Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02. juunil 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-05-15133 (2/30-22035/05)
Kohtuasi
H.V hagi T.Vi vastu kahju 34 581 krooni hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: H.V, Kostja: T.V, ikesindaja Marina Simhes-Kazakova 03. mai 2006
Resolutsioon
Hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
senti) Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 08.aprillil 2002 kostjaga üürilepingu. Vastavalt lepingu punktile 2 d kohustus üürnik teatama üürileandjale viivitamatult igast ruumis toimunud avariist, tulekahjust jms. võttes kohe tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks ja välja arvutatud tasumise ja välja arvutatud tasumise rahaliselt tekkinud kahjustuse eest. 27.mail 2002 toimus veeavarii, mille tagajärjel sai kahjustada eluruumi põrand. Lepingu lõppedes 30.juunil 2004 keeldus üürnik kahju hüvitamisest. Esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 34 581 krooni ja kohtukulu riigilõivu 2450 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja kindlaks teinud kahju suurust, sest 2004 aasta hinnapakkumisest ei selgu kahju tekitamise aeg
ega suurus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetav kahju on tekkinud 2002 aastal toimunud veeavarii tagajärjel, sest 2003 aastal on toimunud veel kaks veekahju juhtumit, mis ei olnud kostja põhjustatud. Kostja leidis ka, et hageja on kaotanud õiguse üüritud asja puudustest tuleneva nõude esitamiseks, kuna ta ei ole tõendanud nõude esitamist viivitamatult pärast üürilepingu lõpetamist. Nõue on esitatud kohtusse poole aasta pärast. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Üürilepingu lõppemisel 30.juunil 2004 kehtinud VÕS § 336 lg 1 sätestas, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale viivitamatult pärast üürilepingu lõppemist teatanud üüritud korteri puudustest, st. põranda kahjustustest 34 581 krooni väärtuses. Kohus on seisukohal, et põranda veekahjustuse puhul on tegemist puudusega, mille saab avastada korteri tavalise ülevaatusega. Seega on hageja kaotanud õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt. Hageja on märkinud hagiavalduses ka seda, et kostja vastutus veekahju hüvitamiseks tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2 d, mille kohaselt kohustus üürnik teatama üürileandjale viivitamatult igast ruumis toimunud avariist, tulekahjust jms., võttes koheselt tarvitusele abinõud tagajärgede likvideerimiseks ja välja arvutatud tasumise rahaliselt tekkinud kahjustuse eest. Veekahju toimumise ajal 27.mail 2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 sätestas võlgniku kohustuse hüvitada kreeditorile kohustise täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjud. Kahju tekitamise korral kuulus kahju selle tekitanu poolt täies ulatuses hüvitamisele nelja tingimuse üheaegsel olemasolul, millisteks on kahju olemasolu kannatanul, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo (tegevus või tegevusetus) vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü. Kasvõi ühe kohustusliku tingimuse puudumine toob kaasa vastutusest vabanemise. Hävinenud põranda väärtuse tõendamiseks esitas hageja AS-i Gerrante hinnapakkumise P-30-1 Kopli tn. 52 veekahjustuse likvideerimiseks summas 34 581 krooni. Hinnapakkumine on tehtud kahe aasta ja kahe kuu möödumisel veekahjust - 09.08.2004. Kostja esitatud tõendiga, ERGO Kindlustuse AS-i kiri nr. 3254 2005-04-07, on tõendatud, et pärast vaidlusalust veekahju 27.mail 2002 on korteris toimunud veel kaks veekahju, mille hüvitamiseks pöördus hageja ka kindlustusandja poole kahju hüvitamise taotlustega 03.01.2003 ja 24.01.2003, kusjuures veekahjude rahaliseks väärtuseks on märgitud 1000 krooni ja 5365 krooni ning kahju tekitajaks hageja ülemised naabrid. Kuna kostja tekitatud veekahju toimumise ja kahju suuruse hindamise vahelisel ajal on toimunud veel kaks kolmandate isikute poolt põhjustatud veekahju juhtumit, siis on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju 34 581 krooni ja kahjutekitanu teo vahel. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1700 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 339.70 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.