1.Rahuldada osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Leino Lõnsu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Leino Lõnsult OÜ Aktiva Finants kasuks 187,24 (ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja 24 senti), millest põhivõlgnevus 151 eurot ja viivis 36,24 eurot.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 62% ulatuses Leino Lõnsu kanda ja 38% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
7.Välja mõista Leino Lõnsu’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena 93 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja 0 senti).
8.Välja mõista Leino Lõnsu’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (93 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
Tsiviilasi nr 2-16-113742 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
13.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 22.02.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates kätetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. See on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel
14.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist viivisenõude osas. Osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse summas 151 eurot väljamõistmise osas rahuldab, kohus otsust ei põhjenda.
15.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,166% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,166% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates viivisearvestuse algusest 27.12.2013 kuni hagi esitamiseni 13.12.2016 on olnud vahemikus 8-8,5% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,166% päevas ehk 60,59% aastas (0,15 X 365 = 60,59) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 7,1 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi
Tsiviilasi nr 2-16-113742 kohaselt hageja taotletud viiisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Asjaolu, et hageja on oma nõuet vähendanud ja taotlenud viivise väljamõistmist üksnes osaliselt, ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks. Hagiavalduse kohaselt oli viivisearvestuse alguskuupäevaks 27.12.2013 ning hageja on taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni. Seadusjärgne viivis perioodil 27.12.2013 kuni hagi esitamiseni 13.12.2016 on 36,24 eurot. Lisanduva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest TsMS § 367 alusel ei ole hageja taotlenud. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ehk põhivõlgnevus + sissenõutavaks muutunud viivis oli hagi kohaselt 301,95 eurot (151 + 150,95 = 301,95), mille kohus rahuldas 187,24 euro ulatuses (151 + 36,24 = 187,24). Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 62% ulatuses. Vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud, millest jätta 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda.
17.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 325 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
19.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.