Muud › Muud hagiasjad

üüri ja kommunaalkulude tõttu 22 534,62 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 4.7. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale üüri ja/või kommunaalteenuste tasude tähtaegselt maksmata jätmisel viivist summas 0,5 % võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid summas 90 073,63 krooni. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja viivisenõuet ning palub kostjalt välja mõista viivised summas 22 465,38 krooni. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 45 000 krooni, hageja poolt tasutud riigilõivu 3 150 krooni ja hageja kulud õigusabile.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjalikult hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, istungile ei ilmunud. Istungi toimumisest 30.mai 2006.a. oli kostja teadlik, kostja ei teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjustest. Kostjat hoiatati, et kohtusse ilmumata jätmisel võidakse asja arutada ilma tema osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud lepinguga (tlk 8-14) on tõendatud, et pooled sõlmisid 18.10.2001.a. üürilepingu, mille kohaselt hageja, kui üürileandja, andis ja kostja kui üürnik võttis üürile korteri asukohaga Tallinn,. Sõlmitud üürilepingup-s 3.1. leppisid pooled kokku, et üürileping sõlmitakse tähtajaga kaks aastat. Kohus leiab, et üürilepingu p-ga 3.1. on tõendatud, et pooled sõlmisid tähtajalise üürilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et üürileping öeldi ennetähtaegselt üles, siis leiab kohus, et üürileping kestis kuni 18.10.2003.a. Üürilepingu p-s 4.1. leppisid pooled kokku, et üürnik on kohustatud maksma üürileandjale korteri kasutamise perioodi eest iga kalendrikuu eest 5 500 krooni. Lepingu p- s 4.3. leppisid pooled kokku, et üürnik on kohustatud maksma punktis 4.1. määratud üüri üürileandjale hiljemalt maksustatava kalendrikuu 1. (esimeseks) kuupäevaks. Lepingu p-s 4.4. leppisis pooled kokku, et üürnik on kohustatud tasuma lisaks punktis 4.1. määratud üürile üürileandjale või üürileandja poolt näidatud hoonet haldavale isikule kõigi üürniku poolt tarbitud kommunaalteenuste (elekter, vesi, küte, prügivedu) eest vastavalt arvetele, mille koostab üürileandja üürnikupoolt tarbitud koguste alusel, arvestite olemasolul aga vastavate arvestite näitude kohaselt, arvestite puudumisel aga arvestatuna kogu hoone kulust proportsionaalselt üürniku kasutusse antud korteri pindala ja kogu hoone pindala suhtele. Asja materjalidele lisatud üüriarvetelt (tlk 16-21) nähtub kostjale saadetud üüri ja kõrvalkulude summad perioodil juuni-oktoober 2003.a. Asja materjalidele lisatud arvete ja müügireskonto väljavõttelt (tlk 22) nähtub, et nimetatud perioodil on kostja hagejale tasunud 28.07.2003.a. 2 203,50 krooni ja 08.09.2003.a. 3900,13 krooni. Seega võrreldes esitatud arvete kogusummat ja kostja poolt tasutud summasid moodustab kostja võlgnevus hageja ees 22 535,62 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt esitatud arvetel märgitud summad on valed, puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja on tasunud üüri ja kõrvalkulusid vaidlusalusel perioodil rohkem kui nähtub asja materjalidest, siis leiab kohus, et hageja poolt nõutud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus on põhjendatud ja tõendatud. Lepingu p-s 4.7 leppisid pooled kokku, et üüri ja /või kommunaalteenuste (vesi, elekter, küte, prügivedu) tasude tähtaegselt maksmata jätmisel on üürnik kohustatud maksma üürileandjale viivist 0,5 % võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressi määr, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Asja materjalidele lisatud viivisearvestusest (tlk 23) nähtub hageja viivisearvestus. Viiviseid on hageja kokku arvestanud 90 073,63 krooni. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja viivistenõuet vähendanud ning on kostjalt palunud välja mõista viiviseid 22 465,38 krooni s.o. vähem kui põhivõla suuruses, samas nähtub eelpooltoodust, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 3150 krooni, mis menetluse algatamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on kohustus vastavalt esitatud arvele nr 31987 (tlk 24) tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 5 310 krooni. Arvestades TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestatut leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõista 2 250 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.