Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
VV, KV, AV ja LS hagi tahteavalduste tuvastamiseks kaasomandi valdamise ja kasutamise uue kasutuskorraga ühinemiseks, tahteavalduste tuvastamiseks kaasomandi kasutuskorda puudutavate kannete tegemises kinnistusraamatusse ning kinnistu jagamiseks ja kaasomandi osaliseks lõpetamiseks ning omavolilise valduse lõpetamiseks RM ja KM vastuhagi kaasmandi osaliseks jagamiseks, hagejate kohustamine tahteavalduste tegemiseks ja hüvitise nõue
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017. a määrus hagi läbivaatamata jätmise ja vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VV, KV, AV ja LS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I VV (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II KV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV LS (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja I RM (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II KM (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017. a määrus osas, milles maakohus jättis VV, KV, AV ja LS hagiavalduse läbi vaatamata. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise osas jätta maakohtu määrus muutmata. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi osas menetluse jätkamiseks.
2.VV, KV, AV ja LS määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.VV (hageja I), KV (hageja II), AV (hageja III) ja LS (hageja IV) esitasid 22. veebruaril 2016. a Harju Maakohtule avalduse RM (kostja I) ja KM (kostja II) tahteavalduste tuvastamiseks Keilas Tallinna mnt 8 asuva kinnistu kaasomandi valdamise ja kasutamise uue kasutuskorraga ühinemiseks, tahteavalduste tuvastamiseks kaasomandi kasutuskorda puudutavate kannete tegemises kinnistusraamatusse, tahteavalduse tuvastamiseks kinnistu jagamiseks ja kaasomandi osaliseks lõpetamiseks, kostjate kohustamiseks uue kasutuskorra rikkumisest hoidumisest ja II korruse ruumide osas osaliselt omavolilise valduse lõpetamiseks või alternatiivselt hüvitise nõudmiseks.
2.21. märtsi 2016. a kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta. Kohus märkis hagi käiguta jätmise määruses, et hagejad on palunud tuvastada kostjate kohustuse tahteavalduste andmiseks ühinemiseks 9. detsembri 2015. a Tallinna notar Lee Mõttuse asendaja Karl-Eerik Jäetma poolt tõestatud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra uue kokkuleppega selles toodud tingimustel ning kinnistamisavalduse kasutuskorra märkuste kustutamiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra uue kokkuleppe ning avalduste kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe märkuste kinnistamiseks. Kohus selgitas, et hagejatel tuleb vastavate nõuete esitamisel sisustada ka kostjate poolt antav tahteavaldus kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, sh tuleb välja tuua, milline kanne millisest registriosast kustutada ning milline kanne mis sisuga ja kuhu kanda/seada. Kohus selgitas, et kohus ei saa ise tuletada tahteavalduse sisu ega esitada nõuet hagejate asemel. Lisaks kohus märkis, et hagejad on esitanud nii hagimenetluse nõude kui ka hagita menetluse nõude, mistõttu on võimalik menetleda mõlemaid koos vaid hagimenetluses ning hagejatel tuleb eeltoodut silmas pidades oma avaldust täpsustada. Samuti kohus leidis, et hagejad on esitanud kaks mittevaralist nõuet ning ühe mittevaralise nõude puhul ka alternatiivnõude, mistõttu tuleb hagejatel tasuda täiendav riigilõiv.
3.31. märtsil 2016. a esitasid hagejad hagiavalduse parandatud kujul. Hagejad tasusid lisaks eelnevalt tasutud 50 eurole täiendavalt riigilõivu 300 eurot, olles kokku tasunud hagilt riigilõivu 350 eurot.
4.1. aprillil 2016. a võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja viis 5. mail 2016. a läbi Keilas Tallinna mnt 8 kinnistu vaatluse. Vaatluse käigus selgitas kohus kohalviibivatele kostjatele, et hagejate poolt esitatud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga mittenõustumise korral ei piisa kaasomaniku vastuväitest, vaid selleks tuleb mittenõustuvatel kaasomanikel esitada vastuhagi.
5.7. juunil 2016. a esitasid kostjad Harju Maakohtule vastuhagi nõuetega: 1) jagada kinnistu kaheks reaalosaks selliseks, et ühiskasutuses oleva maa osas, kuhu on rajatud kinnistusisesed autoteed ja parkimisala, jäävad kuuluma hagejatele I ja IV ning kostjate ainukasutusse jääb elumaja ja garaaži vaheline maa-ala; 2) hagejad I ja IV rajavad omal kulul garaaži ja elumaja vahele õigusaktidega kooskõlas oleva tuletõkkemüüri; 3) hagejad I ja IV teostavad omal kulul kõik vajalikud side, vee, kanalisatsiooni ja elektriliitumised; 5) kinnitada uus kasutuskord, millega lisaks kehtivale kasutuskorrale
jäetakse elumaja 1. korrusel paiknev koridor, sahver ja WC hagejate II ja III ainukasutusse ning tuulekoda jäetakse kostjate kasutusse, kuid selle seina nihutatakse 0,5m kuni sahvri ukseni ning elumaja ees olev maa-ala kinnistu piirist kuni 8m krundi keskele jääb kuuluma kostjate ainukasutusse. Kostjad tasusid vastuhagilt riigilõivu 300 eurot.
6.Kohus leidis, et vastuhagi tuleks jätta käiguta ja pidas vajalikuks viia enne vastuhagi käiguta jätmist läbi eelistung. 19. septembri 2016. a eelistungil selgitas kohus pooltele, millistele nõuetele peab vastama kaasomandi lõpetamisele suunatud hagi, sh et sellega asendatakse teiste kaasomanike (kes vaidlustavad hagejate/vastuhagejate soovitud jagamisviisi) seadusest tulenevalt nõutavaid tahteavaldusi (nõusolekuid) kinnisasja jagamiseks, sh katastriüksuste moodustamiseks, asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kohus märkis, et antud juhul ei ole ka hagejate nõuded ilma neis viidatud 9. detsembri 2015. a notariaalselt tõestatud kokkuleppeta täidetavad ja arusaadavad, mistõttu pole arusaadav, kas kohtuotsus oleks käsitletav 9. detsembri 2015. a notariaalse lepingu lisana või vastupidi. Johtuvalt kohtu selgitustest tegi kohus pooltele ettepaneku hagiavaldusi täiendada ja esitada asjakohaseid tõendeid.
7.Pooled esitasid vastavalt kohtu ettepanekule 13. oktoobril 2016. a täiendatud hagiavaldused. 14. novembri 2016. a määrusega jättis kohus vastuhagi käiguta ja andis pooltele tähtaja vastavalt hagis ja vastuhagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seonduvalt hagejate poolt 13. oktoobril 2016. a esitatud hagi täiendusega märkis kohus, et vaatamata kohtu selgitustele 31. märtsi 2016. a hagi käiguta jätmise määruses ja 19. septembri 2016. a eelistungil, on hagejad hagiavalduse täienduses jätkuvalt sidunud oma nõuded kostjate vastu hagejate vahel 9. detsembril 2015. a sõlmitud kaasomanike kokkuleppega, mis tähendab, et hagi võimaliku rahuldamise korral ei oleks ilma nimetatud notariaalse lepinguta hagiavalduse resolutsioonist võimalik aru saada, milliseid konkreetseid kostjate tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Kohus selgitas veelkord, et kui 4 kaasomaniku (hagejate) tahteavaldusi kinnistu valdamise ja kasutamise korra suhtes väljendavad 9. detsembri 2015. a notariaalse lepingu punktid 2.1 kuni 2.9 ja kokkulepet kinnistu jagamiseks kaheks eraldi kinnistuks nimetatud lepingu punkt 2.10, samuti vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks punktid 3.1 ja 3.2, siis nõuded kostjate kohustamiseks peavad sisaldama mitte viiteid vastavatele lepingupunktidele, vaid nimetatud lepingupunktides sisalduvate tahteavaldustega sisuliselt kattuvaid tahteavaldusi. Nii selgitas ka notar Lee Mõttuse asendaja Karl-Eerik Jäetma 9. detsembri 2015. a lepingus (2 lk notari märkus), et lepingus toodud õigusmuudatuste kinnistamise ja lepingu kinnistamisosakonda edastamise eelduseks on lepingu heakskiitmine ja sellega ühinemine kostjate poolt või kohtuotsus, millega on asendatud kostjate tahteavaldused notariaalaktis sisalduvate kannete tegemiseks. Kohus märkis 14. novembri 2016. a määruses, et kuigi mingil määral on nimetatud lepingus fikseeritud kokkulepped kajastatud hagiavalduse täienduse kolmanda alternatiivi punktides 1 kuni 9, siis kohtu hinnangul neis nõudepunktides ei taotleta mitte tuvastada kostjate konkreetseid tahteavaldusi, vaid et kohus lõpetaks kaasomandi, tunnistaks kehtetuks kõik senised kasutuskorra kokkulepped, kehtestaks uue kasutuskorra jne, mis aga on vastuolus AÕS § 72 lg 5 ja § 77 lg 2 tulenevate eeldustega. Hagejate täiendatud hagiavalduse osas kohus märkis, et hagejad on esitanud täiendavas hagiavalduses üle 20 erineva nõudepunkti, samas ei ole hagejad välja toonud, milliseks kujuneb hagi hind selliste nõuete paljususe puhul ega pole tasunud täiendavalt riigilõivu (juhul kui see osutub tulenevalt hagihinnast vajalikuks).
8.Seonduvalt kostjate 13. oktoobri 2016. a vastuhagi täiendusega, milles on lisaks kolmanda isiku kaasamise taotlusele 9 nõudepunkti, sh üks varaline nõue, märkis kohus
14.novembri 2016. a määruses, et ka neist ei nähtu, milliseid hagejate tahteavaldusi
kaasomandi lõpetamisel ja kinnistusraamatusse kannete tegemisel kohtuotsus peaks asendama. Samuti ei ole täiendavas avalduses välja toodud hagi hinda ega ole makstud täiendavalt riigilõivu (juhul kui see tulenevalt hagi hinnast on vajalik). Kohus märkis
14.novembri 2016. a määruses, et kuigi hagejate hagiavaldus on kohtu poolt juba menetlusse võetud, kuid kostjate vastuhagi mitte, ei ole asjas võimalik menetluslikult edasi liikuda (otsustada vastuhagi menetlusse võtmist, kolmanda isiku kaasamist jne) enne kui pooled ei ole oma nõudeid viinud kooskõlla hagiavaldusele esitatavate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhagi käiguta ja andis pooltele lõpliku tähtaja viia oma hagi / vastuhagi vastavusse seaduse ja õiguspraktikaga, formuleerida selged ja arusaadavad nõuded (milliseid konkreetseid vastaspoole tahteavaldusi kohtuotsus peaks asendama) ja vajadusel alternatiivnõuded, arvutada tulenevalt nõuetest hagihind ja tasuda puuduolev riigilõiv (juhul kui lõplikest nõuetest tulenev riigilõiv ületab juba tasutud riigilõivu). Kohus hoiatas pooli, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata ja vastuhagi menetlusse võtmata. Samas juhtis kohus tähelepanu, et kuivõrd nii hagist kui vastuhagist nähtuvalt on Keila Linnavalitsus aktsepteerinud senise kinnistu jagamist kaheks eraldi kinnistuks vastavalt 1201 m2 ja 813 m2, mis ilmselt ongi ainus reaalne maakorralduslikele nõuetele vastav kinnistu reaalosadeks jagamise viis (vt SA asendiplaan 13. oktoober 2016. a), siis soovitas kohus pooltele taaselustada / jätkata sellelt baasilt kompromissläbirääkimisi, et jõuda asjas kiiremini pooli rahuldava tulemuseni.
9.Pooled esitasid 29. novembril 2016. a oma nõuete täpsustused. Hagejad paluvad kohtul: 1) kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega, 2) kohustada kostjaid andma tahteavaldused Keilas Tallinna mnt 8 asuva kinnistu suhtes kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kehtestamiseks, kinnistu jagamiseks ja osaliseks lõpetamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkuse kinnistu valdamise ja kasutamise korra ning kinnistu jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise kohta kinnistamiseks vastavalt 9. detsembril 2015. a sõlmitud lepingu punktidele 2.1 kuni 2.10 ning vastavalt 9. detsembri 2015. a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele. Asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega; 3) edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks; 4) alternatiivselt eelnevale kehtestada menetlusosaliste kaasomandis olevale kinnisasjale muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil. Hagihinda pole hagejad oma lõplikus hagiavalduses välja toonud.
10.Kostjate 29. novembri 2016. a täiendatud vastuhagis on esitatud kokku 18 nõuet (nõudeid eraldi numereerimata), sh 4 nõuet kostjate, st iseenda vastu ja nõue hüpoteegipidaja AS-i SEB Pank kaasamiseks. Kostjad taotlevad nii hagejate kui ka iseenda suhtes anda nõusolek kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks kaheks reaalosaks selliselt, et 1201m2 jääb hagejate KV ja AV ning kostjate kaasomandisse ning 813m2 jääb hagejate VV ja LS kaasomandisse; hagejate ja kostjate kohustamist anda nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 teise jao omanikukannete, mille kohaselt kuulub viidatud kinnistust hagejatele KV-le, AV-le ja VV-le igaühele 1/5 ja hagejale LS-le 1/25 ning kostjatele 9/25, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse viidatud kinnistu kaasomandi suuruseks KV osas 73/1201, AV osas 403/1201 ja kostjate osas 725/1201; Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal avada kinnistusraamatu uus registriosa (KRS § 81 tähenduses) suurusega 813m2, asukohaga Keila linn, Tallinna mnt 8a, ning kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) anda
nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kanda viidatud uue kinnistu teise jao omanikukandes omanikeks KV kaasomandi suuruseks 4/5 ja LS kaasomandi suuruseks 1/5; juhul kui kohus rahuldab taotluse kinnistu jagamiseks, lõpetada seni kehtivad kasutuskorrad ning kinnitada kohtuotsusega juurde lisatud kasutuskord toodud tingimustel ja sõnastuses ning selle juurde lisatud joonistele ning kohustada kohtuotsuse osapooli andma vastuhagis loetletud nõusolekud ning kohustada tasuma VV ja LS tasuma solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist vastavalt käesoleva vastuhagi punktis 33 toodud nõudele; kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 kolmanda jao kannete 1, 2 ja 4 kustutamiseks ning uue märkuse kaasomandi valdamise kohta vastavalt kohtuotsusele tegemiseks kinnistu kolmanda jao esimesele vabale järjekohale; kohustada hagejaid VV ja LS tasuda solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist kokku summas 1730,28 eurot. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus jättis 17. jaanuari 2017. a määrusega hagejate hagi läbi vaatamata ja keeldus kostjate vastuhagi menetlusse võtmisest. Hagiga seonduvad menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
12.Kohus leidis, et mõlemas, nii hagiavalduses ja vastuhagis (nende lõplikes versioonides) esinevad vaatamata kohtu nõudele puudused kohtu poolt antud tähtaja jooksul kõrvaldada jätkuvalt sellised puudused, mis ei võimalda hagejate hagi edasi menetleda ja kostjate vastuhagi menetlusse võtta.
13.Kohus on hagejatele ja kostjatele korduvalt selgitanud, et nii kaasomandi suhtes uue kasutuskorra kehtestamise nõude (AÕS § 72 lg 5) kui kaasomandi lõpetamise nõude puhul (AÕS § 77 lg 2) on kaasomanike protsessuaalsete taotluste sisuks (hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes) vastavalt uue kasutuskorraga või kaasomandi jagamisel reaalosadeks kaasomanike kokkuleppega mittenõustunud kaasomanike (kostjate) kohustamine anda oma tahteavaldused vastava kasutuskorraga ja /või kaasomandi lõpetamise viisiga nõustumiseks ning kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks (kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate tahteavaldust). Kohus on viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-42-13, mille resolutsioonist nähtub, kuidas vastavaid nõudeid (kohustust nõusoleku / tahteavalduse andmiseks) lühidalt ja selgelt vormistada ning on selgitanud, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, st ainuüksi kohtuotsuse resolutsioonist (mis lähtub hagi rahuldamise korral eranditult ainult hageja/vastuhageja poolt formuleeritud nõuetest) peab nähtuma, milliste tahteavalduste tegemiseks asjaõiguslepingu mõttes (AÕS § 641) ja kinnistusraamatusse kantud puudutatud isiku nõusoleku mõttes (KRS § 341 lg 1) kostjaid kohustatakse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-53-07 punktis 14 selgitanud, et TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates ka see, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.
14.Kuigi hagejad on oma 29. novembri 2016. a lõpliku nõuete täpsustuse kohaselt punktis 1 kohustanud kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning palunud asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega, ei ole hagejad jätkuvalt näidanud, millise konkreetse sisuga tahteavalduse peaksid kostjad tegema selleks, et nõustuda hagejate poolt 9. detsembri 2015. a kaasomanike kokkuleppes tehtud tahteavaldustega. Kohus on 14. novembri 2016. a määruse punktis 10 selgitanud, et kui nelja kaasomaniku (hagejate) tahteavaldusi kinnistu valdamise ja kasutamise korra suhtes väljendavad 9. detsembri 2015. a notariaalse lepingu punktid 2.1 kuni 2.9 ja kokkulepet kinnistu jagamiseks kaheks eraldi kinnistuks nimetatud lepingu punkt 2.10, samuti vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks punktid 3.1 ja 3.2, siis nõuded kostjate kohustamiseks tahteavalduste tegemiseks peavad sisaldama mitte viiteid vastavatele lepingupunktidele (millise lepingu osalisteks kostjad ei ole), vaid nimetatud lepingupunktides sisalduvate hagejate tahteavaldustega sisuliselt kattuvaid (samaseid) tahteavaldusi. Sellisel juhul oleksid hagejate tahteavaldused väljendatud 9. detsembri 2015. a kaasomanike kokkuleppes ning kostjate vastavasisulised ja hagejate kokkuleppega kattuvad tahteavaldused oleksid väljendatud kohtuotsuse resolutsioonis, mis asendab kostjate vabatahtlikke tahteavaldusi/nõusolekuid (KRS § 341 lg 8). Käesoleval juhul on hagejad oma nõudepunktis 2 jätkuvalt piirdunud viitega lepingule (punktidele 2.1 ja 2.10 ning lepingu lisaks 1 olevatele plaanidele), mis tähendab, et ilma 9. detsembri 2015. a kokkuleppeta ei oleks hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsioonist võimalik aru saada, millise konkreetse sisuga tahteavalduste andmiseks tuleks kostjaid kohustada, samas kui kohtuotsuse resolutiivosa peaks olema täidetav ilma igasuguste täiendavate viideteta või põhjendustega. Hagejate nõudepunkti 4 (alternatiivse nõude) osas märkis kohus, et kuivõrd hagejate kasutuskorra kehtestamise nõue on esitatud koos kaasomandi osalise lõpetamise nõudega (mis on jätkuvalt puudulik), siis kehtivad ka selle nõude osas hagile esitatavad nõuded, järelikult peab ka nimetatud nõue olema selge ja piisavalt määratletud, et aru saada, millist kasutuskorda hagejad soovivad eelmiste kasutuskordade asemel kehtestada. Kohtu hinnangul hagejate abstraktne nõue kehtestada „muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil“ sellele ei vasta. Samuti ei ole hagejad vaatamata kohtu nõudele välja toonud hagi hinda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja nõuetele suutnud puudusi kõrvaldada ja formuleerida menetluskõlbulikku hagi (kuigi kohus on võtnud hagi ekslikult juba menetlusse), mistõttu selle jätkuv menetlemine olukorras, mil kohus peab jätkuvalt nõudma hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, ei ole võimalik.
15.Kostjate vastuhagi suhtes leidis kohus, et ka selles esinevad olulised puudused ei ole vaatamata kohtu nõudele kõrvaldatud. Kuigi kostjate vastuhagis sisalduvad kohustamisnõuded vastavad oma sisult kaasomanike tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetele, on kostjad esitanud osa nõudeid iseenda vastu, mis on vastuolus TsMS § 371 lg 2 p 1 (kostjate / vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole võimalik). Samuti on kohtu hinnangul vastuolus kostjate põhinõudega kohustada hagejaid nõustuma olemasoleva kinnistu jagamisega kaheks eraldi kinnistuks kostjate nõue kohustada hagejaid VV ja LS andma nõusolek uue kande tegemiseks kinnitusraamatusse, millega määratakse olemasoleva kinnistu mõttelised osad (KV, AV ja kostjate mõttelised osad), kuna kinnistu jagamisel kaheks reaalosaks lõppeks VV ja LS omand jagatava kinnistu suhtes ja selle omandiõiguse jagunemine hagejatesse VV-sse ja LS-sse (kui uue moodustatava kinnistu kaasomanikesse) enam ei puutu. Analoogiliselt ei saa kohtu hinnangul kohustada KV, AV ja kostjaid andma nõusolekut kanda kinnistusraamatusse
uue moodustava kinnistu 813 m2 kaasomanike VV ja LS osade suurused, sest nende õigusi uue moodustatava kinnistu Tallinna mnt 8a jagunemine VV (hagiavalduses märgitud ilmselt ekslikult KV) ja LS vahel ei puuduta. Tingimusliku kehtestatud kasutuskorra lõpetamise ja uue kasutuskorra kehtestamise nõude puhul (juhul kui kohus rahuldab kostjate taotluse kinnistu jagamiseks 1201 m2ja 813 m2) ei ole ka kostjad oma nõudes kirjeldanud nende poolt taotletavat uut kasutuskorda (mille suhtes taotletakse kaasomanike nõusolekut), vaid on viidanud hagi lisaks olevale kasutuskorra projektile, st hagi resolutiivosa välisele dokumendile. Kohus selgitas, et kuigi kohtupraktikas on aktsepteeritud viidata hagiavalduse resolutsiooni, st nõuete, lisadena plaanidele ja joonistele, mida ei ole võimalik sõnaliselt kirjeldada, kuid mis näitlikustavad resolutsiooni sõnalist osa, ei puuduta see sõnaliselt väljendatavaid nõudeid. Seega käesoleval juhul oleksid aktsepteeritud vastuhagi resolutsiooni lisadena kasutuskorra plaanid (vastuhagi lisad 3 ja 4) eeldusel, et taotletav kasutuskord oleks lühidalt ja selgelt kirjeldatud vastuhagi nõudepunktis endas, mitte aga hagi (resolutsiooni) lisas. Kostjad on tasunud täiendavalt riigilõivu 125 eurot (kokku on tasunud 425 eurot), samal ajal selgitamata, mille eest nad on täiendavat riigilõivu tasutud. Terviklikku hagihinda ei ole kostjad oma vastuhagis jätkuvalt välja toonud. Kohtu hinnangul on vastuhagis esitatud 16 sooritus(kohustamis)nõuet (kostjate poolt on vastuhagi nõuded esitatud numereerimatult), st mittevaralist nõuet (a 3500 eurot) ja 1 varaline nõue 1730,28 eurot, mille puhul arvestuslik tsiviilasja hind oleks 57 730,28 eurot (16 x 3500+1730,28), millele vastab riigilõiv 1100 eurot, seega arvestuslikult on vähem tasutud riigilõivu 675 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjad ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja nõuetele suutnud selle puudusi kõrvaldada ja formuleerida menetluskõlbulikku vastuhagi, mistõttu keeldus kohus selle menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
16.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Määruskaebuse kohaselt on kohus vääralt lähtunud nende hagis sedastatu tõlgendamisel, Riigikohtu praktika kohaldamisel ja seetõttu tõlgendanud ka valesti menetlusõigusnorme, mille alusel kohus jättis hagi läbi vaatamata.
18.Hagejad leiavad, et viide kohtuasja juures olevatele materjalidele nõude resolutsioonis ei muuda nõuet täitmatuks. Kohtu seisukohast, seadusest ja Riigikohtu praktikast ei tulene imperatiivset nõuet selle kohta, et hagi nõude resolutsiooni osa ei või sätestada viitena hagiavalduse lisale. Selline teguviis toimib sisuliselt samal põhimõttel, kui nõudes ja kohtuotsuses viidatakse lisale, milleks on joonis. Oluline on asjaolu, et hagi ese oleks selge ja arusaadav.
19.Hagejatele jääb arusaamatuks, mis osas jäi kohtule hagi nõue arusaamatuks. Hagejad on kohtu nõudmisel muutnud enda nõude sõnastust kostjate tahteavalduste andmise kohustamise osas. Seda, mille suhtes nende tahteavaldused asendatakse (kasutuskord) on välja toodud hagejate viites lepingu sätetele. Hagi nõudeid ei muuda selgemaks asjaolu, kui hageja teeks lepingu punktidest nn „copy-paste“ enda hagi nõuetesse. Kohtule pidi olema arusaadav, milline on hagejate soov ja tahe ning asjaolu, et kohus formaliseeritusse printsiibist lähtudes peab nõudeid ebamääraseks, ei ole TsMS § 2 kooskõlas.
20.Kohtul on kohustus nõude ebaselguse korral selgitada välja hagejate tahe – väita praeguses menetluse etapis, et kohtule jäi hagejate tahe arusaamatuks, on kohatu. Hagejad rõhutavad, et kohtuotsuses viidatud lepingus kajastatud kastutuskorra
reguleeringu väljatoomine kohtuotsuses, ei ole hagi raamidest väljumine ja kohus omab sellist pädevust.
21.Hagiavalduse punktis 4 toodud nõue vastab hagi nõuetele. Hageja on enda alternatiivse nõudega andnud kohtule õiguse kasutuskorra viisi osas teha hageja poolt hagi nõude punktis 2 väljatoodule erinevalt, kui kohus ei pea hagejate poolt esitatud nõuet piisavalt õiglaseks menetluspoolte suhtes. Arvestada tuleb asjaolu, et hagejad on esitanud kohtu enda juhiste ja selgituste taamal vähemalt 3-4 korda erinevat sõnastust, millest kohtul endal oleks olnud võimalik juhinduda. Kohtul on kohustus selgituskohustuse raames anda juhiseid. Kui kohtu enda juhised on sedavõrd segased, et neist ei ole võimalik lähtuda, siis selles süüdistada osapooli, on hagejate arvates kohatu. Kohtu antud selgitused on olnud vasturääkivad.
22.Kokkuvõttes teeb otsuse kohus ja ka kohtuotsuse resolutiivosa koostab kohus mitte hageja ega kostja, seega jääb hagejale arusaamatuks kohtu etteheide, et resolutiivosa peab olema tingimata copy-paste meetodil ülekantav. Taoline formaliseerituse printsiip ei ole kooskõlas asja sisulise aruteluga, millega kohus tegelikkuse peaks tegelema.
23.Tsiviilasja hinna taaskordne äramärkimine hilisemas kohtustaadiumis saab olla käsitletav sellise olulise rikkumisena, mis annab kohtule õiguse hagi peale menetlusse võtmist hiljem läbi vaatamata jätta ainuüksi siis, kui kohtule on ilmselge, et tasutud on vähem riigilõivu. Antud juhul on hageja esitanud kohtule kaks kohustamisnõuet ja ühe alternatiivnõude. Kõikide nõuete puhul on tegu mittevaraliste nõuetega, mille rahaliseks väärtuseks hinnatakse TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt tuleb hagihinna arvutamisel nõuded liita. Juhul, kui on mitu põhinõuet ja alternatiivne nõue, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kahest mittevaralisest kohustamisnõudest tulenevalt on seega hagihinnaks 7000 eurot. Vastava hagihinnaga hagilt tuleb RLS § 59 lg 1 järgi tasuda 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavaldust esitades ekslikult oluliselt rohkem – s.o 958,67 eurot. Suurema summa tasumine riigilõivu kulu katmiseks ei saa olla käsitletav sellise formaalse tsiviilkohtumenetluse nõude rikkumisena, mis päädib asja läbi vaatamata jätmisega. Vastus määruskaebusele
24.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada osas, milles maakohus jättis hagejate hagiavalduse läbi vaatamata, ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust osas, milles määrust vaidlustati, s.t hagejate hagi läbi vaatamata jätmise osas. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise osas on maakohtu määrus jõustunud.
27.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagiavalduse läbivaatamisest põhjendustel, et hagejad ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus korduvalt tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hagejate nõuded ei olnud maakohtu hinnangul selgelt vormistatud ja hagi ebaselgus väljendus eelkõige selles, et hagejad viitasid hagiavalduse resolutsioonis 9. detsembril 2015. a sõlmitud lepingu tingimustele. Keeldumise alusnormina on maakohus viidanud TsMS § 3401 lg-le, § 371 lg 2 p-le 2 ja § 423 lg 2 p-le 2 (III kd, tl 62 pöördel ja 63).
28.Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 423 võib hagi jätta seaduses nimetatud juhtudel läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus nõue on ebaselge, ei ole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel ei ole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt, mida hagejad soovivad.
29.Kuigi kolleegium möönab, et nõude seaduspärane ja selge formuleerimine on hagejate ülesanne ning kohus ei saa üldjuhul hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid tuletada ega hagejate asemel nõuet sõnastada, siis tuleb praegusel juhul siiski nõustuda määruskaebuses tooduga, mille kohaselt on hagejate esitatud hagiavaldusest hagejate tahe piisava selgusega mõistetav. Hagi esitamise eesmärgiks on kohustada kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ja kinnistu jagamise kokkuleppe heakskiitmiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Üksnes asjaolu, et hagejad viitavad oma nõudes kokkulepete täpsematele tingimustele, mis on sõnastatud 9. detsembril 2015. a notariaalselt tõestatud lepingus, ei anna põhjust väita, et hagejate taotlevat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus viitab Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt on TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata (Riigikohtu 12. oktoober 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9416, p 16).
30.Vastuseks määruskaebuse etteheitele riigilõivu tasumise kohta, märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus teinud riigilõivu osas etteheited hagejatele, vaid määruse p-s 15 toodud tsiviilasja hinna ja riigilõivu suurust puudutavad märkused on suunatud kostjatele (III kd, tl 64). Samas võib kohus kuni menetluse lõpuni täpsustada tsiviilasja hinda ja vajadusel nõuda täiendava riigilõivu tasumist (TsMS § 136 lg 4, § 147 lg 3).
31.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta hagi sisuliselt lahendada ning jaotada selle tulemusele vastavalt ka menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.