurutada ja hallata Kaitseministeeriumi valitsemisala ITSM-i toetavaid IT lahendusi ja süsteeme. Töötasu summaks leppisid pooled kokku 3100 eurot (bruto, dtl 67-73, 88-91). 05.05.2025 avaldusega ütles kostja poolte vahel sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Tööleping öeldi üles alates 05.05.2025 (dtl 65-66).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.T.C esitas maakohtule hagi, milles palus: tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; kohustada tööandjat tegema töötamise registris kanne töölepingu lõppemise kohta; mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 9 300 eurot (bruto); mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 1528,8 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt ei esitanud kostja tõendeid konkreetsete rikkumiste kohta, töölepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud. Tööülesanded Task 987 ja Task 966 olid valmis lõpujärgus (ligi 90–99%). Ülesütlemise aluseks toodud puudused olid tavapärased testfaasi parendused, puuduste olemus oli kosmeetiline. Hageja ületas tähtaegu, kuna kolleeg K. K. Task 987 tehtud tööd korduvalt erinevatest arenduskeskkondadest ning baaside taastamise info ja juhend puuduvad. Task 987 ei olnud võimalik tehniliselt soovitud kujul teha. 24.04.2025 hoiatus oli üldsõnaline ega kirjeldanud
täpselt, millised osad arendusest vajasid korrigeerimist. Vigade parandamiseks anti ebamõistlikult lühike aeg (24.04 kuni 28.04), millest suurema osa moodustas nädalavahetus. Hageja esitas 01.06.2026 nõude täpsustuse, milles palus tuvastada kostja esitatud ülesütlemisavalduse tühisus; mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 30 kalendripäeva eest 3057,60 eurot (bruto); kohustada kostjat märkima TÖR-is töölepingu lõppemise kuupäevaks 05.05.2025 ja lepingu lõppemise aluseks TLS § 107 lg 2.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt olid töölepingu ülesütlemise põhjuseks töötaja ebapiisavad töötulemused ning kokkulepitud standardite ja tähtaegade korduv eiramine. Töötajale tööülesannete määramine ja täitmine on dokumenteeritud süsteemis AzureDevops, kus on talletatud korduv kirjalik tagasiside eksimuste kohta ajakavas või info teiste puuduste esinemise kohta. Hagejal algasid probleemid 2024. a suve lõpus. Alates 2024. aasta septembrist määrati hagejale tööülesanded alati kirjalikult koos tähtaegadega, talle anti selgitused tööde ja nendes esinevate puuduste kohta e-kirjana, tiimi neljapäevastel ja reedestel koosolekutel ning juhi ning töötaja vahelistel vestlustel. Hageja ei suutnud kostjaga kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada. Töötajale anti vaid selliseid ülesandeid, mida oli ka reaalselt võimalik täita. Enne töösuhte erakorralist lõpetamist tehti töötajale 24.04.2025 hoiatus, milles on kirjeldatud konkreetsed puudused ja töötajalt nõutavad parandused. Hoiatuse aluseks olid arendaja Kristian Kõivu püstitatud tööülesanded Task 996 tähtajaga 08.04.2025 ja Task 987 tähtajaga 07.04.2025, mis ei olnud seisuga 24.04.2025 täidetud vastavalt nõuetele ja tähtaegselt. Tööandja kohustas töötajat täitma tööülesanded hiljemalt 28.04.2025. Hageja ennast ei parandanud. Hagejal puudus töötamiseks motivatsioon, kuna ta otsis alates 2025. aasta jaanuarist aktiivselt teist töökohta.
MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD
6.Hageja nõudis esialgses hagis hüvitise välja mõistmist TLS § 100 lg 5 alusel 1528,8 eurot (bruto). 01.06.2026 esitas hageja nõude täpsustuse ja palus kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 30 kalendripäeva eest 3057,60 eurot (bruto). TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei ole tegemist hagi muutmisega, kuna hageja on põhinõuet üksnes laiendanud. Kohus leiab, et hageja rikkus nõuet esitades TsMS § 330 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt tuleb avaldused ja taotlused esitada enne eelmenetluse lõppemist. Kohus kuulas 21.05.2026 kohtuistungil ära tunnistajad, lahendas taotlused ning teatas otsuse kuulutamise aja, s.t eelmenetlus lõppes kohtuistungiga. Kuna pooled olid valmis arutama kompromissi sõlmimist, andis kohus pooltele kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja 01.06.2026. See ei tähenda eelmenetluse jätkumist ning hagejal ei olnud võimalik pärast istungit enam nõude laiendamise avaldust esitada.
TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse või taotluse hilinenult, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole välja toonud, miks ei olnud võimalik nõuet korrigeerida siis, kui hageja sai teada oma avalduse menetlusse võtmisest. Hagiavalduse laiendamine põhjustab lahendamise viibimist ning kohtul ei ole võimalik seda menetleda. Lisaks tuleb kohtul arvestada, et hageja nõudis TVK-le esitatud avalduses hüvitist 15 päeva töötasu ulatuses. TvLS § 58 järgi on kohus seotud selle nõudega, mille töötaja esitas TVK-le. Kui tööandja ei oleks palunud töötaja nõuet läbi vaadata hagimenetluses, oleks TVK otsus jõustunud ning töötaja oleks saanud hüvitist 15 päeva töötasu ulatuses. Kohus ei saa määrata hüvitist suuremas ulatuses kui TVK-le esitatud nõue. Seega ei ole hageja oma nõude laiendamise avaldust esitanud tähtaegselt ning kohus jätab selle TsMS § 66 alusel tähelepanuta.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja 05.05.2025 avaldus töölepingu ülesütlemiseks oli põhjendatud.
8.Töölepingu lõpetamise avalduse kohaselt ütles kostja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine selle sätte alusel, et hageja on rikkunud töökohustusi, tööandja on teda hoiatanud töökohustuste rikkumise eest ning hageja rikub jätkuvalt töökohustusi. 8.1 Tööandja viitas ülesütlemise avalduses sellele, et hageja ei täitnud tähtaegselt tööülesandeid Task 996 (MS DAX õiguste taotluse vorm) ja Task 987 (Taski loomine KVPS siselähetuste korral, dtl 65). Kostja esitatud tõendite kohaselt loodi Task 996 02.04.2025 ja Task 987 27.09.2024 (dtl 141), hagejale anti ülesannete tegemise tähtaegadeks 08.04.2025 ja 07.04.2025 (dtl 168). Kostja tegi hagejale 24.04.2025 hoiatuse, mille kohaselt ülesanded Task 996 ja Task 987 olid hoiatuse tegemise ajaks täitmata. Hagejale anti tööülesannete täitmiseks tähtaeg 28.04.2025 (dtl 139-140). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et ülesanded olid tähtaegselt täitmata, aga hageja väitel olid need vähemalt 90% ulatuses valmis ning teha oli vaja vaid kosmeetilisi muudatusi. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ülesanded olid valmis 99,9% ulatuses.
Kostja esitas nimekirjad mõlema ülesande puudustest (dtl 296, 298-300). Lisaks esitas kostja seoses Task 987-ga hagejale antud tähtajad ning nimekirjast nähtub, et hagejale antud tähtaega pikendati 7 korda (dtl 314). Tunnistaja V. A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud tegemist vaid kosmeetiliste puudustega, ülesannete täitmise puudused olid sisulised (tehnilised). Hagejale anti jooksvalt tagasisidet nii meili teel kui ka Azure DevOpsi keskkonnas kord nädalas (dtl 349). Tunnistaja K. K. , et tegemist oli tehniliste puudustega ning puuduste kõrvaldamiseks oleks läinud 1-3 tööpäeva (dtl 352). Tunnistaja selgitas, et keskkondi uuendatakse iga kuu alguses ning hageja on saanud väljaõppe keskkonna taastamiseks. Tunnistaja Tanel Koodi andis analoogseid ütluseid. Ka see tunnistaja kinnitas, et andmebaaside uuendamine oli tavapärane tegevus teatud intervalli tagant ning hagejale antud ülesandeid oli võimalik täita. Seega on kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja ei täitnud talle antud ülesandeid tähtaegselt ning puudused ei olnud üksnes kosmeetilised, nagu hageja viitab. Kohtule ei ole arusaadav, et kui hageja väitel olid ülesanded 99,9% ulatuses täidetud, siis miks ei saanud need valmis töötajale hoiatuses antud tähtajaks. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt uuendati andmebaase regulaarselt ja järelikult ei saanud see hageja tööd takistada. Hageja pidi andmebaaside uuendamisega arvestama ning oskama talle vajalikke andmeid taastada. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ülesandeid oli põhimõtteliselt võimalik täita. Kui see ei oleks olnud tehniliselt üldse võimalik, oleks hageja pidanud sellest tööandjale teatama. Hageja ei ole tõendanud, et ta sellise teate saatis. Seega rikkus hageja talle tööandja poolt antuid juhised, s.t töökohustusi. See, et hageja ületas tähtaegu korduvalt, ei tähenda, et kostja ei saa enam tähtaja ületamisele viidates töölepingut lõpetada. Kui tööülesanded olid täitmata, oli rikkumine jätkuv ning tööandjal jätkuvalt õigus sellele viidata. 8.2 Poolte vahe ei ole vaidlust selle üle, et tööandja tegi hagejale 24.04.2025 hoiatuse ning andis Task 996 ja Task 987 täitmiseks tähtaja 28.04.2025 (dtl 139-140). Hoiatuses ei pea olema üksikasjalikult loetletud, mida hageja pidi tegema ülesannete lõpetamiseks. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja sai vähemalt korra nädalas tagasisidet ülesannete puuduste kohta ning selle kohta, mida on veel vaja korrigeerida. Puuduste nimetamist kinnitavad ka asjas esitatud ja eelpool viidatud kirjalikud tõendid. Seega oli hagejale selge, mida tuleb ülesannete lõpetamiseks teha. 8.3 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ülesanded ei saanud valmis ka hoiatuses antud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kui suures ulatuses täpselt ülesanded olid täidetud. Piisab sellest, et need ei olnud valmis.
Seega rikkus hageja töölepingu 6.2.1 ning 6.2.2 sätestatud töökohustusi ning tööandjal oli õigus tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuna tööleping on juba lõppenud, et ei saa kohus lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel. Hagejal ei ole tekkinud õigust hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Kohus selgitab hagejale, et kohtul ei ole seadusest tulenevat pädevust teha kannet töötamise registrisse. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust esitada nõue, et kohus kohustaks tööandjat kannet tegema.
9.Tööandja pidi lepingut erakorraliselt üles öeldes järgima TLS § 97 lg 2 nimetatud tähtaegu. TLS § 97 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tunnistaja V. A. ütluste kohaselt said vaidlusalused ülesanded valmis pärast õppust Kevadtorm, st juunis-juulis. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks pidi lepingu lõpetama viivitamatult, kui hagejale ette heidetud puudused ei saanud kõrvaldatud enne kui 2-3 kuud pärast hagejaga töölepingu lõpetamist. Asjaolu, et hageja otsis uut tööd, ei anna kostjale õigust lõpetada leping viivitamatult. Pooled sõlmisid töölepingu 28.11.2023 ning kostja pidi lepingu lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja seda ei teinud ja hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Kohtu menetluses on hageja nõue hüvitise välja mõistmiseks 15 kalendripäeva eest. Poolte vahel ei ole arvutuslikku vaidlust selle üle, et 15 kalendripäeva hüvitise suurus on 1528,80 eurot (bruto). Kohus rahuldab hagi selle nõude osas.
10.Menetluskulud Kohus rahuldab hagi osaliselt. Tegemist on töövaidlusega ning toimikust ei nähtu, et kummalgi poolel oleks menetluskulud tekkinud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.