Muud › Muud hagiasjad

TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

MENETLUSE KÄIK

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 50 650,99 krooni ja välja mõista kostja U.L`i ebaseaduslikust valdusest eluruum asukohaga TlL LV valdusesse. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust kokku summas 3810 krooni. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning lisaks mõista välja kulud 200 krooni, mille hageja on tasunud selleks, et kostjat kutsuda kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud, kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu kaks korda ja. Kostja ei ole esitanud taotlusi, tõendeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, taotlusi esitanud, vastuväiteid esitanud, mitteilmumise põhjustest teatanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hageja taotlusel teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kooskõlas 31.12.2005 kehtinud TsMS 27 lg 3 on kostja kutsutud kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu ja TsMS § 317 lg 1 p1 järgi on võimalik kostjat kohtusse kutsuda Ametlike Teadaannete kaudu kui isiku aadressi ei ole registrisse kantud ja muul viisil ei ole võimalik talle kutset kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS 316 lg 1 pde 1, 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3810 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning kostja Ametlike Teadaannete kaudu kohtusse

kutsumiseks tasutud riigilõivu eest 200 krooni, kokku TsMS § 60 lg 1, § 64 järgi tuleb kostjalt välja mõista asja läbivaatamise kulud summas 84,60 krooni,

Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.