Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ajavahemikus hommikusöögist kuni kella 17.30-ni. Kõigele lisaks oli hotell inimestest praktiliselt tühi, mistõttu puudus ka igasugune meelelahutus. Hageja koos teiste reisikaaslastega avaldas rahulolematust Sharm Club hotelli üle ja palus ennast viivitamatult üle viia lepingujärgsesse hotelli Club Reef või vähemalt teise samaväärsesse hotelli. 04.12.2004.a. õhtul teatas reisikorraldaja võimalusest ümber kolida hotelli Sonesta Beach. 05.12.2004.a. ümberkolimisel selgus, et hagejat ei viida mitte hotelli Sonesta Beach, vaid hotelli Sonesta Club. Hotellil Sonesta Club puudus oma rand, internetiühendus ning tuba kuhu hageja paigutati oli ilma akendeta. Hotelli territoorium oli väike ning väga vähe oli rohelust ja avarust, mis oli olnud esialgselt hotelli Club Reef valiku peamiseks põhjuseks. Seega ei vastanud ka see hotell lepingu tingimustele. Hageja ja teiste reisikaaslaste protestide peale kutsuti kohale kostja kohaliku äripartneri esindaja, kes teatas, et kostja on neile juba niikuinii väga palju vastu tulnud ja rohkem hotelli vahetada pole võimalik. 06.12.2004.a. anti hagejale võimalus kolida hotelli Sheraton Resort & Villas, mis oli võrdväärne hageja poolt ostetud hotelliga Club Reef. Hotelli vastuvõtus teatas reisikorraldaja, et keegi grupi liikmetest majutust ei saa enne, kui on alla kirjutanud avaldusele, et tal seoses reisiga kostjale pretensioonid puuduvad. Hageja ei olnud nõus sellisele avaldusele alla kirjutama, kuna leidis, et reisikorraldaja peab lepingut täitma tingimusi esitamata. Hageja käsitles sellist olukorda kui reisikorraldaja jätkuvat lepingu rikkumist, mistõttu hagejal tuli osta antud hotellis majutus ja toitlustamine, mis läks maksma 7004 krooni. Hageja pääses oma tuppa alles 06. 12.2004.a. kella 16.00 paiku, mistõttu tal nurjus kolm päeva 7-päeva pikkusena planeeritud puhkusest. Kuna 7-päevasest puhkusest õnnestus hagejal puhata kostja süül ainult 4 päeva, siis on hagejal tekkinud kahju 3 puhkusepäeva eest tasutud summa ulatuses. Hageja poolt tasutud 7-päevase puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva hinnaks 1180 krooni. Seega on 3 puhkusepäeva hind 3540 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004.a. majutuse ning toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni juba eelnevalt tasutud 8265 kroonile, siis on hagejale tekkinud kostja poolt lepingu rikkumisega seoses kahju kokku summas 10 544 krooni. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 10 000 krooni. Hageja leiab, et ta kulutas kasutult puhkuseaega vähemalt 3 päeva ning ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu täisväärtuslik. Sellel ajavahemikul pidi hageja ise vahetult tegelema endale majutuskoha otsimisega, mis tekitas hagejale palju hingelist läbielamist ja tal ei olnud võimalik ka ülejäänud nelja puhkusepäeva jooksul täisväärtuslikult puhkust nautida. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 20 544 krooni, 1750 krooni tasutud riigilõivu katteks ja 19 167,98 krooni õigusabikulude katteks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Oma kirjalikes vastuväidetes kohtule on kostja seisukohal, et tema ei ole endale pakettreisilepinguga võetud kohustusi rikkunud ning järelikult on kahju hüvitamise nõue asjakohatu ja alusetu. Kostja on seisukohal, et pakettreis vastas kirjeldusele, teenused vastasid reisija poolt valitud standarditele. Hotelli valiku tegi reisija hotelli kirjelduse alusel. Toad hotellis Club Reef olid kostja poolt eelnevalt broneeritud. Reisijate saabumise päeval keeldus hotelli administratsioon majutamast reisijaid broneeritud hotelli, põhjendades seda renoveerimistööde alustamisega. Seetõttu majutatigi reisijad hotelli Sharm Club, kus pakutavate teenuste ulatus ja kvaliteet on samaväärsed. Kuna reisikorraldaja vastutab reisi kirjeldusele vastavuse eest, siis vastas hotell Sharm Club hotelli Club Reef kirjeldusele täielikult ning mõlemad hotellid kuuluvad samasse kategooriasse. Samuti kuuluvad mõlemad hotellid ühele ja samale omanikule ning asuvad ühel maa-alal, moodustades ühtse kompleksi. Kompleksis pakutavad lisateenused (basseinid, spordiväljakud, internet, jne) on ühiseks kasutamiseks. Neid võivad kasutada nii Club Reef kui ka Sharm Club

külastajad. Vaatamata sellele, et reisikorraldaja poolt osutatud teenus vastas kirjeldusele, rahuldas kostja reisija korduvaid nõudmisi ja majutas teda veel kaks korda ümber, kusjuures kõik ümbermajutused olid korraldatud reisijate vastutusel. Kolimisele ei kulunud mitte 3 esimest puhkusepäeva vaid kõigest 3 tundi ööpäevas. Samuti ei ole kostjale selge, mille poolest ei rahuldanud hagejat hotell Sonesta Club, kirjalik pretensioon selle hotelliga rahulolematuse kohta puudub, mis on pakettreisilepingu p 6.1 reisijapoolne rikkumine. Reisikorraldaja ja reisija vahel sõlmitud pakettreisilepingu p 3.2.2 kohaselt juhul, kui reisikorraldaja ei saa lepinglastelt tellitud arvu kohti kindlaksmääratud hotellis, on reisikorraldajal õigus majutada reisija teise hotelli, mis kuulub reisija tellimuses näidatud hotelliga vähemalt samasse kategooriasse. Järelikult ei ole nõuetele vastav majutus pakettreisilepingu rikkumine vaid on lepingu kohane täitmine. OÜ E Reisitingimuste p 10.2.3 kohaselt puuduseks reisikorralduses ei või pidada hotelli vahetumist vahetult enne väljasõitu või reisi ajal, kui põhjuseks on hotellide ülebroneerimine, mis ei ole tingitud reisikorraldajast. Antud juhul oligi tellitud hotell asendatud samaväärse hotelliga koheselt reisijate saabumisel. Seega olid reisikorraldaja kohustused täidetud vastavalt lepingule ja seadusele. Rikkumist aset ei leidnud ja kui rikkumist ei olnud siis ei võinud tekkida sellest ka kahju. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt 8260 krooni õigusabikulude katteks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajad, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Tõendamist on leidnud, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu VÕS § 866 lg 1 tähenduses reisimiseks Sharm el Sheiki koos majutusega hotellis Club Reef. VÕS § 875 lg 1 kohaselt peab reisija lepingu rikkumisest teatama reisiteenuse vahetule osutajale ning reisikorraldajale või vahendajale. Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Reisija võib anda reisikorraldajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. See ei välista ega piira reisija õigust vähendada reisitasu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija poolt selleks määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija ise abinõud tarvitusele võtta ja nõuda reisikorraldajalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja teatas kostjale 04.12.2004.a., et majutus ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele ning palus kostjal rikkumine kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 875 piisab suulisest teavitusest, mida hageja ka tegi. VÕS § 877 lg 1 alusel vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Hageja seletusega ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hotellid Sharm Club ja Sonesta Club ei vastanud lepingutingimustele. Kohtuistungil on tunnistaja Ülle Tamme ütlustega (tl 116) tõendamist leidnud, et Sharm Club ei vastanud pakettreisilepingus kirjeldatud tingimustele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tuba halvas seisus, rõske ja niiske, merevaade puudus, tuba oli kulunud, puudus föön ja hotell oli inimtühi. Ka järgmisena pakutud hotell Sonesta Club ei vastanud tingimustele: tubadel puudusid aknad ja rõdu oli pisike, kus vaade avanes ehitusplatsile. Sonesta Club oli merest kaugel ja jala randa minna oli võimatu. Järgmisena viidi reisijad Sherton Resort & Villas, mis vastas lõpuks lepingutingimustele.

Tunnistaja Marina Vijar ütluste kohaselt (tl 135) ei ole Sharm Club internetti, Club Reefis on. Hotellis Sonesta Club nägi ta tube kus polnud rõdu ja aknad olid tõesti väikesed. Tunnistaja JM andis ütlusi selle kohta (tl 132), et hotellis Club Reef puudus föön. Pakettreisilepingu p 3.2.2 järgi on koraldajal õigus majutada teise hotelli juhul, kui korraldaja ei saa lepinglaselt tellitud arvu kohta kindlaksmääratud hotellis. Seega ei saa teise hotelli paigutamise aluseks olla renoveerimistööd. Samuti on kostja viide pakettreisilepingu p 10.2.3 asjakohatu, kuna antud juhul oli hotellis Club Reef tegemist renoveerimistöödega mitte ülebroneerimisega. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingut. VÕS § 877 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama lõike 2. lause sätestab, et muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on lepingu rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, väljaarvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja poolt kostjalt pakettreisi ostmisel oli planeeritava puhkuse kestuseks 7 päeva, hageja kaotas puhkusest 3 puhkusepäeva, sest suurem osa päevast möödus reisikorraldajaga vaidlemisele ning erinevatesse hotellidesse sisse- ja väljakolimistele. Kostja majutas hageja lepingutingimustele vastavasse hotelli alles kolmanda reisipäeva õhtuks. Seega jäi hagejal kasutamata puhkus ajavahemikus 4.12.2004.a. – 06.12.2004.a. Ka tunnistaja Ülle Tamme (tl 116) ütluste kohaselt õnnestus puhata vaid 4 päeva. Eeltoodust tulnevalt on põhjendatud varalise kahju 10 544 krooni väljamõistmine kostjalt. Hageja poolt tasutud 7-päevase puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva hinnaks 1180 krooni. Seega on 3 puhkusepäeva hind 3540 krooni. Samuti on põhjendatud 7004 krooni välja mõistmine kostjalt, kuna sellist väljaminekut ei oleks hageja pidanud kandma, kui kostja oleks täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Hagejat hotelli Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas ei majutatud, kuna ta keeldus andmast allkirja kostja suhtes pretensioonide puudumise kohta. Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas poolt 06.12.2004.a väljastatud arvega (tl 69-70) on tõendatud, et hageja tasus majutuse ja toitlustamise eest nimetatud hotellis 3701,16 EGP, mis on 7004 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004.a. majutuse ning toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni juba eelnevalt tasutud 8265 kroonile, siis sellega on hagejale tekkinud kostja poolt lepingu rikkumisega seoses kahju kokku summas 10 544 krooni. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni. Kohus leiab, et mittevaraline kahju kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et mittevaraline kahju peab jääma mõistlikkuse piiridesse, ning antud juhul on hageja kasutult kulutatud puhkuseaja eest mõistlikuks hüvituseks 5000 krooni, s.o pool hagejale tekitatud varalisest kahjust. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu täisväärtuslik. Tõendamist on leidnud, et hageja sai kolida lepingujärgse hotelliga samaväärsesse hotelli puhkuse kolmanda päeva õhtuks. Hageja pidi ise vahetult tegelema endale majutuskoha otsimisega, mis tekitas hagejale palju hingelist läbielamist. Nimetatud asjaolud tõttu ei olnud hageja ülejäänud puhkus täisväärtuslik.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Kuna kohus rahuldas hagist 75,6 %, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 1323 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud õigusabi kulude katteks 777,20 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.