2-05-2272/1 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

summas 5000 krooni. ....a esitas hageja avalduse, mille kohaselt palub kostjatelt hageja kasuks täiendavalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 3910,10 krooni ning kohustada kostjaid vabastama valdus koos eluruumis ebaseaduslikult elava A.K’iga. Valduse mittevabastamise korral palub hageja tõsta kostjad T.K, S.K ja A.K välja eluruumist aadressil .... Samuti palub hageja mõista kostjatelt välja hageja poolt täiendavalt tasutud riigilõivu summas 280 krooni. ...a toimunud kohtu eelistungile kostjad ei ilmunud, ei taotlenud kohtult kõnealuse istungi edasilükkamist ega teatanud istungilt puudumise põhjustest. Istungi toimumise ajast ja kohast ning istungile ilmumise võimalikest õiguslikest tagajärgedest oli kostjaid allkirja vastu teavitatud ....a toimunud eelistungil. Hageja esindaja taotles ....a eelistungil tagaseljaotsuse tegemist ja kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. See ei välista ega piira tulenevalt VÕSRS § 12 lg-st 2 lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS 316 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostja A.K ́i suhtes on hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks asjaõigusseaduse § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kokku on hageja riigituludesse riigilõivu tasunud 5280 krooni, seega kuulub igalt kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 1760 krooni. Kostjatelt kuulub sama seadustiku §