Muud › Muud hagiasjad

Eelistungil 18. jaanuaril 2005 selgitas hageja, et öösel kutsus Valgevene tolliametnik hageja koos lapsega bussist välja ja keeldus neid üle piiri lubamast. Grupijuht ei sekkunud ja rohelisest kaardist juttu ei olnud. Hageja koos lapsega pidi kõndima öösel kaks kilomeetrit läbi metsa Galinkovitši rongijaamani ja rongiga tagasi Eestisse tulema. Raisku läks 22-25 päeva puhkust, hageja töötab ettevõttes täisajaga ja saab lubada aastas tavaliselt 10 päeva puhkust. Eelistungil 16. veebruaril 2006 selgitas hageja, et talle öeldi, et viisad vormistab kostja. Eelistungil 18. jaanuaril 2005 selgitas kostja, tunnistab hagi osaliselt, olles nõus hüvitama tagasisõidukulutused 1506 krooni. Kostja vormistas hagejale viisa Venemaale minemiseks, hagejal on välismaalase pass ja seoses sellega on Bulgaariasse minek talle viisavaba. Üle piiri hagejat ei lastud tolliametniku ebakorrektsuse tõttu. Läbi Valgevene reisisid turistid üldjuhul kasutades nn „rohelist kaarti“ ehk grupiviisat. Hageja oli kantud eeldatavasti rohelisele kaardile, kaart asus bussijuhi käes. Kaardi vormistas koostööpartner tuurioperaator Nika Eelistungil 16. veebruaril 2006 selgitas kostja, et eksis piirivalvur ja selle eest kostja ei vastuta vastavalt lepingu p-le 4.4.1. Turisti kohustus on kontrollida oma dokumente – passi ja viisat.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis kostjaga turismiteenuse ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale 7000 krooni ning kostja kohustus osutama reisikorraldusteenust hagejale ja tema 9aastasele pojale vastavalt reisi programmile ning tagama majutuse hotellides. Lepingu kohaselt pidi reis toimuma 22. juulist 2003 kuni 09. augustini 2003 Sankt Peterburgist Bulgaariasse ja tagasi. 23. juulil 2003 kell 04.30 keeldus Valgevene Vabariigi piirivalve hagejat, kes oli kodakondsuseta isik, üle Vene-Valgevene piiri lubamast, mistõttu hageja pidi reisi katkestama ja oma kuludega tagasi Eestisse sõitma. Hageja esitas 26. veebruaril 2004 kohtule hagi paludes välja mõista tagasisõiduks tehtud kulutused 1506,80 krooni, moraalne kahju summas 18 000 krooni ning tuvastada lepingu rikkumine kostja poolt. Lepingulised kohustused Hageja ja kostja vahel oli turismiteenuse osutamiseks sõlmitud käsundusleping (võlaõigusseaduse §§ 619-634), millele kohaldatakse täiendavalt pakettreisilepingu sätteid vastavalt võlaõigusseaduse §§ 866-882. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus esmalt, kellel lasus lepingu kohaselt kohustus tagada viisade jt reisidokumentide, eelkõige Valgevene transiitviisa korrasolek. Vastavalt VÕS § 886 lg 1 pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 29 lg 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus kostja garanteerima turistile turismi-ekskursioonide teenuste osutamist, millised on nimetatud tuusikus ja tuuri programmis. Samuti kohustus kostja vastavalt ple 2.3. esitama turistile paigutamist hotellides. Teisisõnu pidi kostja tagama täieliku transporditeenuse ja majutuse. Poolte seletustest ilmneb, et puudus kirjalik reisikirjeldus (VÕS § 867), kuid vastav informatsioon räägiti läbi suuliselt. Seega tõlgendab kohus lepingut vastavalt teadaolevatele suulistele läbirääkimistele ja poolte käitumisele pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 25 lg 5 p 3).

Poolte seletusest ilmneb, et kostja vormistas hagejale Venemaa viisa ja korraldas andmete kandmist nn rohelisele kaardile ehk grupitransiitiviisale koostöös välispartneriga NIKA. Samuti viibis bussis grupijuht, kelle ülesandeks oli muuhulgas piiriületusdokumentide vormistamine. VÕS § 868 lg 1 sätestab, et reisijat tuleb enne lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada üldiselt reisijale esitatavatest passi- ja viisanõudmistest, eelkõige nende dokumentide saamise tähtaegadest. Tuvastatud on, enne reisi hagejale § 868 lg 1 viidatud vormis mingisuguseid nõudmisi viisa vormistamiseks ei esitatud. Täiendavalt arvestab kohus, et suheldes professionaalse reisikorraldusfirmaga ei saa turistilt eeldada läbitavate maade viisarežiimide põhjalikku tundmist. Eelneva põhjal leiab kohus, et lepingu kohaselt lasus kostjal kohustus tagada viisade jt reisidokumentide, sealhulgas Valgevene transiitviisa korrasolek. Lepingu rikkumine ja vabandatavus Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on rikkunud lepingujärgset kohustust tagada viisade jt reisidokumentide, sealhulgas Valgevene transiitviisa korrasolek ja kas selline rikkumine on vabandatav. Lepingu p 4.4.1 kohaselt kostja ei kanna vastutust /---/ järgmistel juhtudel: välismaapasside õige vormistamise eest, sissesõiduviisade keeldumisel välisriikide esindustes ja hilinemisel väljaandmisel /---/, piiriametite tegevuse eest Eesti Vabariigis, Venemaal ja teistes välisriikides. Nimetatud lepingu punkti tuleb tõlgendada koos VÕS §-ga 103. VÕS § 103 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Välisriigi esindajate poolt toime pandud mitteõiguspärane tegevus võib endast kujutada vääramatut jõudu. Seega vastavalt lepingu p-le 4.4.1 ja VÕS §-le 103 lg 2 ei vastuta reisikorraldaja reisi katkemise eest, kui see on põhjustatud asjaolust, et välisriigi piirivalve keeldub põhjendamatult lubamast turisti üle piiri. Kuna vastavalt VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, siis lasub kostjal kohustus tõendada, et hageja reisi katkemine oli põhjustatud Valgevene piirivalve veast. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud Venemaa koostööpartnerite seletuskirjad viisarežiimi kohta (tl 103,104, 105, 109, 113), mille kohaselt toimus turistide ülevedu nn rohelise kaardi alusel. Samas ei sisalda nimetatud vastused piisaval täpset infot viisaeeskirjade kohta Valgevenes ega infot konkreetse intsidendi kohta. Kohtule ei ole esitatud reisi katkemise ajal kehtinud Valgevene viisaeeskirja ega nn rohelist kaarti. Samas nähtub Välisministeeriumi konsulaarosakonna õigusbüroo direktori kt Leo Tõnetalo vastusest (tl 125), et Eesti Vabariik pöördus Valgevene Vabariigi poole informatsiooni saamiseks ning Valgevene Vabariik vastas ametlikult, et kodakondsuseta isikud võisid sel ajal Valgevene Vabariiki sisse sõita ainult transiitviisa alusel ning Valgevene piirivalveametnikud keeldusid hagejat riiki lubamast, kuna tal puudus transiitviisa. Nimetatud tõendite hindamisel jõudis kohus järeldusele, et kostja ei ole tõendanud Valgevene piirivalveametnike seadusevastast tegevust, mistõttu tuleb eeldada, et reisi katkemine Valgevene piiril oli põhjustatud puudulikust dokumentide vormistamisest ja vastutust selle eest kannab kostja. Kahju hüvitamine Hagivalduses palub hageja välja mõista tagasisõiduks tehtud kulutused 1506,80 krooni, moraalne kahju summas 18 000 krooni ning tuvastada lepingu rikkumine kostja poolt.

Kostja on eelistungil 18. jaanuaril 2005 (tl 93) tagasisõiduks tehtud kulutuste hüvitamise nõudega nõustunud ja kohus loeb selles osas kahju olemasolu tõendatuks kostja omaksvõtuga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 231. Hagiavalduses palub hageja hüvitada reisi katkemisega tekitatud moraalne kahju summas 18 000 krooni. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 877 lg 2 teine lause sätestab, et muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Pakettreisileping on olemuslikult suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seega on pakettereisilepingu sõlminud reisijal õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist kasutult kulutatud puhkuseaja eest ning võimalike raskete üleelamiste eest. Arvestades, et reis pidi toimuma 22. juulist 2003 kuni 09. augustini 2003 ehk 19 päeva vältel, tuleb lugeda kasutult kulutatud puhkuse ajaks 19 päeva. Hageja seletuse kohaselt töötab ta täisajaga ja võtab tavaliselt puhkust 10 päeva aastas, kusjuures reisi toimumise ajaks ei olnud ta puhkust võtnud mitu aastat. Lisaks sellele arvestab kohus, et hageja koos pojaga tõsteti bussist välja öösel kl 04.30 ning ta oli sunnitud koos lapsega kõndima öösel kaks kilomeetrit läbi metsa Galinkovitši rongijaamani, mis põhjustas hagejale šokki ja kannatust, kusjuures nende kannatuste ärahoidmiseks ei astunud kostja mingeid tulemuslikke samme. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-34-05, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et arvestades hagejale tekkinud kahjulikke tagajärgi – kasutult kulutatud puhkust 19 päeva ja üleelatud kannatusi – ning arvestades kohalikku elatustaset, on põhjendatud välja mõista kahjuhüvitis summas 18 000 krooni. Lepingu rikkumise tuvastamine Kuigi hagiavalduses palub hageja tuvastada kostja tegevuses õigusvastasus hageja suhtes, mis on seotud lepinguga nr 11 võetud kohustustega, siis leiab kohus, et sisuliselt ei ole tegemist iseseisva nõudega, vaid osaga kahju hüvitamise nõuetest ning kahju hüvitamise osas seisukohta võttes on kohus lahendanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõude. Vastasel korral peaks kohus talitama vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 1110 krooni. Kostja kohtukulu jääb kostja enda kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.