Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

Luba kehtib alates (kolmkümmend) päeva.

Jätta menetluskulud maamenetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ja

ringkonnakohtus

ASJAOLUD

Täiteasi nr 084/2016/1980 on algatatud Pärnu Maakohtu 30.06.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-107948 tulenev sissenõudja Koduliising OÜ nõue summas 721,74 eurot, millele lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 241,20 eurot. Täiteasi nr 084/2016/2156 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-103358 tulenev sissenõudja Telia Eesti AS nõue summas 1156,74 eurot, millele lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasust summas 307,80 eurot. Täiteasi nr 084/2016/2886 on algatatud Pärnu Maakohtu 06.10.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-119515 tulenev sissenõudja KÜ Aia-52 nõue 1 206,98 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 307,80 eurot. Kohtutäitur edastas 06. oktoobril 2016 võlgnikule e-posti teel teate korteriomandiga tutvumise võimaldamisest. Kohtutäitur määras korteriga tutvumise kuupäevadeks 17. oktoober 2016 kell 10:00 ja 19. oktoober 2016 kell 15:00. 14. oktoobril 2016 sai võlgnik e-kirja koos teatisega kinnisasja tutvumisega võimaldamise kohta kätte ja vastas, et ei ole sellega nõus ning kõik nõuded saavad tasutud. Korduvale palvele võimaldada korteriga tutvumist, vastas võlgnik, et on ajateenistuses. 15. novembril 2016 võlgnik informeeris, et maksab võlgnevused ära. Võlgnikul paluti täita täitemenetluses olevad nõuded hiljemalt 19. novembriks 2016 või teatada isiku kontaktid, kes saaks kohtutäiturile korterit tutvustada. Avalduse esitamise kuupäeva seisuga ei olnud nõuded rahuldatud. Vaatamata sellele, et võlgnik viibib ajateenistuses, on tal olnud piisavalt aega korraldada korteriga tutvumist. Võimatus tutvuda mõistliku aja jooksul arestimisele kuuluva varaga selle hindamise eesmärgil takistab arestimistoimingu läbiviimist ja viib menetluse põhjendamatule venimisele, mis kahjustab sissenõudja õigust saavutada täitmisele esitatud nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul. Sellega võib saada kahjustatud ka võlgniku õigus saada sundkorras võõrandatava asja eest õiglane hüvitis. Sissenõudjad nõustuvad esitatud avaldusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik viibib ajateenistuses, jääb ta sisuliselt täitemenetlusest kõrvale. Võlgnik ei saa kasutada seadusest tulenevat õigust viibida konkreetsete täitetoimingute juures, mis omakorda raskendab talle informatsiooni andmise kohustuse täitmist. Informatsiooni olemasoluta ei ole võlgnikul võimalik teostada kaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Võlgnikul on õigus kasutada esindajat, samas sellist kohustust täitemenetluse seadustik ei sätesta. Maakohus on seisukohal, et antud juhul pole avaldaja piisaval määral suutnud tõendada, et võlgniku käitumine annaks alust avaldaja taotluse rahuldamiseks. Maakohus leidis, et eluruumidesse sisenemise kohtumääruse andmisel ning isikute põhiõiguste piiramisel peab vastav abinõu olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Kohtutäiturile on võlgniku asukoht ja viibimiskoht teada, võlgnik suhtleb kohtutäituriga, võlgnik on teinud ettepaneku ajateenistuses viibimise ajal tasuda igas kuus 100 eurot. Kohtutäituri poolt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku võlausaldajatele esitanud ning milline on olnud nende seisukoht. Seega võib võlgnikule kuuluva kinnisvara müümine täitemenetluses olla ennatlik ja võlgnikku liigselt koormav sundtäitmise viis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Kohtutäitur soovib täiendavalt selgitada, et esimene täitemenetlus (täiteasjas nr 084/2016/1291) on algatatud oluliselt enne võlgniku ajateenistusse minekut. Täitemenetlus on algatatud 2016. a mais ja ajateenistusse läks võlgnik 2016. a oktoobris. Viie kuu jooksul laekus võlgniku sissetulekutelt kokku 308,45 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes rahvastikuregistri andmetel elab võlgnikust eraldi. Võlgniku ühe ülalpeetavaga arvestades on tema arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa 2017. aastal 626,67 eurot. Võlgniku eelnevat töötamist ja sissetuleku suurust arvestades ei pea kohtutäitur tõenäoliseks, et pärast ajateenistuse lõpu on võlgnik mõistliku aja jooksul võimeline rahuldama sundtäitmisel olevaid nõudeid sissetulekute arvelt. Isegi töötades ei suutnud võlgnik korrapäraselt tasuda korteri majandamis- ja kommunaalkulusid. Seega vajadus pöörata sissenõue võlgniku korterile suure tõenäosusega ei lange ära ka juhul, kui võlgniku suhtes läbiviidavad sundtäitmised peatatakse võlgniku ajateenistuses viibimise lõpuni. Maakohus on hinnanud asjas arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ebaõigesti ning jättis osa arvestamisele kuuluvatest asjaoludest põhjendamatult tähelepanuta. Seadus ei nõua, et kohtutäitur iga toimingu tegemisel peab eraldi tõendama, et asjaomases täitemenetluses on täitmisteade võlgnikule kättetoimetatud. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlgniku poolt täitmisteadete kättesaamist kahtluse alla seadnud. Kohtutäituri hinnangul puudus kohtul vajadus asuda tuvastama, kas täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud. Kui maakohus pidas vajalikuks asuda kontrollima, kas kõnealustes täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kättetoimetatud, pidanuks maakohus lähtuma TsMS § 477 lg 5 sätestatust. Võlgniku ruumidesse sisenemiseks loa taotlemisel täitmisteadete kättetoimetamise fakti tõendamise kohustus ei olnud kohtutäiturile ettenähtav. Määruskaebusega koos esitab kohtutäitur kohtule täitmisteadete kättetoimetamise fakti kontrollimist võimaldavad tõendid (vt lisa 1, 2, 3, 4). Kohtutäituri hinnangul on täiendavate tõendite esitamine TsMS § 477 lg 5 arvestades võimalik. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud esitama kohtule tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku (tasuda iga kuu 100 eurot) võlausaldajatele esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Vaidlust ei ole selles, et täitedokumentideks on Pärnu Maakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-16-102244, nr 2-16-107948, nr 2-16-103358 ja nr 2-16-119515, mille alusel on algatatud võlgniku suhtes täitemenetlused. Samuti tuleneb tsiviilasja materjalidest, et võlgnik on keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse lubamast (tl 12 ja 22). Maakohus on viidanud TMS § 46 lg 2 p-le 3, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui võlgnik viibib ajateenistuses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust võlgniku ajateenistuses viibimise üle ega selles, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust peatanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et TMS § 46 lg 2 p 3 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Lisaks ei ole võlgnik täitemenetluse peatamata jätmist vaidlustanud. Õige on määruskaebuses esitatud väide, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmisel on kohtutäitur jätkuvalt kohustatud täitemenetluste läbiviimiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et olukord, kus kohtutäituril tuleb võlgniku vara müüa ilma sellele juurdepääsu omamata, kahjustaks võlgniku õigusi enam kui võlgniku nõusolekuta tema korterisse sisenemine. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja TMS § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku korterisse selle hindamiseks, arestimistoimingu läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel). TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). TMS § 28 eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13). Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja lubada kohtutäituril koos täitetoimingus osalevate isikutega võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse siseneda ja viibida seal täitetoimingu läbiviimiseks vajalike, sh kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega kinnisasja hindamise, arestimistoimingu läbiviimise ja ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil võlgnikule etteteatatud ajal. Võlgnik on ringkonnakohut teavitanud, et ta viibib kaitseväes kuni 10. juunini 2017. Ringkonnakohus peab põhjendatuks anda kohtutäiturile luba võlgniku kinnisasjale sisenemiseks pärast võlgniku kaitseväe teenistuse lõppu. Sellisel moel on paremini tagatud võlgniku huvide kaitse täitemenetluses. Viivitus täitemenetluses ei ole oluline ja ei kahjusta ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve.

täitmisteadete kättetoimetamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega. Seega oli maakohtul võimalus küsida kohtutäiturilt täitmisteadete kättetoimetamist tõendavaid dokumente. Koos määruskaebusega esitas kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamise aktid täiteasjades nr 084/2016/1291, 084/2016/1980, 084/2016/2156 ja väljastusteate täiteasjas nr 084/2016/2886. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus täitmisteadete kättetoimetamises ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.