2-05-16411
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg
26. juuni 2006.a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-16411
Tsiviilasi
J.S. avaldus S.S. surnuks tunnistamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • • •
Avaldaja J.S. Puudutatud isik J.D. Puudutatud isik A.B. Puudutatud isik M.D. Puudutatud isik Z.S.
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2006.a
Protokollija Tõlk
istungisekretär Astrid Sägi Aljona Frolenko
Avaldaja, J.S. esitas kohtule avalduse, milles palub tunnistada surnuks S.S. Kohtuotsusega on tuvastatud, et S.S sõitis 24.09.2004.a hommikul üksinda mootorpaadiga Peipsi järvele kalale ja ei tulnud tagasi. Kohtuotsusega on tuvastatud, et sel päeval oli tuuline ilm ja et S.S. ei olnud
kaasas päästevarustust. Samal päeval kella 14.00 paiku leiti Peipsi järvest uppunud mootorpaat, millega S.S. oli kalale sõitnud. S.S. otsimine tulemusi ei andnud ja kuni käesoleva ajani ei ole otsimine tulemusi andnud. S.S. teadmata kadunuks jäämisest on möödunud tänaseni üksteist kuud ning on alust arvata, et S.S. on uppunud. Avaldaja on S.S. abikaasa ja tema ülalpidamisel on kaks ühist last. Avaldaja on huvitatud pärandi vastuvõtmisest, kuna see annaks talle võimaluse ühisvara käsutamiseks ja looks talle võimaluse laste paremaks ülalpidamiseks.
Tartu Maavalitsusel esitatud avaldusele vastuväited puuduvad. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja, J.S., poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et juba kaks aastat on möödunud ajast kui S.S. Peipsi järvel kadunuks jäi. Kohtuistungil asjast puudutatud isikud J.D., M.D., A.B. ja Z.S. kinnitasid, et on esitatud avaldusega nõus. Puudutatud isikute poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et S.S.otsimisega tegelesid piirivalve ja samuti kohalikud kalamehed. Samuti edastasid nad teate Vene telekanali kaudu. Kalamehed rääkisid neile, et S.S. paat oli liiga kerge ning seetõttu võis lihtsalt ka ümber minna. Alates septembrist 2004.a S.S. kohta andmed puuduvad.
Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 19 lg 3 kohaselt kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Tartu Maakohtu otsusega 16.02.2005.a tuvastati S.S. teadmata kadumise fakt alates 24.09.2004.a. S.S. jäi teadmata kadunuks 2004 aasta septembris Peipsi järvel ja kuni käesoleva ajani on tema asukoht teadmata. Siseministeeriumi 11.04.2006.a kirjast (tl 31) nähtub, et S.S. surma registreerimise kohta Eestis andmed puuduvad. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud 09.09.2005.a teadaanne, kus Tartu Maakohus kutsus üles igaüht andma andmeid Tartu Maakohtule S.S. asukoha kohta. Kohtule ei ole saabunud teateid S.S. kohta. Kohus kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku seletused, ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et S.S. elus olemise kohta ei ole andmeid pärast 24. septembrit 2004 ning et Tartu Maakohtu otsusega on tuvastatud S.S. teadmata kadumise fakt alates 24.09.2004.a., siis on põhjendatud avaldaja avaldus rahuldada ja tunnistada S.S. surnuks. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Kohtule esitatud tõendite kohaselt leiab kohus, et S.S. elusoleku kohta viimasteks andmeteks on avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused, selle kohta, et S.S. lahkus oma elukohast 24. septembril 2004 minnes Peipsi järvele ja sellest ajast ei ole tema asukoht teada. Seega tuleb S.S. eeldatavaks surmaajaks lugeda 24. september 2004.a. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.