Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-06-7510 Kauba eest tasuma pidi kostja igakuiste osamaksetega jooksuva kuu 28. kuupäevaks 526.krooni. AM ei ole maksegraafikust kinni pidanud ja võlgneb hagi esitamise seisuga hagejale kauba eest 6838 krooni. Lepingust nr. 430428 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja kirjalikud käenduslepingud AS’i ja TT’ga. Vaatamata hageja meeldetuletusele ei ole kostjad nimetatud võlga kuni käesoleva ajani tasunud. Lepingu p.5.3 kohaselt kohustus kauba ostja tasuma maksegraafikust mittekinnipidamisel viivist 0,019 % päevas maksmata osamaksete summalt kuni osamaksete tegeliku tasumise päevani. Hagiavalduse kohaselt moodustas viivis 29.03.2006.a. seisuga 672.- krooni. Seega hageja palub tema kasuks kostjatelt solidaarselt välja mõista võlg 6838.- krooni ja viivis 672.- krooni, kokku võlgnevus summas 2605.- krooni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse käik Põhivõlgnik AM kohtule ei vastanud, kostja TT 24.04.2006 kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid ei esitanud, nõustus, et olles kostja AM käendajaks, kohustub täitma lepinguga määratud kohustusi müüja ees solidaarselt teiste kostjatega, kuid isiklikult on nõus makmsa 1/3 kogu võlgnevusest ja viivisest e. 2504 krooni ega saa vastutada teiste kostjate eest. Kostja AS kirjalikus vastuses 02.05.2006.a ei tunnistanud hagi, leides, hagi esitamine koheselt tema vastu koos võlgnikuga on põhjendamatu ja et hageja peab esitama oma nõude lepingupartneri, s.o. AM vastu, kohtukulud palub jätta A. Mkanda. Kohtuistungile ükski kostja ei ilmunud, kutsed käes, mitteilmumise mõjuvast põhjusest teatanud ei ole, hoiatatud, et hagi võidakse lahendada sisuliselt. Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt, jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde, leidis, et tegemist on ikkagi solidaarse vastutusega, mis ei välista, et kohtuotsuse võib täitmiseks esitada esialgu ka vaid põhivõlgniku vastu. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses toodud asjaoludega ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 76 lg.1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. 28.04.2003.a sõlmitud järemaksuga müügilepingust on Hageja ja AM kokku leppinud, et AM tasub kauba eest osamaksetega ning kohustub maksma tasumisega hilinemisel viivist 0,019 % päevas viivitatud summalt. VÕS § 142 lg.1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Ja VÕS § 145 lg.1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutega võtsid käendajad kohustuse vastutada lepingu täitmise eest müüja ees solidaarselt ostjaga, kui ostja ei suuda täita endale võetud kohustusi. Ostja poolne suutmatus võetud kohustust täita ei ole iseenesest samastatav sellega, et võlausaldaja ei saa nõuet tema vastu rahuldada. Ostja suutmatus kohustust nõuetekohaselt täita on tõendatud tema viivitusse sattumisega ning müüja poolsete pretensioonidega. Käenduslepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud solidaarvastutuse, mitte subsidiaar- e. täiendava vastutuse kohaldamises, s.t. käendajate vastutus tekib alates tagatava kohustuse rikkumisest, mitte alates põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise võimatuse kindlakstegemisest. Käendajate solidaarvastutuse välistamine peab olema käenduslepingus selgelt väljendatud, antud juhul on pooled kokku leppinud solidaarvastustuses, mille korral VÕS § 65 lg.1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal õigus valida, millise solidaarvõlgniku vastu ta haginõude esitab. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. 2 (3)

2-06-7510 Käendajate õigused on küllaldaselt tagatud käendaja tagasinõude õiguse regulatsiooniga tulenevalt VÕS § 152 lg.1, mille kohaselt läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu üle põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale tema poolt rahuldatud ulatuses. Kohus rahuldab hagi kooskõlas VÕS § 65 lg.1, § 76, § 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 113, § 142 ja § 145 lg. 1 alusel, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg.3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta solidaarselt kostjate AM, AS’u ja TT kanda. TsMS § 174 lg.1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Rein Pokk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.