Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.märts 2025.a Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
F.Y maksejõuetusavaldus
Tsiviilasja number
2-25-3317
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: F.Y (ik XXX XXX XXX tel XXX XXX)
Võlgnik esitas kohtule 03.03.2025 makseõjuetusavalduse. Avalduses sisaldus taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 26.03.2025. Võlgnik selgitas, et käesolevalt on lapsega kodune, ei tööta, elatud toetustest. Sissetulek on kokku ca 1000 eurot kuus. Kohustusi on ca 10 tuhande euro ulatuses, tegemist on laenudega. Avaldaja on vallaline, ülalpidamisel on üks laps laps. Ärakuulamisel selgus, et võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlsue algatamist. Eesmärgiks on võlgadest vabaneda.
Kuna võlgnik avaldas selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus kuulas võlgniku varasemalt ära, puudub kohtul sisulise kaalutlusalus menetluse liigi valiku osas. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainumõldav. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus ja võlgniku selgitus ärakuulamisel tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku ning tulevaste laekumiste arvelt. Võlgade kogusumma oluliselt ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud pankrotimenetlust, kuna üldine maksevõime on madal. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on laenude võtmine, oma rahaliste kohustuste täitmata jätmine, samuti üldine võimetus saada piisavat sissetulekut ning juhtida mõistlikult pereelarvet. Esitatud andmetel on ilmne, et võlgnikule on liialt kergelt võimaldatud laenude saamine, tagasimaksmisele kuuluvate summade seaduslikkust tuleb kontrollida menetluse käigus. Kohus leiab, et vandeadvokaat Margo Normann vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgniku kohustustest menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle aktiivse otsimisega. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.