2-05-1108/2 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Välja mõista AL’lt, IL’lt ja JJ’lt solidaarselt menetluskulu 327 (kolmsada kakskümmend seitse) krooni ja 80 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number XXX, viitenumber XXX). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 06.04.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt edastas AK7. veebruaril 2005. a AL kolleegidele RT ja HK AS-is L elektronkirja, mille manusena lisas OÜ R3. veebruari 2005. a kirja SLP OÜ-le (lisa nr 1). Kõnealuses elektronkirjas märkis AK järgmist: "Pidasime vajalikuks lisatud kirjaga informeerida Teid LHV partneri hr. AL tegemistest väljas ol LHV-d, kui antud tegemised võivad heita varju teistele temaga seotud ettevõtetele. SLP s le praeguseks hetkeks ainus temaga seotud probleemne ettevõte". Elektronkirjale juurde lisatud OÜ R3. veebruari 2005. a kirjas SLP OÜ-le on esitatud alljärgnevad hagejate au teotavad väited: OÜ-le R esitatud materjalid annavad alust arvata, et väidetavad te gud OÜ Rja SLP vahel on toimunud OÜ Rendise juhatuse liikme J. J ja OÜ SLP osanike ning juhatuse liikmete A. L ja 1. L kooskõlastatud tegevuse tulemusena eesmärgiga viia OÜ-st R alusetult raha välja; OÜ R kaalub kriminaalasja algatamist J. J , I. L , A. L ja OÜ SLP vastu, selgitamaks välja võimalik ametiseisundi kuritarvitamine või omastamine kolmanda isiku kasuks pööramisega J. J ning I. L , A. L ja OÜ SLP võimalik kaasosalus J. J võimalikes kuritegudes.

7."Juba praegu võib väita, et OÜ K osakapitali suurendamine ja mõlema osaniku osa suurused 8 775 000 ei vasta tegelikkusele ning osakapitali suurendamine on läbi viidud vastuolus kehtiva seadusandlusega. Seega on tegemist olukorraga, kus OÜ K juhatus võib olla andnud nii äriregistrile kui ka finantsasutustele valeandmeid." (avalduste lk 3, 5. lõik, 2. ja 3. lause; 22. veebruari 2005. a avalduse lk 4, 2. lõik 2. ja 3. lause). Hagejatele teadaolevalt on AK ülaltoodud avalduse (1. märtsi 2005. a redaktsioonis) saatnud veel ka enamikule Eesti krediidiasutustele. Hagiavalduse kohaselt on kostjad avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Väite, mille kohaselt on hagejad rasked õigusrikkujad (kurjategijad), vastavust tegelikkusele saab tõendada vaid vastavate jõustunud kohtuotsustega. Kostjate kolmandatele isikutele 22. veebruaril 2005. a, 1.märtsil 2005. a, 2. märtsil 2005. a ja 10. märtsil 2005. a saadetud avaldused sisaldavad järgnevat lauset (avalduste lk 1, 1. lõik, 1. lause): "ROÜ (registrikood XXX, asukoht Rannamõisa tee 15c/1-1, praegune juhatuse liige AK) suhtes on endine juhatuse liige ja osanik JJ(isikukood XXX) koos praeguste äripartnerite ALga (isikukood XXX) ja ILga (isikukood XXX) toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi. " Seega väidab AK, et JJ, AL ja ILon "toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi". Eesti keele sõnaraamat ÕS1999 (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999) sedastab leheküljel 939 sõna „õigusrikkumine“ derivatiivse seose sõnaga „õigusrikkuja“. Seega on õigusrikkumise toimepanija avalduse kirjutaja meelest õigusrikkuja. Sõnapaar „raske õigusrikkumine“ on semantiliselt samane sõnaga „kuritegu“. Seega le raske õigusrikkumise toimepanija ei keegi muu kui kurjategija. Siit järeldub, et omistades J. J le, A. L le ja I. L le raske õigusrikkumise toimepanemise, tembeldab AKneid tegelikult kurjategijateks. PS §-s 22 on sätestatud, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eeldusel, et J.J , A.L ja I.L suhtes puudusid väite esitamisel jõustunud kohtuotsused, tuleb AK avalduse lk 1 l. lõigu l. lauset käesoleval ajal pidada õigustamata rünnakuks J. J , .A. L ja I. L au pihta. Ülaltoodud seisukohale on asunud Andres E filoloogilises ekspertiisis (lisa nr 11). Kõnealune ekspertiis on TsMS § 117 lg 3 tähenduses käsitletav asja tundva isiku arvamusena. Ka alljärgnevad seisukohad põ evad eelkõige Andres E i arvamusel.

10.märtsil 2005. a saadetud avaldused sisaldavad järgnevat lõiku (avalduste lk 2, 5. lõik): ,,15.02.2005.a esitatud avaldus kriminaalasja algatamiseks seoses ROÜ ja E I (uue ärinimega SL P OÜ) vahel 20.10.2003. a sõlmitud nõustamislepinguga nr. 002. Nimetatud nõustamislepingu alusel ei ole tegelikult teenuseid osutatud ning sellele on ROÜ alla kirjutanud endine juhatuse liige JJ. Antud te g on näilik ning selle alusel on ROÜ-le võetud kohustusi summas 348 100 krooni, millest 2003. a on JJ jõudnud üle kanda 199 007 krooni ning täiendavalt nõuavad SL P osanikud I ja AL ROÜ-It veel 149 093 krooni. Ülaltoodust tulenevalt on kostjad esitanud faktiväite, et hagejad (I ja ALSL P OÜ ja JJROÜ ) on omavahel sõlminud näiliku te gu, mille alusel ei ole tegelikult teenuseid osutatud. Seega süüdistavad kostjad hagejaid järjekordselt õigusrikkumiste toimepanemises ilma vastavasisulise jõustunud kohtulahendita. Juhime tähelepanu asjaolule, et 7. veebruaril 2005. a esitas SL P OÜ ROÜ vastu Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse kõnealusest nõustamislepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 11. veebruari 2005. a hagi tagamise määrusega koormas Tallinna Linnakohus kohtuliku hü teegiga ROÜ-le kuuluva kinnistu (lisa nr 12). Seega, kostjad, ootamata ära Tallinna Linnakohtu menetluses oleva tsiviilasja tulemust, tembeldasid hagejaid õigusrikkujateks. Hagiavalduse kohaselt kahjustavad kostjate avaldatud ebaõiged väited hagejate reputatsiooni. ILja AL on SL P OÜ osanikud. JJ on M S OÜ osanik. Nimetatud äriü gud on K OÜ (praegune ärinimi Q vara OÜ) osanikud. Q vara OÜ ning selle tütaräriü gud tegelevad Q vara kaubamärgi all kinnisvaraarendusega Baltikumis. Q vara juhtkirjaks on "Q Vara - Kiirus ja usaldus kinnisvara arendamises". Märkimist väärib asjaolu, et AL tegutseb lisaks ka partnerina AS-s L (LHV). LHV osutab finantsteenuseid ja tegutseb alljärgnevatel tegevusaladel: te gud finantsinstrumentidega; väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine; klientide nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriü gute ü emise, jagunemise või omandamisega seotud teenuste osutamine. AL on loonud AS-s Hansapangas äripanganduse divisjoni, mis vastutab kõikide pangatoodete (investeerimistooted, finantseerimine, muud pangateenused) müümise eest Eesti ettevõtetele. Varem on ta töötanud ka kliendisuhete osakonna juhatajana AS-s H ja AS-s V juhatuse esimehena, AS-s T ja AS-s H kliendihaldurina. Seega on AL pikemat aega tegutsenud finantssektoris, mis oma olemuselt on

äärmiselt sensitiivne ning milles tegutsemine üldteadaolevalt põ eb laitmatul reputatsioonil ja usaldusel. Väiksemgi usaldusväärsuse või maine kahjustamine võib kaasa tuua kliendisuhte lõpetamise, pikemas perspektiivis rikkuda aga ka kogu isiku karjääri. Kostjad, olles väga hästi teadlikud, et hagejatel on oma tegevusvaldkonna spetsiifikast tulenevalt oluline äratuntav huvi enda hea reputatsiooni säilitamise vastu, on sihiteadlikult ja pahatahtlikult vallandanud laiaulatusliku laimukampaania. Kostjad on tembeldanud hagejaid õigusrikkujateks/kurjategijateks olukorras, kus vastavasisulised jõustunud kohtuotsused puuduvad. Kostjate väited selle kohta, et hagejad on toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi (kuritegusid) on hagejate au ja head nime teatavad, kuna on oma sisult hagejaid halvustavad ning välistavad hagejate aususe ning seaduskuulekuse. Selliste andmete avaldamine riivab hagejate õigust heale nimele ja lugupidamisele. Hagejate väitel on kostjad rikkunud süütuse presumptsiooni, sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, mille järgi ei tohi kellegi head nime teotada. Au ja hea nimi seondub ka õigusega mitte olla nimetatud avalikkuse ees kurjategijaks enne sellekohase lõpliku kohtuotsuse jõustumist ehk süütuse presumptsiooniga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et sõnavabaduse kasutamisel peab austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ning vabadusi. PS §-s 22 on sätestatud, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Euroopa Inimõiguste Komisjon on tunnistanud võimalust, et kohtumenetluse eelne avalikkuse tähelepanu juhtimine süüdistatavale nagu näiteks vaenulik kampaania ajakirjanduses, võib põhimõtteliselt viia süütuse presumptsiooni rikkumisele (Applications Nos 8603/79, ete., Crotciani and Others v Italy, Dee. 18.12.80, D.R. 22 p.147). Vastavalt KrMS §-le 214 lg 1 kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. KrMS § 214 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt kohtueelse menetluse andmeid ei ole lubatud avaldada, kui nende teatavaks saamine võib kahjustada juriidilise isiku tegevust või kahjustada perekonna- või eraelu puutumatust või riivata isiku au. Hagejatele teadaolevalt ei ole prokuratuur andnud kostjatele luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks. Sellist luba ei oleks saanud ka prokuratuur anda, kuivõrd kostjate avaldatud andmete avaldamine on ilmselgelt keelatud KrMS § 214 lg 2 p 4 ja 5 alusel. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu praktikast ei toimi süütuse presumptsioon mitte üksnes süütegude menetlemisel, vaid ka muude õigusrikkumiste puhul. On ilmne, et süütuse presumptsioonist tulenevalt ei tohi isikuid jõustunud kohtulahenditeta tembeldada raskete õigusrikkumiste toimepanijateks ehk kurjategijateks. Moraalse kahju nõude esitamise eesmärgiks ei ole selle rahuldamise teel rikastuda. Hagejate taotletav rahasumma ei ole suur, kuid selle väljamõistmine on vajalik preventiivsetel kaalutlustel, et kostjatel tekiks mingigi vastutus oma tegude eest. Ei saa eeldada, et hagejad peaksid lõputult taluma kostjate olset maine kahjustamist. Selles asjas tuleb kahjusumma määratlemisel lähtuda moraalse kahju ulatusest, kostjate pahausksusest, rikkumise raskusest, kasutatud meetoditest, ebaõigete andmete esitamise süstemaatilisusest ja räigusest. Samuti tuleb arvesse võtta kostjate eesmärki mitte üksnes rikkuda hagejate karjäär ning kahjustada nendega seotud äriü gute majandustegevust, vaid ka soovist häbistada hagejaid koostööpartnerite ees. Kõik kostjate esitatud tegelikkusele mittevastavad väited on hagejatele toonud kaasa raske psüühilise läbielamise - häbitunde, töövõime languse, alanduse, stressi, depressiooni, nördimuse, solvumise,

1.Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-33-7514/04. Nimetatud vaidluses on hagi aluseks asjaolu, et hageja J. J 'u ainuosaluse ja juhtimisega OÜ M S on jätnud tasumata OÜ M S ja OÜ Rvahelise kinnistu müügilepingu järgse na. OÜ M S ja J. J on väitnud, et vastav müügi d on 30 000 000 EEK ulatuses tasutud tasaarvestusega V OÜ OÜ'le M S loovutatud nõudega OÜ R vastu. Nimetatud V OÜ nõude sisuks on tasunõue väidetavalt OÜ'le R teostatud tee- ja trasside ehitustööde eest. Vaidluse põhiliseks sisuks on asjaolu, et OÜ Von tegelikult nn riiulifirma, kes vastavaid töid tegelikult teostada ei saanud. Nimetatud protsessis esitas OÜ M S 31. jaanuaril 2005. a. tõendid, mille järgi oleks V OÜ teostatud töid teostanud tegelikult E OÜ. Vastavad tõendid kandsid V OÜ, J. J 'u ja E OÜ juhatuse liikme J. V 'i allkirju. J. V kinnitas esmalt kirjalikult, et tema allkiri J. J 'u viidatud protsessis esitatud dokumentidel on võltsitud. J. V ise on asotsiaalse eluviisiga ning kinnitanud AT OÜ (pankrotis), mille juhatuse liige ta samuti oli, pankrotihaldurile antud seletuskirjas, et on "tankist" ning et seda olevat talle öelnud ka Maksu- ja Tolliameti Põlva teenindusbüroo. Hilisemalt esitas J. J ainuosaluse ja -juhtimisega OÜ M S kohtule J. V 'i seletuse, milles märkis, et vastavad dokumendid ei ole tegelikult võltsitud. 04. mail 2005.a. toimunud istungil tunnistas J. V , et viimati nimetatud kirjaliku seletuse andmisel mõjutati teda OÜ V esindaja M. S ning et tegelikult ei ole tal tõesti mingit aimu E OÜ väidetavalt teostatud töödest ning ta ei ole J. J 'u äriü gu OÜ M S esitatud akte allkirjastanud, selle kohta lisame väljavõtte Tallinna Linnakohtu 04. mai 2005. a. toimunud kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2/33-7514/04 ja J. V 'i kriminaalasjas antud ütluste väljavõtte (lisad 1 ja 2). Seoses V OÜ väidetavate te gutega ja E OÜ dokumentide ning J. V 'i allkirjade võltsimisega on Põhja litseiprefektuuri Majanduskuritegude talitus algatanud ka 16. veebruaril 2005. a. kriminaalasja nr 05230100220 (vastav teatis on lisa 3) võltsimise tunnustel. OÜ R nõude suurus nimetatud protsessis on 3 538 527.30 EEK ning OÜ R on tasunud sellelt riigilõivu 133 000.EEK.

arvamusest ilmneb, et A. E on olnud ilmselgelt emotsionaalselt ja negatiivselt häälestatud kostjate suhtes ning le pidanud paljuks jagada ka mitmeid õiguslikke arvamusi, millele muuhulgas toetub ka hagi. Ekspertiisi 1. lehekülje p 1 kahes viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud raskete õigusrikkumiste toimepanemisega "tembeldab" hagejad kurjategijateks ning kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi 1. lehekülje p 2 viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud "rahaliste vahendite väljaviimisega" OÜ' st Rning kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi 2. lehekülje p 4 viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud õigusrikkumiste toimepanemisega, rikub PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ja kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi kokkuvõte, mis on esitatud akti lk 3 p 6, on läbinisti õiguslik nang - esmalt väidab ekspert, et kostjate esitatud väidete näol on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega ning seejärel, et vastavate väidete korduvus on käsitletav laimuna. Kostjad peavad siinkohal ka vajalikuks märkida, et kuivõrd ekspertiis on teostatud C OÜ'le saadetud kirja pinnalt, on ebaselge, kust tuleb eksperdi teadmine ja väide õigusvastaste rünnakute korduvusest, mis annab eksperdi nangul kokku laimu. Kostjate käitumise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlaks tegemisel tuleb käesolevas asjas arvestada järgmiste asjaoludega. Vastavalt VÕS § 1047 lg 1 ja lg 2 peab hageja tõendama, et kostjate hagejate kohta avaldatud andmed ei vasta tõele. VÕS § 1047 lg 3 järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, kui kostjatel oli vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis vastavaid andmeid piisava põhjalikkusega. Kostjad on seisukohal, et kostjate esitatud andmed on tõesed ning lisaks sellele oli kostjatel vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning vastavad andmed olid kostjate kontrollitud ka piisava põhjalikkusega. Kostjad ei nõustu hagejate käsitlusega, mille järgi on kostjad hagejaid nimetanud kurjategijateks. Hagejad ja A. E on loonud huvitava konstruktsiooni, kus kostja OÜ R kolmandatele isikutele tehtud pöördumistest, mis terviklike dokumentidena andsid ülevaate hagejate või nendega seotud äriü gute võimalikest rikkumistest ning menetlustest, mis vastavate rikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud, on tuletatud, et kostjad on hagejaid nimetanud "kurjategijateks" ilma, et oleks olemas vastavad jõustunud kohtuotsused, mille järgi oleks mõni hagejatest mingis kuriteos süüdi tunnistatud. Kuivõrd on ülimalt vähetõenäoline, et kostja OÜ Rvastavate pöördumiste adressaadid on lugenud saadud pöördumistest üksnes üksikuid sõnu ning fraase, millele hagis tuginetakse ning mitte pöördumist tervikuna, siis on ebausutav ka väide, et kostja OÜ Rpöördumiste adressaatidele võis vastavatest pöördumisest jääda mulje, et hagejad on mingites kuritegudes süüdi mõistetud. Kostja OÜ R pöördumistes on üles loetletud käimasolevad tsiviilvaidlused ja algatatud kriminaalasjad. Kostjad peavad ka vajalikuks rõhutada, et hagi lisaks nr 3 olev kostja OÜ Rpöördumine on olnud adresseeritud Notarite Kojale, s.o professionaalsetele juristidele ning vastavale pöördumisele olid lisatud ka koopiad esitatud hagidest ning kriminaalasjade algatamise teatistest, mis võimaldas kirja adressaatidel nata ka kostja OÜ R esitatud väidete sisu.

Eeltoodu põhjal on kostjad seisukohal, et hagile lisatud kostja OÜ Rpöördumistest ei saanud pöördumiste adressaatidel tekkida arusaama, et hagejad on jõustunud kohtuotsusega mõnes kuriteos süüdi mõistetud. Kuivõrd hagi toetub vastavas osas A. E 'i arvamusele, tuleb arvestada, et A. E 'i arvamus on emotsionaalselt kostjate vaenulik, koosneb peaaegu 50% ulatuses õiguslikest nangutest (kusjuures lõppjärelduse osas 100%) ning konkreetsed sõnad ja fraasid, mille suhtes on arvamus antud, on olnud muust kontekstist väljarebitud. Hagi aluseks olevad kostja OÜ Rpöördumised tervikuna näitavad selgelt, et kõik algatatud menetlused on oleli ning ühtegi jõustunud kohtuotsust vastavates menetlustes ei ole veel tehtud. Seega on tekkinud olukord, kus kostja OÜ Ron tõesti esitanud hagejate suhtes mitmeid faktiväiteid, kuid vastavate faktiväidete õigsust ei ole hagejad ümber lükanud. Hagi aluseks olevate kostjate esitatud faktiväidete õigsus tuvastatakse käesoleva vastuse p 1.2.1 - 1.2.3.5 viidatud tsiviilvaidlustes ja kriminaalasjades. Kostjad peavad vajalikuks rõhutada, et kõik hagis viidatud kostja OÜ R faktiväited vastavad tõele, kostjad on kontrollinud kõiki hoolikalt kogu nende kasutuses olevat informatsiooni hagejate ja nendega seotud äriü gute olsete võimalike rikkumiste osas advokaatide, audiitorite ja muude asjatundjate osavõtul. Kostjate seisukohtade põhjendatust näitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja OÜ R esitatud kuriteoteadete alusel algatatud kriminaalasju ei ole lõpetatud, vaid uurimise käigus on lisandunud uusi uuritavaid episoode ning rikkumisi. Seega on kostja OÜ R väited läbinud ka teatava kontrolli algatatud kriminaalasjades - esmalt on natud vastavate väidete asjakohasust ja põhjendamatust kriminaalmenetluste algatamistel ning seejärel läbiviidud uurimine ei ole siiani andnud alust ühegi algatatud kriminaalasja lõpetamiseks, vastupidi, lisandunud on uued uuritavad episoodid ja rikkumised. Andmed käimasolevate tsiviilvaidluste kohta on põhimõtteliselt avalikkusele kättesaadavad, vastavad kohtu eel- ja põhiistungid on avalikud, hagejad ei ole taotlenud üheski käimasolevas vaidluses istungite kinniseks kuulutamist. Seega ei saa hagejate õigusi kahjustada kostja OÜ Rpöördumises sisaldunud selgitused käimasolevate tsiviilvaidluste ning vastavate põhiliste asjaolude kohta, kuivõrd vastavad andmed on avalikkusele juurdepääsetavad. Hagi aluseks olevates pöördumistes esitatud andmed käimasolevate tsiviilvaidluste ning nende põhisisu kohta on õiged ning hagejad ei ole ka väitnud vastupidist. Hagi lisades nr 4 - 8 ja 10 sisalduvad täiendavalt andmed OÜ SL P i osakapitali kujunemise kohta, mis tuginevad praktiliselt kogu ulatuses OÜ SL P i äritoimikule. Seega on ka need andmed olnud juurdepääsetavad kostjate pöördumiste adressaatidele, mistõttu ei saa ka siin rääkida kostjate hagejate õiguste õigusvastasest rikkumisest. Seoses SL P 'iga esitatud väidetega on hagi lk 6 eelviimases lõikes hagejad leidnud, et ka kostja OÜ R oletus, et seoses OÜ SL P osakapitali tõstmisega, võib OÜ SL P i juhatus olla toimepannud õigusrikkumisi, on faktiväide ning väär ja õigusvastane. Kostjad leiavad, et faktiväitel on ühene tõeväärtus - see kas on tõene või ei ole. Fraas "võib-olla" ei kanna ühest tõeväärtust ning jätab kahtluse, kas esitatud väide vastab tõele või mitte. Antud juhul peab pöördumiste adressaat arvestama, et ka pöördumise koostaja ise le kindel, kas vastav väide on tõene või mitte ning vastava väite tõelevastavus selgub ilmselt hiljem. Andmed kriminaalasjade algatamise kohta on samuti õiged, vastavad kriminaalasjade algatamise teatised on lisad 1, 3-6. Kuivõrd hagi aluseks olevatest kostja OÜ R esitatud pöördumistest ei jää tervikuna lugemisel kahtlustki, et hagejate suhtes on kriminaalmenetlused üksnes algatatud ning süüdimõistvaid kohtuotsuseid hagejate suhtes jõustunud ei ole, ei ole kostja OÜ R rikkunud PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ning nimetanud hagejaid kurjategijateks. Kostjad

andmed (andmed algatatud tsiviil- ja kriminaalmenetluste kohta) seotud J. J 'uga. I. ja A. L seonduvad käimasolevatest menetlustest kriminaalasjaga nr 05230100212. Seega peaks hagejate väidetud nende õiguste õigusvastane riive olema erineva intensiivsusega ning kajastuma seeläbi ka erinevas mittevaralise kahju põhjendatud hüvitiste suurustes. Hagi lk 11 keskel on hagejad märkinud, et taotletud kahjuhüvitise taotlemisel on preventiivne kaalutlus - seega on hagejate nangul tegemist tulevikku suunatud hüvitisega, mis saab olla omane vaid karistusele. Eesti kehtiv tsiviilõigus karistuslikku kahju hüvitamist ei tunne, seega tuleb kahjuhüvitise väljamõistmise taotlus ka sellel põhjusel jätta rahuldamata. Hagi lk 8 viimases lõigus on hagejad väitnud, et kostjate eesmärgiks võib-olla ka hagejate osalustega äriü gute pankrotti ajamine. Kostjad kinnitavad, et nii see siiski ei ole, kuivõrd sellisel juhul jääks kostja OÜ R esitatud nõuded rahuldamata. Esitatud väide on aga huvitav sellest aspektist, et A. L on 22. ja 24. novembril 2004. a. Ühispanga kliendihaldurile S. H 'ile saadetud e-kirjades kinnitanud, et "/---/ võiks teada küll, kui palju on R i vastu nõudeid, sest meie koondame neid ja esitame need R ile, eesmärgiga ajada R pankrotti viia suurusjärk 1 aasta jooksu1. Õnneks on nõudeid piisavalt" (lisa 9). Hagi lk 12 p 2.5 on hagejad väitnud, et kostjad käituvad pahauskselt. Kostjad vastava väitega ei nõustu, käesolevas vastuses on põhjendatud, miks on vastavaid väiteid hagejate suhtes esitatud ning et vastav informatsioon on õige ja põhiosas avalik. Hagi lk 11 on hagejad väitnud, et kostjate esitatud väited on hagejatele toonud häbitunde, alanduse, nördimuse jne. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et algatatud vaidlustes ning ka peetud läbirääkimistel on hagejad käitunud äärmiselt külmalt ja kalestunult, kasutanud korduvalt ebatsensuurseid väljendeid (vastavat tooni le peetud paljuks ka kirjavahetuses) ning A. L on suulistes vestlustes (2004. a. detsembris Advokaadibüroos PV vandeadvokaat ML'e A. K 'i ja A. K 'i juuresolekul peetud vestluses) kinnitanud ise, et OÜ' st R tõesti kanditi raha välja ning vastav "raha maandus" Soosepa elurajooni ning et kostjad ei suuda selles osas midagi ette võtta nagunii. Kostjate esitatud väited ei ole seega kostjate n.ö väljamõeldis, vaid vastav ka sõnakasutuse osas A. L enda bravuurikatele väidetele. Olles hagejatega korduvalt nii isiklikult kui telefonitsi ja kirjavahetuse kaudu suhelnud, on kostjatel äärmiselt raske uskuda, et hagejad on kannatanud kostjate esitatud pöördumiste järgi tõsist psüühilist stressi, pigem on hagejad suhtunud vastavatesse asjaoludesse külmalt ja kaalutletult. Kohtuistung Kohtuistungil 29.05.2006. a jääb hageja esindaja haginõuete juurde. Kõikide avalduste esimene lause on ”ROÜ endine juhatuse liige J. J koos A. L ja I. L ’ga on toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi. Seda lauset le võimalik kaheti mõista. Ilmselgelt on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. Kostja vaidleb hagile vastu. Väide nagu oleks J. J koos A. Ja I. L ga pannud toime õigusrikkumisi põ eb sellel, et A. L on isiklikult seda tunnistanud 2004. a septembris Paul Varuli Advokaadibüroos. Osa e vahelises meilivahetuses A. L ja J. J tunnistavad nende toime pandud õigusrikkumisi. ROÜ-le oli oluline teavitada krediidiasutusi. Kostjad ei ole kuskil väitnud, et hagejad on kurjategijad. Hagejatel ei ole mingit kahju tekkinud, hagejad möönavad, et kahju hüvitamist nõutakse preventiivsel eesmärgil. J. J on tunnistatud kahtlustatavaks. Õigusrikkumised on olemasolevates menetlustes tõendamist leidnud, kostja oli veendunud, et õigusrikkumised on toime pandud. Õigusrikkuja le samastatav sõnaga kurjategija. Avaldustes on räägitud, et toime on pandud õigusrikkumisi – nii tsiviilõigusrikkumisi kui väärteoasju. Kuskil le

kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Hagejate nangul on kostjad rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. PS §-s 22 on sätestatud, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eeldusel, et J.J , A.L ja I.L suhtes puudusid väite esitamisel jõustunud kohtuotsused, tuleb hagiavalduse kohaselt AKavalduse lk 1 1. lõigu l. lauset käesoleval ajal pidada õigustamata rünnakuks J. J , A. L ja I. L au pihta. Kostjate vastuväite kohaselt on PS § 22 normi adressaadiks avaliku võimu kandja, kostjad ei saa PS § 22 normi rikkuda. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest on üheselt selge, et hagejad tuginevad oma nõudes PS § 17, § 19 ja § 22, ehk teisisõnu hagejate arvates on nende au ja hea nimi teotatud, kuna kostjad on käsitlenud neid kuriteos süüdiolevana enne, kui nende kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtu arvates ei saa seadust tõlgendada nii kitsendavalt, nagu seda on teinud kostja. Kohtu arvates saab isiku au ja head nime teotada ka sel viisil, et nimetad teda õigusrikkujaks, raskeks õigusrikkujaks või ka kurjategijaks. Põhiõiguste puhul ei saa rääkida absoluutsest suhtest riigi ja kodaniku vahel, vaid kõne alla tulevad ka kodanike omavahelised suhted. Ka eraisikud võivad olla põhiõiguste adressaadid. Põhiõigused on oma olemuselt ka ühtlasi printsiibid, mis kehtivad õiguses kui sellises, olles suunatud sellele, et põhiõigusi peavad järgima ka üksikisikud. Riigikohus on oma 13.06.2002. a lahendis nr 3-2-1-63-02 leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud nangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtus nangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtus nangut ümber lükata. Halvustava tähendusega nangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks nanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Kostjad on vastuses kohtule andnud ülevaate evahelistest oleliolevatest kohtumenetlusest. Kostjate vastuväite kohaselt on hagejate suhtes tõesti mitmeid faktiväiteid esitatud, kuid esitatud faktiväiteid on suure põhjalikkusega kontrollitud ning vastavate faktiväidete õigsust ei ole hagejad ümber lükanud. Võlaõigusseadus § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus nõustub kostjatega, et hagejad ei ole tõe olest esitanud vastuväidet sellele, et e vahel on käimas mitmeid tsiviil- ja kriminaalkohtumenetlusi, kuid see asjaolu ei oma antud asjas ka tähtsust. Käesolevas vaidluses on oluline, kas isikut võib ilma jõustunud kohtuotsuseta nimetada raskeks õigusrikkujaks ning kes seda teha võib. Kohus on seisukohal, et kostja on etteruttavalt ja alusetult võtnud endale õigusemõistja rolli. Demokraatlikus ühiskonnas teeb kohus lõplikke otsustusi selliste väärtuste nagu vabadus, elu, omand, au ja väärikus, isikute õigused ja kohustused. Kohtul lasub kohustus kontrollida isikute tegevuse seaduslikkust ning langetada lõplik otsustus. PS § 146 kohaselt õigust mõistab ainult kohus. Seega ei saa kostjad võtta endale õigusemõistja rolli. Riik tagab isikule sellise põhivabaduse nagu PS § 45 tulenev sõnavabadus. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohtu 30. oktoobri